Lyndon Johnson: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
Välispoliitiliselt jätkas Johnson Kennedy alustatud agressiivset liini. Jätkus [[Vietnami sõda]] ning Johnson suurendas USA vägede hulka Vietnamis. Kui Johnsoni võimule tulles oli USA sõdureid Vietnamis 16 000, siis aastaks 1968 oli USA sõdurite hulk Vietnamis tõusnud 550 000 meheni. |
Välispoliitiliselt jätkas Johnson Kennedy alustatud agressiivset liini. Jätkus [[Vietnami sõda]] ning Johnson suurendas USA vägede hulka Vietnamis. Kui Johnsoni võimule tulles oli USA sõdureid Vietnamis 16 000, siis aastaks 1968 oli USA sõdurite hulk Vietnamis tõusnud 550 000 meheni. |
||
Johnsoni valitsemisaeg oli ka [[Hipiliikumine|hipiliikumise]] kõrgaeg. Hipid protesteerisid aktiivselt Johnsoni Vietnami-sõja poliitika vastu ning nõudsid USA vägede väljatoomist Vietnamist, samas aga meeldis hipidele Johnsoni liberaalsed reformid, mh võrdsete õiguste andmine mustnahalistele. |
Johnsoni valitsemisaeg oli ka [[Hipiliikumine|hipiliikumise]] kõrgaeg. Hipid protesteerisid aktiivselt Johnsoni Vietnami-sõja poliitika vastu ning nõudsid USA vägede väljatoomist Vietnamist, samas aga meeldis hipidele Johnsoni liberaalsed reformid, mh võrdsete õiguste andmine mustnahalistele. Just hipide Vietnami sõja vastased protestid ning Johnsoni negatiivne suhtumine nendesse tõid kaasa Johnsoni populaarsuse languse tema ametisaja lõpul. Aastal 1969 sai seetõttu Johnsoni asemel USA presidendiks [[Richard Nixon|Richard Nixon.]] {{algus}} |
||
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[John F. Kennedy]]|nimi=[[Ameerika Ühendriikide president]]|aeg=[[1963]]–[[1969]]|järgnev=[[Richard Nixon]]}} |
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[John F. Kennedy]]|nimi=[[Ameerika Ühendriikide president]]|aeg=[[1963]]–[[1969]]|järgnev=[[Richard Nixon]]}} |
||
{{lõpp}} |
{{lõpp}} |
||
Redaktsioon: 23. märts 2017, kell 01:57
Lyndon Baines Johnson (27. august 1908 – 22. jaanuar 1973) oli Ameerika Ühendriikide 36. president. Ta oli ametis aastail 1963–1969.
Tegevus presidendina (1963-1969)
Lyndon B. Johnson sai Ameerika Ühendriikide presidendiks pärast eelmise presidendi, John F. Kennedy mõrva 1963. aastal. Pärast ühe-aastast valitsemist Kennedy asendajana kandideeris ta ka teiseks ametiajaks ning valitses ka 1964-1969.
Johnson lähtus oma valitsemises nn "Suure ühiskonna" teooriast. Ta uskus, et USA'st peab saama heaoluriik, kus on tagatud tsiviilõigused, arstiabi, hariduse rahastamine, sotsiaalsed abirahad ja kõik muu, mis on heaoluühiskondadele omane. Ta kuulutas välja "sõja vaesusele" ning astus vastu rassilisele diskrimineerimisele. Just Johnsoni valitsusajal jõudis haripunkti mustanahaliste vabadusvõitlus, mida juhtis jutlustaja Martin Luther King. Just Johnson oli see, kelle ajal lõpetati USA's rassiline segregatsioon.
Välispoliitiliselt jätkas Johnson Kennedy alustatud agressiivset liini. Jätkus Vietnami sõda ning Johnson suurendas USA vägede hulka Vietnamis. Kui Johnsoni võimule tulles oli USA sõdureid Vietnamis 16 000, siis aastaks 1968 oli USA sõdurite hulk Vietnamis tõusnud 550 000 meheni.
Johnsoni valitsemisaeg oli ka hipiliikumise kõrgaeg. Hipid protesteerisid aktiivselt Johnsoni Vietnami-sõja poliitika vastu ning nõudsid USA vägede väljatoomist Vietnamist, samas aga meeldis hipidele Johnsoni liberaalsed reformid, mh võrdsete õiguste andmine mustnahalistele. Just hipide Vietnami sõja vastased protestid ning Johnsoni negatiivne suhtumine nendesse tõid kaasa Johnsoni populaarsuse languse tema ametisaja lõpul. Aastal 1969 sai seetõttu Johnsoni asemel USA presidendiks Richard Nixon.
| Eelnev John F. Kennedy |
Ameerika Ühendriikide president 1963–1969 |
Järgnev Richard Nixon |
