Muna (toiduaine)

Erinevate liikide poolt munetud mune on inimkonna poolt söödud juba tuhandeid aastaid. Väga populaarsed valikud on kana, part, hirv ja kalamari, aga munadest on inimesed tarvitanud kõige rohkem kanamuna, mis on tavaliselt viljastamata. [1]

Muna koostis

Lindude ja roomajate muna koosneb kaitsvast munakoorest, albumiinist (munavalge) ja munakollasest, mis on ümbritsetud mitmete õhukeste membraanidega. [2]

Toitained

Munades on palju proteiini ja vitamiin B4, mistõttu on see heade dieetiliste väärtustega. [3]

Kasutusalad

Pardi-ja hanemune ja ka väiksemate liikide (näiteks vutt) mune kasutatakse gurmeetoitudes lääneriikides. Suur osa Ida-Aasiast (näiteks Hiina ja Vietnam) kasutab mune igapäevatoiduks. Suurte lindude mune kasutatakse haruldaste toitude tegemistel. Inglismaal ja Skandinaaviamaades, eriti Norras, on kajakamunad delikatesstoit. Kanamune kasutatakse paljudes erinevates roogades, kaasaarvatud ka mitmetes küpsetistes. Mõned levinumad valmistamise meetodid on praadimine, keetmine ja marineerimine. Neid saab ühtlasi süüa ka toorelt, kuigi seda ei soovitata inimestele, kes on eriti vastuvõtlikud salmonelloosile. [4]

Tootmine

2010.aasta andmetel oli maailmas 19,5 biljonit kana ja võib öelda ,et praeguseks toodab iga kana aastas umbes 300 muna. [5]

Viited

https://en.wikipedia.org/wiki/Egg_(food)

Välislingid

• Progressive Economy