Erinevus lehekülje "Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
 
''Vajab hädasti toimetamist''
 
'''EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS'''
 
 
1. peatükk.
 
Üldeeskirjad.
 
== Üldeeskirjad. ==
 
§ 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.
 
2. peatükk.
 
== Eesti kodanikkude õigused ja kohused. ==
.
 
§ 7. Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või hilisema seadusliku toiminguga.
 
Seisusi ja seisuslikke tiitleid ei ole. Seaduses ettenähtud aluseil ja korras võidakse määrata tiitleid ainult ameti, kutse ja teadusliku astme tähistamiseks.
 
§ 10. Isikupuutumatus on kindlustatud.
 
 
Seadusega võidakse seda õigust kitsendada riigi julgeoleku, avaliku korra ja kõlbluse huvides.
 
§ 19. Iga kodanik on õigustatud säilitama oma rahvusse kuuluvuse.
Rahvusse kuuluvuse lähemad alused määrab seadus.
§ 21. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning riigielu alusena on riigi kaitse all.
 
Abielu korraldavad seadused tugenevad abikaasade üheõigusluse põhimõttele, kuivõrd see on kokkukõlastatav perekonna ühise hüvega, järelkasvu huvidega ja vastastikuse toetamisega. Abikaasade varavahekorrad määratakse seadusega, kusjuures seadusjärgne varavahekord ei või kitsendada ühe abikaasa varaõiguslikku teovõimet.
 
Abikaasade varavahekorrad määratakse seadusega, kusjuures seadusjärgne varavahekord ei või kitsendada ühe abikaasa varaõiguslikku teovõimet.
 
Seadusega korraldatakse emade ja laste kaitse. Lasterikaste perekondade eest hoolitsetakse eriti.
 
3. peatükk.
 
== Rahvas. ==
.
 
§ 34. Kõrgeimat riigivõimu teostab Eesti rahvas hääleõiguslikkude kodanikkude kaudu.
 
4. peatükk.
 
== Vabariigi President. ==
.
 
§ 38. Vabariigi President on riigipea.
§ 40. Vabariigi President valitakse ametisse kuueks aastaks.
Kandidaadiks Vabariigi Presidendi kohale võidakse üles seada iga hääleõiguslikku kodanikku, kes on vähemalt nelikümmend viis aastat vana.
 
Kandidaate Vabariigi Presidendi kohale seavad üles salajasel hääletamisel:
1) ühe kandidaadi Riigivolikogu;
 
5. peatükk.
 
== Vabariigi Valitsus. ==
.
 
§ 48. Vabariigi Valitsus teostab valitsemisvõimu.
 
6. peatükk.
 
== Riigikogu. ==
.
 
1. jagu.
 
=== Üldeeskirjad. ===
.
 
§ 60. Riigikogu teostab seaduste vastuvõtmist ja muid ülesandeid Põhiseaduse alusel.
 
2. jagu.
 
=== Riigikogu üldkoosolek. ===
.
 
§ 64. Riigikogu üldkoosolek koosneb Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmeist. Riigikogu üldkoosolek on otsusevõimeline, kui koos on vähemalt pool Riigikogu seaduslikust koosseisust. Oma otsused, peale juhtude, mis Põhiseaduses korraldatud teisiti, teeb Riigikogu üldkoosolek koosolevate liikmete häälteenamusega.
 
3. jagu.
 
=== Riigivolikogu. ===
.
 
§ 67. Riigivolikogul on kaheksakümmend liiget, kes valitakse üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel ning isiku valimise teel enamusvalimise põhimõttel.
 
4. jagu.
 
=== Riiginõukogu. ===
.
 
§ 84. Riiginõukogu liikmeiks on:
 
7. peatükk.
 
== Seadusandlus. ==
.
 
§ 92. Seaduste algatamise õigus on Vabariigi Valitsusel Vabariigi Presidendi teadmisel ja vähemalt ühel viiendikul Riigivolikogu seaduslikust koosseisust.
 
8. peatükk.
 
== Välislepingud. ==
.
 
§ 101. Vabariigi President sõlmib ja ratifitseerib lepinguid välisriikidega.
 
9. peatükk.
 
== Riigi eelarve. ==
.
 
§ 103. Iga aasta kohta võtab Riigikogu vastu riigi tulude ja kulude eelarve.
 
10. peatükk.
 
== Riigikontroll. ==
.
 
§ 108. Riigiasutiste ja riigiettevõtete majandusliku tegevuse kui ka riigi eelarve täitmise kontrolli teostab Riigikontroll. Riigikontrolli korraldus ja tegevuse lähemad alused määratakse seadusega. Samuti määratakse seadusega kontrolli teostamine sõjaväes sõja ajal.
 
 
11. peatükk.
 
== Kohus. ==
.
 
§ 112. Õigusemõistmist teostavad oma tegevuses sõltumatud kohtud.
 
12. peatükk.
 
== Omavalitsused. ==
.
 
1. jagu.
 
=== Kohalikud omavalitsused. ===
.
 
§ 122. Kohaliku valitsemisala korraldamine ja kohalikkude elualade arendamine toimub seaduse alusel kohalikkude omavalitsuste kaudu.
 
2. jagu.
 
=== Kutsealased omavalitsused. ===
.
 
§ 126. Kutsealade korraldamiseks ja arendamiseks kutsutakse seaduse alusel ellu sellekohased omavalitsused.
 
13. peatükk.
 
== Riigikaitse. ==
.
 
§ 128. Kõik Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses tähendatud aluseil ja korras.
 
14. peatükk.
 
== Põhiseaduse muutmine. ==
.
 
§ 146. Põhiseaduse muutmise algatamise õigus on Vabariigi Presidendil kui ka Riigivolikogu või Riiginõukogu seadusliku koosseisu enamusel.
 
§ 147. Eelmise (146) paragrahvi korras algatatud Põhiseaduse muutmise eelnõu võtab vastu Riigikogu seaduste vastuvõtmiseks ettenähtud korras, selle erinevusega, et eelnõu võetakse vastu mõlemas kojas vastava koja seadusliku koosseisu enamusega ja § 95 viimases lõikes tähendatud juhtudel võetakse vastu Riigivolikogus seadusliku koosseisu kahekolmandikulise enamusega. Pärast eelnõu vastuvõtmist Riigikogus Vabariigi President määrab Riigivolikogu uue koosseisu valimised ja Riiginõukogu uue koosseisu kujundamise, mis peavad toimuma mitte hiljem kui kolme kuu kestel arvates Põhiseaduse muutmise eelnõu vastuvõtmise päevast Riigikogus.
 
Kui Riigikogu uus koosseis eelmises lõikes ettenähtud korras võtab muutmatult vastu Riigikogu eelmise koosseisu poolt vastuvõetud eelnõu, loetakse Põhiseaduse muutmise seadus vastuvõetuks ja esitatakse Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks.
 
286

muudatust

Navigeerimismenüü