Muudatused

Jump to navigation Jump to search
P
parandasin skripti abil kriipsud
 
===Kasvuhoonegaasid ja aerosoolid===
[[Kasvuhooneefekt]] on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15 °C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu –17−17 °C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest [[ajakirjandus]]es kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim [[Infrapunane kiirgus|infrapunast kiirgust]] neelav [[gaas]] on [[veeaur]], kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka [[süsinikdioksiid]], [[metaan]], [[lämmastikoksiid]]id, [[freoon]]id jt.
 
Atmosfääri [[aerosool]]ide mõju kliimale on väga vastuoluline. Aerosoolid satuvad atmosfääri peamiselt [[vulkaan]]ipursete, kõrbetormide ja inimtegevuse tulemusel. Neil võib olla nii kliimat jahutav kui ka soojendav mõju. Suurenenud aerosoolide kontsentratsioonist tulenev atmosfääri läbipaistvuse vähenemine peaks viima jahenemisele. See on nn [[tuumatalv]]e efekt. Samas on teada, et pilvkate takistab maapinna jahtumist öösel ning sama efekt peaks olema ka aerosoolidel. Aerosoolid on atmosfääris [[Kondensatsioonituum|kondensatsioonituumadeks]], millele kondenseerub veeaur ja nii tekkivad vihmapiisad. Seega peaks suurenenud aerosoolide kontsentratsioon tooma kaasa pilvisuse kasvu.
=== Kliimamuutuste osa inimkonna ajaloos ===
 
On oletatud, et suurte ja järskude kliimamuutustega võib siduda rahvaste suuri [[migratsioonilaine]]id, agraarsete tsivilisatsioonide kokkuvarisemisi, ([[kollaps]]eid) ja kriise, ning uute tsivilisatsioonide sündideni viinud sündmusi. [[Agraarsed tsivilisatsioonid]], mis olid seotud kindlatele põllumajandusharudele vastavate kohtadega ja neile vastavate eluviisidega, olid kliimamuutuste suhtes haavatavamad kui liikuva eluviisiga karjakasvatajad rändrahvad, kes said kliima muutudes kergemini oma senist areaali muuta. Eriti ohtlikuks on osutunud suured kliimamuutused juba vanadele tsivilisatsioonidele, milles neid algselt sisemiselt kokku sidunud solidaarsus ja lojaalsus olid asendumas individualismi, killustatuse ja kodusõdadega. Uusaja sündi on seostatud hiliskeskaegse ja 17. sajandi kriisiga, mida võis tingida väike jääaeg ja selle kõige külmemaks ajaks olnud [[Maunderi miinimum]]. Viimased kolm [[Bondi sündmus]]t võivad olla tinginud Kaug-Idast alanud invasioonid (põhjarahvaste kallaletungid Hiinale, türgi rahvaste ja mongolite invasioonid).<ref>[http://www.currentscience.ac.in/Downloads/article_id_087_01_0054_0059_0.pdf Anil K. Gupta on pakkunud välja oletuse, et taimede ja loomade kodustamine ja järgnev agraarkultuuride algus oli seotud selleks kohase kliimaga holotseeni alguses. (Anil K. Gupta Origin of agriculture and domestication of plants and animals linked to early Holocene climate amelioration CURRENT SCIENCE, VOL. 87, NO. 1, 10 JULY 2004 54-5954–59)]</ref>
 
=== Kliimamuutuste osa epideemiate tekkes ja levikus ===
74 880

muudatust

Navigeerimismenüü