Espero: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lixive (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''Espero''' oli Venemaa esimene esperantoklubi, mis loodi Peterburis 1. juunil 1891. Ametlikult registreeriti klubi tegevus 24. märtsil 1892.<ref n...'
 
Lixive (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Espero''' oli [[Vene keisririik|Venemaa]] esimene [[esperanto]]klubi, mis loodi [[Peterburi]]s 1. juunil 1891. Ametlikult registreeriti klubi tegevus 24. märtsil 1892.<ref name="künzli63">[[Andreas Künzli]]. [http://www.plansprachen.ch/Esperanto_Russland_bis1917.pdf Eine neue Sprache für Russland und die ganze Welt]Unabhängige Schweizer Interlinguistische Studien 2015, nr 3, lk 63.</ref>
'''Espero''' oli [[Vene keisririik|Venemaa]] esimene [[esperanto]]ühing, mis loodi [[Peterburi]]s 1. juunil 1891. Ametlikult registreeriti ühingu tegevus 24. märtsil 1892.<ref name="künzli63">[[Andreas Künzli]]. [http://www.plansprachen.ch/Esperanto_Russland_bis1917.pdf Eine neue Sprache für Russland und die ganze Welt]Unabhängige Schweizer Interlinguistische Studien 2015, nr 3, lk 63.</ref>


Espero asutajad olid valdavalt saksa nimedega isikud, teiste seas kuulus selle asutajate hulka hiljem ka ise uue tehiskeele loonud [[baltisakslased|baltisakslane]] [[Edgar von Wahl]]. Klubi loomise järel nimetati esperanto looja [[Ludwik Zamenhof]] selle aupresidendiks. Zamenhof saatis klubi asutajatele ka tervitus[[telegramm]]i, milles rõõmustas Peterburi esperantistide edu üle.<ref name="künzli63" />
Espero asutajad olid valdavalt saksa nimedega isikud, teiste seas kuulus selle asutajate hulka hiljem ka ise uue tehiskeele loonud [[baltisakslased|baltisakslane]] [[Edgar von Wahl]]. Ühingu loomise järel nimetati esperanto looja [[Ludwik Zamenhof]] selle aupresidendiks. Zamenhof saatis ühingu asutajatele ka tervitus[[telegramm]]i, milles rõõmustas Peterburi esperantistide edu üle.<ref name="künzli63" />


Hiljem avati Espero filiaalid veel mitmetes teistes linnades: [[Odessa]]s (1894/1897), [[Smolensk]]is ja [[Arhangelsk]]is (1898), [[Habarovsk]]is (1899), [[Vladivostok]]is (1901), [[Melitopol]]is (1903), [[Jalta]]s, [[Riia]]s ja [[Varssavi]]s (1904), [[Moskva]]s, [[Tbilisi]]s ja [[Voronež]]is (1905) ning [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Vilnius]]es (1906).<ref name="künzli64">Künzli, lk 64.</ref>
Hiljem avati Espero filiaalid veel mitmetes teistes linnades: [[Odessa]]s (1894/1897), [[Smolensk]]is ja [[Arhangelsk]]is (1898), [[Habarovsk]]is (1899), [[Vladivostok]]is (1901), [[Melitopol]]is (1903), [[Jalta]]s, [[Riia]]s ja [[Varssavi]]s (1904), [[Moskva]]s, [[Tbilisi]]s ja [[Voronež]]is (1905) ning [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Vilnius]]es (1906).<ref name="künzli64">Künzli, lk 64.</ref>


Klubi tegeles esperanto propageerimisega. Muuhulgas korraldati näiteks kirjandusvõistlusi ja levitati esperantokeelset kirjandust. 1899. aastal toimusid [[Peterburi ülikool]]is esimest korda esperantokursused. 20. sajandi alguses tabas klubi mõningane mõõnaperiood, pärast mida alustati 1905. aastal klubi häälekandja Ruslanda Esperantisto väljaandmist.<ref name="künzli64" />
Ühing tegeles esperanto propageerimisega. Muuhulgas korraldati näiteks kirjandusvõistlusi ja levitati esperantokeelset kirjandust. 1899. aastal toimusid [[Peterburi ülikool]]is esimest korda esperantokursused. 20. sajandi alguses tabas ühingut mõningane mõõnaperiood, pärast mida alustati 1905. aastal ühingu häälekandja Ruslanda Esperantisto väljaandmist.<ref name="künzli64" />


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 12. märts 2017, kell 20:19

Espero oli Venemaa esimene esperantoühing, mis loodi Peterburis 1. juunil 1891. Ametlikult registreeriti ühingu tegevus 24. märtsil 1892.[1]

Espero asutajad olid valdavalt saksa nimedega isikud, teiste seas kuulus selle asutajate hulka hiljem ka ise uue tehiskeele loonud baltisakslane Edgar von Wahl. Ühingu loomise järel nimetati esperanto looja Ludwik Zamenhof selle aupresidendiks. Zamenhof saatis ühingu asutajatele ka tervitustelegrammi, milles rõõmustas Peterburi esperantistide edu üle.[1]

Hiljem avati Espero filiaalid veel mitmetes teistes linnades: Odessas (1894/1897), Smolenskis ja Arhangelskis (1898), Habarovskis (1899), Vladivostokis (1901), Melitopolis (1903), Jaltas, Riias ja Varssavis (1904), Moskvas, Tbilisis ja Voronežis (1905) ning Doni-äärses Rostovis ja Vilniuses (1906).[2]

Ühing tegeles esperanto propageerimisega. Muuhulgas korraldati näiteks kirjandusvõistlusi ja levitati esperantokeelset kirjandust. 1899. aastal toimusid Peterburi ülikoolis esimest korda esperantokursused. 20. sajandi alguses tabas ühingut mõningane mõõnaperiood, pärast mida alustati 1905. aastal ühingu häälekandja Ruslanda Esperantisto väljaandmist.[2]

Viited

  1. 1,0 1,1 Andreas Künzli. Eine neue Sprache für Russland und die ganze WeltUnabhängige Schweizer Interlinguistische Studien 2015, nr 3, lk 63.
  2. 2,0 2,1 Künzli, lk 64.