Erinevus lehekülje "Liivimaa ordu" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Orduharu keskuseks ehk ordumeistri residentsiks oli aastatel [[1237]]–[[1297]] ja [[1330]]–[[1481]] [[Riia ordulinnus]], [[14. sajand]]i alguses ja alates 15. sajandi lõpust oli selleks [[Cēsis|Võnnu]], mis tegelikult oli ordu mitteametlikuks keskuseks olnud ka alates 15. sajandi algusest. Tihti viibis ordumeister ka [[Viljandi linnus|Viljandi]]s, mis oli 15.–16. sajandil võimsaim ordulinnus. Ordumeister [[Johann Wolthus von Herse]] oli [[1470]]. aastal Viljandist teinud koguni ordukeskuse, kuid tema kukutamise järel aasta hiljem taastati endine korraldus.
 
Orduvaldused jagunes [[foogtkond]]adeks ja [[komtuurkond]]adeks. Nende eesotsas olid komtuurid ja foogtid ehk ordukäsknikud, tähtsust omasid ka ordulosside haldajad-ülemad, keda tavaliselt nimetati linnusekomtuurideks[[linnusekomtuur]]ideks. Kõik lossides elavad orduvennad moodustasid eesotsas lossiülemaga konvendi. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks ja ühes piirkonnas võis valitseda komtuur ning talle alluv foogt, kuid ajapikku see vahe kadus. Siiski sai eristada tähtsamaid ja tähtsusetumaid orduameteid (vt ordu valitsemise alt). Kokku olid orduvaldused 16. sajandiks jagatud 22 käskniku vahel, lisaks komtuuridele ja foogtidele olid ka ordumeistrile otse alluvad alad (Riias, Kuramaal ja Viljandist lõunas) ning maamarssali valdused (Sigulda, Volmari ja Riia ümbruskond).
 
Komtuuridele ja foogtidele allusid ordumõisad oma valitsejatega. Vasalle oli ordualal kuni [[16. sajand]]ini vähe, välja arvatud Põhja–Eestis, kus nende käes oli juba Taani ajast alates valdav osa maast.
Anonüümne kasutaja

Navigeerimismenüü