Dadaism: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
{{See artikkel|räägib kunstivoolust; USA alternatiivrocki ansambli kohta vaata artiklit [[Dada (ansambel)]]}} |
{{See artikkel|räägib kunstivoolust; USA alternatiivrocki ansambli kohta vaata artiklit [[Dada (ansambel)]]}} |
||
'''Dadaism''' on modernistlik [[kirjandusvool|kirjandus-]] ja [[kunstivool]], mis tekkis |
'''Dadaism''' on modernistlik [[kirjandusvool|kirjandus-]] ja [[kunstivool]], mis tekkis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal [[Šveits]]is [[Zürich]]is ning oli valitsevaks aastatel [[1916]]–[[1922]]. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka [[maalikunstnik]]ke, teiste seas [[Tristan Tzara]], [[Hans Arp]], [[Marcel Janco]]. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka [[New York|New Yorgis]] ja selle eesotsas olid [[Marcel Duchamp]], [[Francis Picabia]] ja [[Man Ray]]. |
||
Dadaiste |
Dadaiste mõjutas suuresti maailmasõda, mille julmus kriipsutas alla olemasolu mõttetust. [[Ratsionalism]] ja [[loogika]] kuulutati laastavate sõdade peamisteks süüdlasteks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Nad leidsid, et kogu läänekultuur oli suremas. Progressi-müüt oli täielikult hävinud. Elu tajuti kui midagi ajutist ja mõistetamatut, kadus ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. |
||
Dadaistid |
Dadaistid leidsid, et ka kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks. |
||
== Dadaismi tunnused == |
== Dadaismi tunnused == |
||
14. rida: | 14. rida: | ||
*luule visuaalse külje tähtsustamine |
*luule visuaalse külje tähtsustamine |
||
*kõlaefektidele rajatud luuletused |
*kõlaefektidele rajatud luuletused |
||
*automaatkirjutamise rakendamine |
*[[automaatkirjutamine|automaatkirjutamise]] rakendamine |
||
*dogmade, loogilise mõtlemise eitamine |
*dogmade, loogilise mõtlemise eitamine |
||
Dadaistid |
Dadaistid laenasid ilma valehäbita teistelt suundadelt – [[kubism|kubistidelt]] [[kollaaž]]itehnika, [[futurism|futuristidelt]] tüpograafilised trikid, [[ekspressionism|ekspressionistidelt]] vaba värvikasutuse, püüde suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole. |
||
Tuntuim dadaistlik luuletaja |
Tuntuim dadaistlik luuletaja oli Tristan Tzara, kes arendas välja väga kaootilise, segase, metsiku keele ja kelle eesmärk oli lõhkuda kunsti pühadust. Mõned tema tekstidest on saanud dada meelelaadi klassikalisteks väljendusteks. Tema tekstid on nii kaootilised ja segased, et neid võib nimetada verbaalseks [[deliirium]]iks. Kuid Tzara leidis, et dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma. |
||
Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt |
Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt – dada suubus [[Sürrealism|sürrealismi]], mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana. |
||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
Redaktsioon: 12. märts 2017, kell 16:00
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) |
See artikkel räägib kunstivoolust; USA alternatiivrocki ansambli kohta vaata artiklit Dada (ansambel) |
Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis Esimese maailmasõja ajal Šveitsis Zürichis ning oli valitsevaks aastatel 1916–1922. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke, teiste seas Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas olid Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray.
Dadaiste mõjutas suuresti maailmasõda, mille julmus kriipsutas alla olemasolu mõttetust. Ratsionalism ja loogika kuulutati laastavate sõdade peamisteks süüdlasteks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Nad leidsid, et kogu läänekultuur oli suremas. Progressi-müüt oli täielikult hävinud. Elu tajuti kui midagi ajutist ja mõistetamatut, kadus ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks.
Dadaistid leidsid, et ka kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks.
Dadaismi tunnused
- mängulisus, mõnitamine ja pilkamine
- agressiivne suhtlemine publikuga
- provokatsioonid
- luule visuaalse külje tähtsustamine
- kõlaefektidele rajatud luuletused
- automaatkirjutamise rakendamine
- dogmade, loogilise mõtlemise eitamine
Dadaistid laenasid ilma valehäbita teistelt suundadelt – kubistidelt kollaažitehnika, futuristidelt tüpograafilised trikid, ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole.
Tuntuim dadaistlik luuletaja oli Tristan Tzara, kes arendas välja väga kaootilise, segase, metsiku keele ja kelle eesmärk oli lõhkuda kunsti pühadust. Mõned tema tekstidest on saanud dada meelelaadi klassikalisteks väljendusteks. Tema tekstid on nii kaootilised ja segased, et neid võib nimetada verbaalseks deliiriumiks. Kuid Tzara leidis, et dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma.
Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt – dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana.
Välislingid
- Kes on dadaistid?, Looming nr. 6 1931