Vähirakk: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
P parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited + väliskirjandust vähemaks
1. rida: 1. rida:
<!--Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.-->
{{See artikkel| räägib kehasisestest kasvajarakkudest; koekultuurides kasvatatavate vähirakkude kohta vaata artiklit "[[Vähirakkude koekultuur]]"; vähivaktsiinides kasutatavate vähirakkude kohta vaata artiklit "[[Vähivaktsiin]]"}}
{{See artikkel| räägib kehasisestest kasvajarakkudest; koekultuurides kasvatatavate vähirakkude kohta vaata artiklit "[[Vähirakkude koekultuur]]"; vähivaktsiinides kasutatavate vähirakkude kohta vaata artiklit "[[Vähivaktsiin]]"}}
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
5. rida: 4. rida:


[[Pilt:Biological cell.svg|thumb|Normaalse [[rakk|raku]] anatoomia<br>
[[Pilt:Biological cell.svg|thumb|Normaalse [[rakk|raku]] anatoomia<br>
1. [[Tuumake]]<br>
# [[Tuumake]]<br>
2. [[Rakutuum|Tuum]]<br>
# [[Rakutuum|Tuum]]<br>
3. [[Ribosoom]]<br>
# [[Ribosoom]]<br>
4. [[Vesiikul]]<br>
# [[Vesiikul]]<br>
5. [[Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik]]<br>
# [[Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik]]<br>
6. [[Golgi kompleks]]<br>
# [[Golgi kompleks]]<br>
7. [[Tsütoskelett]]<br>
# [[Tsütoskelett]]<br>
8. [[Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik]]<br>
# [[Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik]]<br>
9. [[Mitokonder]]<br>
# [[Mitokonder]]<br>
10. [[Vakuool]]<br>
# [[Vakuool]]<br>
11. [[Tsütoplasma]]<br>
# [[Tsütoplasma]]<br>
12. [[Lüsosoom]]<br>
# [[Lüsosoom]]<br>
13. [[Tsentrosoom]] ([[tsentriool]])]]
# [[Tsentrosoom]] ([[tsentriool]])]]


== Vähiraku anatoomia ja füsioloogia==
== Vähiraku anatoomia ja füsioloogia==
32. rida: 31. rida:
organiseerivad keskused või piirkonnad, milles paiknevad [[tsentriool]]id. Tsentrosoomide kohta teatakse vähe kuid arvatakse, et nende funktsioonide hulka kuuluvad ka [[kromosoomipaar]]ide segregatsioon [[meioos]]is ja [[tsütoplasma]] ning [[rakuorganellid]]e lõpliku jagunemise tagamine, pärast [[rakutsükkel|rakutsükli]] lõppemist.
organiseerivad keskused või piirkonnad, milles paiknevad [[tsentriool]]id. Tsentrosoomide kohta teatakse vähe kuid arvatakse, et nende funktsioonide hulka kuuluvad ka [[kromosoomipaar]]ide segregatsioon [[meioos]]is ja [[tsütoplasma]] ning [[rakuorganellid]]e lõpliku jagunemise tagamine, pärast [[rakutsükkel|rakutsükli]] lõppemist.


1914. aastal pakkus [[Theodor Boveri]] välja teooria, mis sidus tsentrosoomide amplifiktsiooni ja kromosomaalse ebastabiilsuse teket pahaloomuliste kasvajarakkude arenguga.<ref>Antonino B D'Assoro, Wilma L Lingle ja Jeffrey L Salisbury,[http://www.nature.com/onc/journal/v21/n40/full/1205772a.htmlCentrosome amplification and the development of cancer], Oncogene (2002) 21, 6146-6153. doi:10.1038/sj.onc.1205772, veebiversioon (vaadatud 16.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
1914. aastal pakkus [[Theodor Boveri]] välja teooria, mis sidus tsentrosoomide amplifiktsiooni ja kromosomaalse ebastabiilsuse teket pahaloomuliste kasvajarakkude arenguga.<ref name="7WgKN" />


----
----
45. rida: 44. rida:
Raku võivad vähirakuks suunata mutatsioonide esinemine nii jagunemist, kasvu, [[diferentseerumine|diferentseerumist]] ja [[apoptoos|programmeeritud rakusurma]] juhtivates [[geen]]ides, ning rakk muutub käitumiselt pahaloomuliseks.
Raku võivad vähirakuks suunata mutatsioonide esinemine nii jagunemist, kasvu, [[diferentseerumine|diferentseerumist]] ja [[apoptoos|programmeeritud rakusurma]] juhtivates [[geen]]ides, ning rakk muutub käitumiselt pahaloomuliseks.


[[Selgroogsed|Selgroogsete]] vähirakus võib olla isegi 10 000 – 100 000 [[mutatsioon]]i (nii somaatilisi kui pärilikke). Somaatilised muutused on organismi eluajal paikselt toimuvad muutused ja ei ole üldjuhul pärilikud<ref name="Pärilikkusmeditsiin">"Pärilikkusmeditsiin", tõlkinud Laine Trapido, Helle Lippmaa, toimetanud Tiiu Sulsenberg, Mait Raun, Katrin Hallas, lk 186 – 205, 2010, AS [[Medicina]], ISBN 9789985829929</ref> (inimestel esineb sagedamini kasvajavastane geeni TP53 mutatsiooni).
[[Selgroogsed|Selgroogsete]] vähirakus võib olla isegi 10 000 – 100 000 [[mutatsioon]]i (nii somaatilisi kui pärilikke). Somaatilised muutused on organismi eluajal paikselt toimuvad muutused ja ei ole üldjuhul pärilikud<ref name="Pärilikkusmeditsiin" /> (inimestel esineb sagedamini kasvajavastane geeni TP53 mutatsiooni).


Enamiku kasvajate korral ei ole rakkude kontrollimatu vohamine põhjustatud ainult üksikust [[protoonkogeen]]i kontrollimatust aktivatsioonist ([[punktmutatsioonid]]) või [[tuumori supressorgeen]]i inaktivatsioonist.<ref>[[Ain Heinaru]], "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 757, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1</ref>
Enamiku kasvajate korral ei ole rakkude kontrollimatu vohamine põhjustatud ainult üksikust [[protoonkogeen]]i kontrollimatust aktivatsioonist ([[punktmutatsioonid]]) või [[tuumori supressorgeen]]i inaktivatsioonist.<ref name="5fbpq" />


Vähkkasvaja koed on valdavalt monoklonaalsed, pärinedes ühest emarakust, mis saab kasvueelise.<ref name="Pärilikkusmeditsiin" />
Vähkkasvaja koed on valdavalt monoklonaalsed, pärinedes ühest emarakust, mis saab kasvueelise.<ref name="Pärilikkusmeditsiin" />
65. rida: 64. rida:
Vähirakkudel on täiesti uus [[genotüüp]], mis aga võib ühe kasvajakolde piires samuti erineda, osad vähirakud ei ole liigispetsiifilised. Vähirakk on iseseisev ega sõltu ümbritsevatest keharakkudest, sünteesides ja [[sekretsioon|eritades]] [[tsütokiin]]e, elukohale vastavat tüüpi [[kasvufaktor]]eid ja ise neile reageerides, kasvades kas kiiresti või aeglaselt, endofüütselt või eksfüütselt ning liikudes teatavate mehhanismide abiga [[veresoon|vere-]] ja [[lümfisoon]]te kaudu ühest elundist teise. Selleks kasutavad pahaloomulised kasvajarakud kasvusignaale mis kutsuvad esile [[neovaskularisatsioon]]i – veresoonte kontrollimatu tekke ja 'puhkemise' (ingl ''sprouting''). [[Kapillaarid]]e ja suuremate veresoonte uussoonestumist peetakse oluliseks teguriks osade [[kasvaja]]te [[metastaseerumine|arengul]] vähktõveks. Neovaskularisatsiooni keskseks kasvufaktoriks peetakse siin vere- ja [[lümfisoon]]te [[endoteel]]i kasvu ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]] reguleerivat kasvufatorit [[VEGF]].
Vähirakkudel on täiesti uus [[genotüüp]], mis aga võib ühe kasvajakolde piires samuti erineda, osad vähirakud ei ole liigispetsiifilised. Vähirakk on iseseisev ega sõltu ümbritsevatest keharakkudest, sünteesides ja [[sekretsioon|eritades]] [[tsütokiin]]e, elukohale vastavat tüüpi [[kasvufaktor]]eid ja ise neile reageerides, kasvades kas kiiresti või aeglaselt, endofüütselt või eksfüütselt ning liikudes teatavate mehhanismide abiga [[veresoon|vere-]] ja [[lümfisoon]]te kaudu ühest elundist teise. Selleks kasutavad pahaloomulised kasvajarakud kasvusignaale mis kutsuvad esile [[neovaskularisatsioon]]i – veresoonte kontrollimatu tekke ja 'puhkemise' (ingl ''sprouting''). [[Kapillaarid]]e ja suuremate veresoonte uussoonestumist peetakse oluliseks teguriks osade [[kasvaja]]te [[metastaseerumine|arengul]] vähktõveks. Neovaskularisatsiooni keskseks kasvufaktoriks peetakse siin vere- ja [[lümfisoon]]te [[endoteel]]i kasvu ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]] reguleerivat kasvufatorit [[VEGF]].


Teatud vähirakud toodavad ka [[immunoglobuliin]]e.<ref name="1HpMb" />
Teatud vähirakud toodavad ka [[immunoglobuliin]]e.<ref>J Wang, D Lin, H Peng, Y Huang, J Huang ja J Gu, [http://www.nature.com/cddis/journal/v4/n12/full/cddis2013474a.html Cancer-derived immunoglobulin G promotes tumor cell growth and proliferation through inducing production of reactive oxygen species], Cell Death and Disease (2013) 4, e945; doi:10.1038/cddis.2013.474, veebiversioon (vaadatud 01.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small> </ref>


Arvatakse, et vähirakul on palju sarnasusi [[tüvirakk]]udega<ref>Toivo Maimets, Viljar Jaks, Ade Kallas, Martin Pook, Martti Maimets, Elo Madissoon, Külli Zimmermann, [http://www.tymri.ut.ee/sites/default/files/tymri/tymri_rakubioloogia_27-28.pdfInimese Embrüonaalsete tüvirakkude uurimisgrupp], veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)</ref> ja vähirakud võivad hakata paljunema inimese kõigis kudedes.
Arvatakse, et vähirakul on palju sarnasusi [[tüvirakk]]udega<ref name="3Ipzy" /> ja vähirakud võivad hakata paljunema inimese kõigis kudedes.


=== Kopsuvähi rakud ===
=== Kopsuvähi rakud ===
87. rida: 86. rida:
Vähirakkude [[Adenosiintrifosfaat|adenosiintrifosfaadi]] sisaldus on võrreldes normaalsete rakkude omaga suur.
Vähirakkude [[Adenosiintrifosfaat|adenosiintrifosfaadi]] sisaldus on võrreldes normaalsete rakkude omaga suur.


Uuringud näitavad, et soolevähi rakud sünteesivad immunoregulatoorseid [[glükokortikoid]]e, mis võivad inhibeerida immuunrakkude aktivatsiooni ja soodustada nende surma.<ref>Daniel Sidler, Pietro Renzulli, Christina Schnoz jt, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3382911/ Colon cancer cells produce immunoregulatory glucocorticoids], Oncoimmunology. 1. juuli 2012 ; 1(4): 529–530. PMCID: PMC3382911, veebiversioon (vaadatud 15.05.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
Uuringud näitavad, et soolevähi rakud sünteesivad immunoregulatoorseid [[glükokortikoid]]e, mis võivad inhibeerida immuunrakkude aktivatsiooni ja soodustada nende surma.<ref name="TtOd9" />


Uuringud indikeerivad, et raku[[kolesterool]] sünteesitakse kas rakus endas või tõmmatakse väljast rakku ja tarbitakse vähiraku poolt. Kolesterooli vastuvõttu vahendavad kõrgtihedusega [[lipoproteiinid]]e [[püüdurretseptorid]] SR-BI (''Scavenger receptor class B member 1'') ja madaltihedusega lipoproteiinid LDLR. Normaalseks peetavates kudedes ekspresseeritakse SR-BI [[maks]]as ja steroidogeensetes kudedes, kus kolesterooli ringlus on vajalik [[steroidhormoonid]]e sünteesiks. On tõendeid selle kohta, et SR-BI mängib rolli [[eesnäärme kartsinoom]]i välja kujunemisel.<ref>David Schörghofer, Katharina Kinslechner, Andrea Preitschopf, Birgit Schütz, Clemens Röhrl, Markus Hengstschläger, Herbert Stangl ja Mario Mikula, [http://www.rbej.com/content/13/1/88 The HDL receptor SR-BI is associated with human prostate cancer progression and plays a possible role in establishing androgen independence], Reproductive Biology and Endocrinology 2015, 13:88 doi:10.1186/s12958-015-0087-z, veebiversioon (tarve 7.11.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
Uuringud indikeerivad, et raku[[kolesterool]] sünteesitakse kas rakus endas või tõmmatakse väljast rakku ja tarbitakse vähiraku poolt. Kolesterooli vastuvõttu vahendavad kõrgtihedusega [[lipoproteiinid]]e [[püüdurretseptorid]] SR-BI (''Scavenger receptor class B member 1'') ja madaltihedusega lipoproteiinid LDLR. Normaalseks peetavates kudedes ekspresseeritakse SR-BI [[maks]]as ja steroidogeensetes kudedes, kus kolesterooli ringlus on vajalik [[steroidhormoonid]]e sünteesiks. On tõendeid selle kohta, et SR-BI mängib rolli [[eesnäärme kartsinoom]]i välja kujunemisel.<ref name="jQidZ" />


==Glutatioon==
==Glutatioon==
{{Vaata|Glutatioon}}
{{Vaata|Glutatioon}}


Kui kasvaja on välja kujunenud, siis võib [[glutatioon]]i kõrgenenud tase vähirakkudes kaitsta neid [[kemoteraapia]] [[ravim]]ite eest.<ref>{{cite journal |last1=Balendiran |first1=Ganesaratnam K. |last2=Dabur |first2=Rajesh |last3=Fraser |first3=Deborah |title=The role of glutathione in cancer |journal=Cell Biochemistry and Function |volume=22 |issue=6 |pages=343–52 |year=2004 |pmid=15386533 |doi=10.1002/cbf.1149}}</ref>
Kui kasvaja on välja kujunenud, siis võib [[glutatioon]]i kõrgenenud tase vähirakkudes kaitsta neid [[kemoteraapia]] [[ravim]]ite eest.<ref name="7JTIS" />


Vähkkasvajas on glutatiooni metabolismil nii inhibeeriv kui patogeenseid protsesse edendav roll. Arvatakse, et glutatioonil on tähtis roll [[kartsinogeen]]ide detoksifikatsioonil. Rakusisese glutatiooni kõrgenenud tase vähirakkudes suudab inhibeerida mitut tüüpi vähirakkudele suunatud kemoteraapiaagensite kahjulikku toimet.<ref>Balendiran GK, Dabur R, Fraser D, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15386533 The role of glutathione in cancer], Cell Biochem Funct. november - detsmeber 2004;22(6):343-52, Copyright (c) 2004 John Wiley & Sons, Ltd, veebiversioon (tarve 13.11.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
Vähkkasvajas on glutatiooni metabolismil nii inhibeeriv kui patogeenseid protsesse edendav roll. Arvatakse, et glutatioonil on tähtis roll [[kartsinogeen]]ide detoksifikatsioonil. Rakusisese glutatiooni kõrgenenud tase vähirakkudes suudab inhibeerida mitut tüüpi vähirakkudele suunatud kemoteraapiaagensite kahjulikku toimet.<ref name="M9HKX" />


=== Puriin ===
=== Puriin ===
{{Vaata|Puriin}}
{{Vaata|Puriin}}


[[Puriin]]i ja [[pürimidiin]]i süntees on vähirakkudes ülesreguleeritud.<ref>[http://www.sigmaaldrich.com/technical-documents/articles/biofiles/nucleotide-synthesis-in-cancer-cells.html Nucleotide Synthesis in Cancer Cells]</ref>
[[Puriin]]i ja [[pürimidiin]]i süntees on vähirakkudes ülesreguleeritud.<ref name="0qAx8" />


=== [[Tsütokiinid]] ===
=== [[Tsütokiinid]] ===
109. rida: 108. rida:
[[Kasvaja kasvutegur beeta]] (TGFβ) on [[tsütokiin]]i tüüp, mis mõjutab rakkude kasvu ja diferentseerumist.
[[Kasvaja kasvutegur beeta]] (TGFβ) on [[tsütokiin]]i tüüp, mis mõjutab rakkude kasvu ja diferentseerumist.


Karolinska instituudi teadurite uuringud indikeerivad, et just see eritatav tsütokiin varustab vähiraku pinda valgete verelibledele omaste retseptoritega selliselt, et need pääseksid immuunjärelevalvele võimalikult märkamatult [[lümfisüsteem]]i.<ref>[http://karolinskainnovations.ki.se/news/news-from-ki/ How cancer tricks the lymphatic system into spreading tumours], 11. mai 2015, veebiversioon (vaadatud 13.05.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref><ref>Marina Lohk, [http://tervis.postimees.ee/3187583/teadlased-paljastasid-kuidas-vahirakud-lumfisusteemi-paasevad Teadlased paljastasid, kuidas vähirakud lümfisüsteemi pääsevad], 12. mai 2015, veebiversioon (vaadatud 13.05.2015)</ref>
Karolinska instituudi teadurite uuringud indikeerivad, et just see eritatav tsütokiin varustab vähiraku pinda valgete verelibledele omaste retseptoritega selliselt, et need pääseksid immuunjärelevalvele võimalikult märkamatult [[lümfisüsteem]]i.<ref name="01cFt" /><ref name="7znQw" />


==Retseptorid==
==Retseptorid==
118. rida: 117. rida:
Pahaloomuliste kasvajarakkude diferentseerumise astme ja kliinilise kulu alusel jagatakse kasvajad healoomulisteks, piirpahaloomulisteks või pahaloomulisteks kasvajateks.
Pahaloomuliste kasvajarakkude diferentseerumise astme ja kliinilise kulu alusel jagatakse kasvajad healoomulisteks, piirpahaloomulisteks või pahaloomulisteks kasvajateks.


Kasvajarakkude moodustatud kasvajakollete eemaldamiseks võidakse kasutada ka operatiivset ravi, kuid kuna pahaloomulised kasvajad on ümbritsevate kudedega tihedalt seotud võib kasvaja eemaldamine võimatuks osutuda ja taasteket, milleks arvatakse üksiku infiltreerunud vähiraku olemasolust piisavat, ei saada välistada.<ref>[[Ingrid Mesila]], [[Enn Jõeste]], [[Mari-Ann Reintam]], [[Hannes Tamm]], [[Živile Riispere]], [[Maret Murde]], [[Retlav Roosipuu]], "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 204, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4</ref>
Kasvajarakkude moodustatud kasvajakollete eemaldamiseks võidakse kasutada ka operatiivset ravi, kuid kuna pahaloomulised kasvajad on ümbritsevate kudedega tihedalt seotud võib kasvaja eemaldamine võimatuks osutuda ja taasteket, milleks arvatakse üksiku infiltreerunud vähiraku olemasolust piisavat, ei saada välistada.<ref name="Z0mgy" />


Mitmed kasvajarakkude populatsioonid võivad arendada välja resistentsuse nii hormoon-, [[kemoteraapia|keemia-]], bioloogilise kui ka [[kiiritusravi]] suhtes.
Mitmed kasvajarakkude populatsioonid võivad arendada välja resistentsuse nii hormoon-, [[kemoteraapia|keemia-]], bioloogilise kui ka [[kiiritusravi]] suhtes.
133. rida: 132. rida:


==Viited==
==Viited==
{{viited}}
{{viited|allikad=
<ref name="Pärilikkusmeditsiin">"Pärilikkusmeditsiin", tõlkinud Laine Trapido, Helle Lippmaa, toimetanud Tiiu Sulsenberg, Mait Raun, Katrin Hallas, lk 186 – 205, 2010, AS [[Medicina]], ISBN 9789985829929</ref>
<ref name="7WgKN">Antonino B D'Assoro, Wilma L Lingle ja Jeffrey L Salisbury,[http://www.nature.com/onc/journal/v21/n40/full/1205772a.htmlCentrosome amplification and the development of cancer], Oncogene (2002) 21, 6146–6153. doi:10.1038/sj.onc.1205772, veebiversioon (vaadatud 16.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="5fbpq">[[Ain Heinaru]], "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 757, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1</ref>
<ref name="1HpMb">J Wang, D Lin, H Peng, Y Huang, J Huang ja J Gu, [http://www.nature.com/cddis/journal/v4/n12/full/cddis2013474a.html Cancer-derived immunoglobulin G promotes tumor cell growth and proliferation through inducing production of reactive oxygen species], Cell Death and Disease (2013) 4, e945; doi:10.1038/cddis.2013.474, veebiversioon (vaadatud 01.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="3Ipzy">Toivo Maimets, Viljar Jaks, Ade Kallas, Martin Pook, Martti Maimets, Elo Madissoon, Külli Zimmermann, [http://www.tymri.ut.ee/sites/default/files/tymri/tymri_rakubioloogia_27-28.pdfInimese Embrüonaalsete tüvirakkude uurimisgrupp], veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)</ref>
<ref name="TtOd9">Daniel Sidler, Pietro Renzulli, Christina Schnoz jt, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3382911/ Colon cancer cells produce immunoregulatory glucocorticoids], Oncoimmunology. 1. juuli 2012 ; 1(4): 529–530. PMCID: PMC3382911, veebiversioon (vaadatud 15.05.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="jQidZ">David Schörghofer, Katharina Kinslechner, Andrea Preitschopf, Birgit Schütz, Clemens Röhrl, Markus Hengstschläger, Herbert Stangl ja Mario Mikula, [http://www.rbej.com/content/13/1/88 The HDL receptor SR-BI is associated with human prostate cancer progression and plays a possible role in establishing androgen independence], Reproductive Biology and Endocrinology 2015, 13:88 doi:10.1186/s12958-015-0087-z, veebiversioon (tarve 7.11.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="7JTIS">{{cite journal |last1=Balendiran |first1=Ganesaratnam K. |last2=Dabur |first2=Rajesh |last3=Fraser |first3=Deborah |title=The role of glutathione in cancer |journal=Cell Biochemistry and Function |volume=22 |issue=6 |pages=343–52 |year=2004 |pmid=15386533 |doi=10.1002/cbf.1149}}</ref>
<ref name="M9HKX">Balendiran GK, Dabur R, Fraser D, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15386533 The role of glutathione in cancer], Cell Biochem Funct. november – detsmeber 2004;22(6):343-52, Copyright (c) 2004 John Wiley & Sons, Ltd, veebiversioon (tarve 13.11.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="0qAx8">[http://www.sigmaaldrich.com/technical-documents/articles/biofiles/nucleotide-synthesis-in-cancer-cells.html Nucleotide Synthesis in Cancer Cells]</ref>
<ref name="01cFt">[http://karolinskainnovations.ki.se/news/news-from-ki/ How cancer tricks the lymphatic system into spreading tumours], 11. mai 2015, veebiversioon (vaadatud 13.05.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="7znQw">Marina Lohk, [http://tervis.postimees.ee/3187583/teadlased-paljastasid-kuidas-vahirakud-lumfisusteemi-paasevad Teadlased paljastasid, kuidas vähirakud lümfisüsteemi pääsevad], 12. mai 2015, veebiversioon (vaadatud 13.05.2015)</ref>
<ref name="Z0mgy">[[Ingrid Mesila]], [[Enn Jõeste]], [[Mari-Ann Reintam]], [[Hannes Tamm]], [[Živile Riispere]], [[Maret Murde]], [[Retlav Roosipuu]], "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 204, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4</ref>
}}


==Veebikirjandus==
==Veebikirjandus==
149. rida: 162. rida:
* Allikas: ''[[Science Daily]]'', [http://teadus.err.ee/v/loodus/ba8cc304-ea34-4122-a05e-97f11c821523 Iga vähirakk kasvab eri kiirusega], 14.08.2014, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)
* Allikas: ''[[Science Daily]]'', [http://teadus.err.ee/v/loodus/ba8cc304-ea34-4122-a05e-97f11c821523 Iga vähirakk kasvab eri kiirusega], 14.08.2014, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)
* Michaela Krausova, Vladimir Korinek,[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S089865681300363X Wnt signaling in adult intestinal stem cells and cancer], ''[[Cellular Signalling]]'', 26. väljaanne, nr 3, lk 570–579, märts 2014, doi:10.1016/j.cellsig.2013.11.032, veebiversioon (vaadatud 4.02.2015)
* Michaela Krausova, Vladimir Korinek,[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S089865681300363X Wnt signaling in adult intestinal stem cells and cancer], ''[[Cellular Signalling]]'', 26. väljaanne, nr 3, lk 570–579, märts 2014, doi:10.1016/j.cellsig.2013.11.032, veebiversioon (vaadatud 4.02.2015)
; [[Golgi kompleks]]
* Laura Cassiday, [http://cen.acs.org/articles/91/web/2013/08/Lighting-Golgi-Cancer-Cells.html Lighting Up The Golgi Of Cancer Cells], 7. august 2013, veebiversioon (vaadatud 8.11.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>

; Somaatilised mutatsioonid
* Magali Olivier, Monica Hollstein, ja Pierre Hainaut, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2827900/ TP53 Mutations in Human Cancers: Origins, Consequences, and Clinical Use], Cold Spring Harb Perspect Biol. Jan 2010; 2(1): a001008., doi: 10.1101/cshperspect.a001008, PMCID: PMC2827900, veebiversioon (vaadatud 2.11.2014) <small>(''inglise keeles'')</small>

; [[Tsütokroom P450|Tsütokroomi P450]] [[ensüümid]] inimeste vähirakkudes:
* CYP1B1
* M C E McFadyen, W T Melvin, G I Murray, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2409861/ Cytochrome P450 CYP1B1 activity in renal cell carcinoma], Br J Cancer., 31. august 2004; 91(5): 966–971., doi: 10.1038/sj.bjc.6602053, PMCID: PMC2409861, veebiversioon (vaadatud 28.09.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>

; Valgud ja retseptorid
* Merlos-Suárez A, Batlle E., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18353626 Eph-ephrin signalling in adult tissues and cancer. Lühikokkuvõte.], Curr Opin Cell Biol., aprill 2008;20(2):194-200. doi: 10.1016/j.ceb.2008.01.011., veebiversioon (vaadatud 4.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>

; Pahaloomulistele kasvajarakkudele inhibeerivat ja/või hävitavat toimet avaldavad [[taimed]] (sh taimeosad)
* Malle Leht, [http://www.eestiloodus.ee/artikkel86_71.html Karvane maarjalepp], EUROOPA HARULDUSED EL 06/2002, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)
* Marina Lohk, [http://tarbija24.postimees.ee/1702357/mandariinikoores-leiduv-aine-tapab-vahirakke Mandariinikoores leiduv aine tapab vähirakke], 12. september 2007, veebiversioon (vaadatud 28.09.2014)
*[[Genisteiin]]: SANJEEV BANERJEE, YIWEI LI, ZHIWEI WANG, ja FAZLUL H. SARKAR, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2575691/ MULTI-TARGETED THERAPY OF CANCER BY GENISTEIN], Cancer Lett. Oct 8, 2008; 269(2): 226–242., 19. mai 2008., doi: 10.1016/j.canlet.2008.03.052, PMCID: PMC2575691, NIHMSID: NIHMS72539, veebiversioon (vaadatud 5.10.2014) <small>(''inglise keeles'')</small>
* [[Küüslauk]]: Donald I. Abrams, Andrew Weil, [http://books.google.ee/books?id=vIodBAAAQBAJ&pg=PA167&dq=garlic+and+cancer+cells&hl=et&sa=X&ei=w18cVNT5D6PnygOj64Fw&ved=0CF4Q6AEwCA#v=onepage&q=garlic%20and%20cancer%20cells&f=false Integrative Oncology], 2.trükk, [[Oxford University Press]], 2014, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
* [[Liht-naistepuna]] ([[hüperitsiin]]): Benzie IFF, Wachtel-Galor S, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK92750/ Herbal Medicine: Biomolecular and Clinical Aspects], 2. trükk, [[CRC Press]]; 2011, veebiversioon (vaadatud 6.07.2015)<small> (''inglise keeles'')</small>
* [[Lühiokkaline jugapuu]]: [http://www.agr.gc.ca/eng/science-and-innovation/science-publications-and-resources/resources/canadian-medicinal-crops/medicinal-crops/taxus-brevifolia-nutt-pacific-yew/?id=1301435640373 Taxus brevifolia Nutt. (Pacific Yew)]
* [[Punamarjane kamalapuu]]: Mayank Gangwar, R. K. Goel, ja Gopal Nath, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4109133/ Mallotus philippinensis Muell. Arg (Euphorbiaceae): Ethnopharmacology and Phytochemistry Review], Biomed Res Int. 2014; 2014: 213973. doi: 10.1155/2014/213973, PMCID: PMC4109133, veebiversioon (vaadatud 29.06.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
* [[Orgasmi-pagoodipuu]]: Kumar Pratyush, Chandra Shekhar Misra, Joel James, Lipin Dev M. S., Arun Kumar Thaliyil Veettil, Thankamani V, [http://www.jpsr.pharmainfo.in/Documents/Volumes/Vol3Issue08/jpsr%2003110806.pdf Ethnobotanical and Pharmacological Study of Alstonia (Apocynaceae) - A Review], lk 1396, J. Pharm. Sci. & Res. 3(8) väljaanne, 2011, lk 1394–1403, veebiversioon (vaadatud 14.06.2015)<small>(''inglise keeles'')</small>
* [[Värnitsa-mürgipuu]] koor: Kim KH, Moon E, Choi SU jt, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25582488 Identification of cytotoxic and anti-inflammatory constituents from the bark of Toxicodendron vernicifluum (Stokes) F.A. Barkley.], J Ethnopharmacol. 13. märts 2015;162:231-7. doi: 10.1016/j.jep.2014.12.071
* [[Harilik ussilakk]]&saponiinid : Stefanowicz-Hajduk J, Bartoszewski R, Bartoszewska S, Kochan K, Adamska A, Kosiński I, jt (2015), ''[http://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0135993 Pennogenyl Saponins from Paris quadrifolia L. Induce Extrinsic and Intrinsic Pathway of Apoptosis in Human Cervical Cancer HeLa Cells.]'', PLoS ONE 10(8): e0135993. doi:10.1371/journal.pone.0135993, 21. august 2015

; Pahaloomulistele kasvajarakkudele inhibeerivat ja/või hävitavat toimet avaldavad loomsed saadused
* [[Mürkmadu]]de sülg, R. J. DA SILVA , D. FECCHIO, B. BARRAVIERA, [http://www.scielo.br/scielo.php?pid=S0104-79301996000200002&script=sci_arttext ANTITUMOR EFFECT OF SNAKE VENOMS], J. Venom. Anim. Toxins vol. 2 n. 2 Botucatu 1996, veebiversioon (vaadatud 11.12.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
* [[Apitoksiin]], Kyung Eun Choi, Chul Ju Hwang, Sun Mi Gu, Mi Hee Park, Joo Hwan Kim, Joo Ho Park, Young Jin Ahn, Ji Young Kim, Min Jong Song, Ho Sueb Song, Sang-Bae Han, ja Jin Tae Hong, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4147578/ Cancer Cell Growth Inhibitory Effect of Bee Venom via Increase of Death Receptor 3 Expression and Inactivation of NF-kappa B in NSCLC Cells], Toxins (Basel). august 2014; 6(8): 2210–2228, doi: 10.3390/toxins6082210, PMCID: PMC4147578, (vaadatud 9.11.2014) <small>(''inglise keeles'')</small>

; Rakkude senestsents kasvajas
* Manuel Collado and Manuel Serrano, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3672965/ Senescence in tumours: evidence from mice and humans], Nat Rev Cancer. jaanuar 2010; 10(1): 51–57.
doi: 10.1038/nrc2772, PMCID: PMC3672965, EMSID: EMS51925, veebiversioon (vaadatud 18.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>

; Vähirakkude tuumake
* Massimo Derenzini, Davide Trere, Annalisa Pession, Lorenzo Montanaro, Valentina Sirri, ja Robert L. Ochs, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1858570/pdf/amjpathol00017-0180.pdf Nucleolar Function and Size in Cancer Cells], American Journal of Pathology, 152. väljaanne, nr 5, mai 1998, veebiversioon (vaadatud 28.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
*; Vähirakkude tsentrosool
* Andrew J. Holland ja Don W. Cleveland, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3154738/ Boveri revisited: Chromosomal instability, aneuploidy and tumorigenesis], Nat Rev Mol Cell Biol. juuli 2009; 10(7): 478–487. doi: 10.1038/nrm2718, veebiversioon (vaadatud 16.11.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>

; Vähirakkude lüsosoomid
* A. C. ALLISON, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1347226/pdf/jclinpath00435-0048.pdf Lysosomes in cancer cells], J. clin. Path., 27, Suppl. (Roy. Coll. Path.),1974, 43-50, veebiversioon (vaadatud 25.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>

; Vähirakkude mitokondrid
* G Kroemer, [http://www.nature.com/onc/journal/v25/n34/full/1209589a.html Mitochondria in cancer], Oncogene (2006) 25, 4630–4632.,doi:10.1038/sj.onc.1209589, veebiversioon (vaadatud 25.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>

; Vähirakkude rakumembraan
* KIYOHIDE KOJIMA, [http://www.med.nagoya-u.ac.jp/medlib/nagoya_j_med_sci/5614/NJ560101001.pdf MOLECULAR ASPECTS OF THE PLASMA MEMBRANE IN TUMOR CELLS], Nagoya J. Med. Sci. 56. 1–18, 1993, veebiversioon (vaadatud 25.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Barbara Szachowicz-Petelska, Izabela Dobrzynska, Stanislaw Sulkowski, Zbigniew Figaszewski, [http://www.jeb.co.in/journal_issues/201009_sep10_supp/paper_17.pdf Characterization of the cell membrane during cancer transformation], Journal of Environmental Biology September 2010, 31(5) 845-850 (2010), veebiversioon (vaadatud 25.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>

; Vähirakkude tuum
* Konety BR, Getzenberg RH., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10629118 Nuclear structural proteins as biomarkers of cancer. Lühikokkuvõte.], J Cell Biochem. 1999;Suppl 32-33:183-91., veebiversioon (vaadatud 24.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* [http://www.pathguy.com/histo/014.htm Basic Histology -- Cancer Nuclei], veebiversioon (vaadatud 24.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Drobic B, Dunn KL, Espino PS, Davie JR., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16383013 Abnormalities of [[kromatiin| chromatin]] in tumor cells. Lühikokkuvõte.], EXS. 2006;(96):25-47., veebiversioon (vaadatud 24.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* IMELINE TEADUS, [http://www.imelineteadus.ee/article/2011/4/26/vahki_saab_kuulata Uus tehnoloogia võimaldab vähkkasvajat "kuulda"], veebiversioon (vaadatud 24.10.2014)
* Remco S Derr, Anneke Q van Hoesel, Anne Benard, Inès J Goossens-Beumer, Anita Sajet, N Geeske Dekker-Ensink, Esther M de Kruijf, Esther Bastiaannet, Vincent THBM Smit, Cornelis JH van de Velde ja Peter JK Kuppen, [http://www.biomedcentral.com/1471-2407/14/604 High nuclear expression levels of histone-modifying enzymes LSD1, HDAC2 and SIRT1 in tumor cells correlate with decreased survival and increased relapse in breast cancer patients], BMC Cancer 2014, 14:604 doi:10.1186/1471-2407-14-604, veebiversioon (vaadatud 24.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>

; Vähirakkude kasvufaktorid ja toitained
* [[Glükoos]]: IDIBELL-Bellvitge Biomedical Research Institute, [http://www.sciencedaily.com/releases/2014/04/140404092937.htm Mechanism that makes tumor cells sugar addicted discovered], 4.aprill 2014, veebiversioon (vaadatud 27.09.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>

; Vähirakkude ensüümid
* IDO: Vaios Karanikas, Maria Zamanakou, Theodora Kerenidi, Jubrail Dahabreh, Athanasios Hevas, Marianna Nakou, Konstantinos I. Gourgoulianis, Anastasios E. Germenis, [http://www.tandfonline.com/doi/pdf/10.4161/cbt.6.8.4446 Indoleamine 2,3-Dioxygenase (IDO) Expression in Lung Cancer], Cancer Biology & Therapy 6:8, 1258-1262; august 2007, veebiversioon (vaadatud 1.02.2015) <small>(''inglise keeles'')</small>


[[Kategooria:Onkoloogia]]
[[Kategooria:Onkoloogia]]

Redaktsioon: 6. märts 2017, kell 11:04

 See artikkel räägib kehasisestest kasvajarakkudest; koekultuurides kasvatatavate vähirakkude kohta vaata artiklit "Vähirakkude koekultuur"; vähivaktsiinides kasutatavate vähirakkude kohta vaata artiklit "Vähivaktsiin"

Vähirakuks (inglise keeles cancer cell) nimetatakse osade loomade (tõenäoliselt ainuõõsete hõimkonnast alates) uudismoodustistes teatud rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt talitlevat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvajakoldeid moodustada, metastaase anda ning vähktõbe ja koguni surma põhjustada.

Normaalse raku anatoomia
# Tuumake
# Tuum
# Ribosoom
# Vesiikul
# Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik
# Golgi kompleks
# Tsütoskelett
# Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik
# Mitokonder
# Vakuool
# Tsütoplasma
# Lüsosoom
# Tsentrosoom (tsentriool)

Vähiraku anatoomia ja füsioloogia

Tuumake

Raku tuumas asuvates tuumake(st)es aset leidvaid mitmeid rakutsükli muutusi seostatakse rakkude soovimatu paljunemise ja tumorigeneesiga.

Arvatakse, et vähirakkudes on erinevate tegurite toimel tuumakeste aktiivsus suurenenud ja ribosoomalse RNA süntees muutunud tavalisest kiiremaks.

Tsentrosoom

 Pikemalt artiklis Tsentrosoom

Tsentrosoomid on loomarakkudes mikrotuubuleid organiseerivad keskused või piirkonnad, milles paiknevad tsentrioolid. Tsentrosoomide kohta teatakse vähe kuid arvatakse, et nende funktsioonide hulka kuuluvad ka kromosoomipaaride segregatsioon meioosis ja tsütoplasma ning rakuorganellide lõpliku jagunemise tagamine, pärast rakutsükli lõppemist.

1914. aastal pakkus Theodor Boveri välja teooria, mis sidus tsentrosoomide amplifiktsiooni ja kromosomaalse ebastabiilsuse teket pahaloomuliste kasvajarakkude arenguga.[1]


Vähiraku geneetika

Vähirakkude täpseid arengu ja taandarengumehhanisme ei tunta.

Üks vähirakk või vähirakkude kogum on kasvaja algmeks.

Genoomimuutused võivad olla kromosoomide tasemel või DNA-tasemel. Raku võivad vähirakuks suunata mutatsioonide esinemine nii jagunemist, kasvu, diferentseerumist ja programmeeritud rakusurma juhtivates geenides, ning rakk muutub käitumiselt pahaloomuliseks.

Selgroogsete vähirakus võib olla isegi 10 000 – 100 000 mutatsiooni (nii somaatilisi kui pärilikke). Somaatilised muutused on organismi eluajal paikselt toimuvad muutused ja ei ole üldjuhul pärilikud[2] (inimestel esineb sagedamini kasvajavastane geeni TP53 mutatsiooni).

Enamiku kasvajate korral ei ole rakkude kontrollimatu vohamine põhjustatud ainult üksikust protoonkogeeni kontrollimatust aktivatsioonist (punktmutatsioonid) või tuumori supressorgeeni inaktivatsioonist.[3]

Vähkkasvaja koed on valdavalt monoklonaalsed, pärinedes ühest emarakust, mis saab kasvueelise.[2]

Osad vähirakkude tüübid võivad pärineda ka kasvaja tüvirakkudest.

Vähiraku tundemärgid on järgmised:

  • teatud arengujärgus rakkude geenide mutatsioonid ja uue fenotüübi kujunemine
  • autonoomsus kasvu soodustavatest signaalidest – vähirakk toodab enda jagunemiseks soodustavaid signaale ise näiteks onkogeenid e aktivatsiooni kaudu, vähirakkude mitootiline aktiivsus on harilikult suurem kui vastava koe harilikel rakkudel;
  • autonoomsus kasvu piiravatest signaalidest – vähirakkude kasvajavastased geenid on inaktiveerunud;
  • programmeeritud rakusurma vältimine – täpseid mehhanisme ei teata arvatakse, et võib seisneda kas onkogeenide aktivatsioonis või kasvajavastaste geenide inaktivatsioonis;
  • ebanormaalne uussoonestumine;
  • DNA kahjustumine;
  • immuunjärelevalvemehhanismide 'eksitamine';
  • invasioon ümbritsevatesse kudedesse, metastaseerumine ja siirete moodustamine.

Vähirakkudel on täiesti uus genotüüp, mis aga võib ühe kasvajakolde piires samuti erineda, osad vähirakud ei ole liigispetsiifilised. Vähirakk on iseseisev ega sõltu ümbritsevatest keharakkudest, sünteesides ja eritades tsütokiine, elukohale vastavat tüüpi kasvufaktoreid ja ise neile reageerides, kasvades kas kiiresti või aeglaselt, endofüütselt või eksfüütselt ning liikudes teatavate mehhanismide abiga vere- ja lümfisoonte kaudu ühest elundist teise. Selleks kasutavad pahaloomulised kasvajarakud kasvusignaale mis kutsuvad esile neovaskularisatsiooni – veresoonte kontrollimatu tekke ja 'puhkemise' (ingl sprouting). Kapillaaride ja suuremate veresoonte uussoonestumist peetakse oluliseks teguriks osade kasvajate arengul vähktõveks. Neovaskularisatsiooni keskseks kasvufaktoriks peetakse siin vere- ja lümfisoonte endoteeli kasvu ja diferentseerumist reguleerivat kasvufatorit VEGF.

Teatud vähirakud toodavad ka immunoglobuliine.[4]

Arvatakse, et vähirakul on palju sarnasusi tüvirakkudega[5] ja vähirakud võivad hakata paljunema inimese kõigis kudedes.

Kopsuvähi rakud

 Pikemalt artiklis Kopsuvähk

Kopsuvähi klassifitseerimisel ja rühmitamisel ning fenotüübi määramisel soovitatakse kasutada mitte vähiraku vaid vähiraku tuuma suurust, kuna selles paikneb DNA.

Vähi kujunemisega seotud geenid

Vähi tekkele viivaid mutatsioone on tuvastatud paljudes geenides. Vähi kujunemisega seotud geenid liigitatakse kahte põhirühma: onkogeenid ja kasvajavastased geenid.[2]

Paraneoplastilised sündroomid

 Pikemalt artiklis Paraneoplastilised sündroomid

Paraneoplastilisi sündroome kutsuvad esile vähirakkude eritatud signaalmolekulid või mediaatorained (hormoonid, peptiidid, tsütokiinid, immunoglobuliinid jt) ja lümfoid(-immuun)süsteemi üsna võimsad vastused neile.

Molekulid

Vähirakkude adenosiintrifosfaadi sisaldus on võrreldes normaalsete rakkude omaga suur.

Uuringud näitavad, et soolevähi rakud sünteesivad immunoregulatoorseid glükokortikoide, mis võivad inhibeerida immuunrakkude aktivatsiooni ja soodustada nende surma.[6]

Uuringud indikeerivad, et rakukolesterool sünteesitakse kas rakus endas või tõmmatakse väljast rakku ja tarbitakse vähiraku poolt. Kolesterooli vastuvõttu vahendavad kõrgtihedusega lipoproteiinide püüdurretseptorid SR-BI (Scavenger receptor class B member 1) ja madaltihedusega lipoproteiinid LDLR. Normaalseks peetavates kudedes ekspresseeritakse SR-BI maksas ja steroidogeensetes kudedes, kus kolesterooli ringlus on vajalik steroidhormoonide sünteesiks. On tõendeid selle kohta, et SR-BI mängib rolli eesnäärme kartsinoomi välja kujunemisel.[7]

Glutatioon

 Pikemalt artiklis Glutatioon

Kui kasvaja on välja kujunenud, siis võib glutatiooni kõrgenenud tase vähirakkudes kaitsta neid kemoteraapia ravimite eest.[8]

Vähkkasvajas on glutatiooni metabolismil nii inhibeeriv kui patogeenseid protsesse edendav roll. Arvatakse, et glutatioonil on tähtis roll kartsinogeenide detoksifikatsioonil. Rakusisese glutatiooni kõrgenenud tase vähirakkudes suudab inhibeerida mitut tüüpi vähirakkudele suunatud kemoteraapiaagensite kahjulikku toimet.[9]

Puriin

 Pikemalt artiklis Puriin

Puriini ja pürimidiini süntees on vähirakkudes ülesreguleeritud.[10]

Tsütokiinid

Kasvaja kasvutegur beeta

 Pikemalt artiklis Kasvaja kasvutegur beeta

Kasvaja kasvutegur beeta (TGFβ) on tsütokiini tüüp, mis mõjutab rakkude kasvu ja diferentseerumist.

Karolinska instituudi teadurite uuringud indikeerivad, et just see eritatav tsütokiin varustab vähiraku pinda valgete verelibledele omaste retseptoritega selliselt, et need pääseksid immuunjärelevalvele võimalikult märkamatult lümfisüsteemi.[11][12]

Retseptorid

Eri tüüpi vähirakkudel on tuvastatud opioidiretseptorid. Nende retseptorite roll vähirakkude kasvul ja migratsioonil ei ole selge.

Onkoloogia

Pahaloomuliste kasvajarakkude diferentseerumise astme ja kliinilise kulu alusel jagatakse kasvajad healoomulisteks, piirpahaloomulisteks või pahaloomulisteks kasvajateks.

Kasvajarakkude moodustatud kasvajakollete eemaldamiseks võidakse kasutada ka operatiivset ravi, kuid kuna pahaloomulised kasvajad on ümbritsevate kudedega tihedalt seotud võib kasvaja eemaldamine võimatuks osutuda ja taasteket, milleks arvatakse üksiku infiltreerunud vähiraku olemasolust piisavat, ei saada välistada.[13]

Mitmed kasvajarakkude populatsioonid võivad arendada välja resistentsuse nii hormoon-, keemia-, bioloogilise kui ka kiiritusravi suhtes.

Vaata ka

Viited

  1. Antonino B D'Assoro, Wilma L Lingle ja Jeffrey L Salisbury,amplification and the development of cancer, Oncogene (2002) 21, 6146–6153. doi:10.1038/sj.onc.1205772, veebiversioon (vaadatud 16.11.2014.a.)(inglise keeles)
  2. 2,0 2,1 2,2 "Pärilikkusmeditsiin", tõlkinud Laine Trapido, Helle Lippmaa, toimetanud Tiiu Sulsenberg, Mait Raun, Katrin Hallas, lk 186 – 205, 2010, AS Medicina, ISBN 9789985829929
  3. Ain Heinaru, "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 757, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1
  4. J Wang, D Lin, H Peng, Y Huang, J Huang ja J Gu, Cancer-derived immunoglobulin G promotes tumor cell growth and proliferation through inducing production of reactive oxygen species, Cell Death and Disease (2013) 4, e945; doi:10.1038/cddis.2013.474, veebiversioon (vaadatud 01.10.2014)(inglise keeles)
  5. Toivo Maimets, Viljar Jaks, Ade Kallas, Martin Pook, Martti Maimets, Elo Madissoon, Külli Zimmermann, Embrüonaalsete tüvirakkude uurimisgrupp, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)
  6. Daniel Sidler, Pietro Renzulli, Christina Schnoz jt, Colon cancer cells produce immunoregulatory glucocorticoids, Oncoimmunology. 1. juuli 2012 ; 1(4): 529–530. PMCID: PMC3382911, veebiversioon (vaadatud 15.05.2015)(inglise keeles)
  7. David Schörghofer, Katharina Kinslechner, Andrea Preitschopf, Birgit Schütz, Clemens Röhrl, Markus Hengstschläger, Herbert Stangl ja Mario Mikula, The HDL receptor SR-BI is associated with human prostate cancer progression and plays a possible role in establishing androgen independence, Reproductive Biology and Endocrinology 2015, 13:88 doi:10.1186/s12958-015-0087-z, veebiversioon (tarve 7.11.2015)(inglise keeles)
  8. Balendiran, Ganesaratnam K.; Dabur, Rajesh; Fraser, Deborah (2004). "The role of glutathione in cancer". Cell Biochemistry and Function. 22 (6): 343–52. DOI:10.1002/cbf.1149. PMID 15386533.
  9. Balendiran GK, Dabur R, Fraser D, The role of glutathione in cancer, Cell Biochem Funct. november – detsmeber 2004;22(6):343-52, Copyright (c) 2004 John Wiley & Sons, Ltd, veebiversioon (tarve 13.11.2015)(inglise keeles)
  10. Nucleotide Synthesis in Cancer Cells
  11. How cancer tricks the lymphatic system into spreading tumours, 11. mai 2015, veebiversioon (vaadatud 13.05.2015)(inglise keeles)
  12. Marina Lohk, Teadlased paljastasid, kuidas vähirakud lümfisüsteemi pääsevad, 12. mai 2015, veebiversioon (vaadatud 13.05.2015)
  13. Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 204, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4

Veebikirjandus