Saadik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
Tänapäeval saadiku ametiastet devalveerumise tõttu praktikas ei kasutata (suursaadiku ametiaste on muutunud üldkasutatavaks).
Tänapäeval saadiku ametiastet devalveerumise tõttu praktikas ei kasutata (suursaadiku ametiaste on muutunud üldkasutatavaks).


Tavakasutuses on eesti keeles tänapäeval saadiku ja suursaadiku ametiastmed lootusetult segi aetud. Nii nimetatakse Torsten Örni 2004. aastal eesti keeles ilmunud raamatus Milleks diplomaatia? (tõlkinud Eimar Rahumaa) suursaadikut saadikuks ja saadikut envoyéks, millist sõna eesti keeles ei ole.
Tavakasutuses on eesti keeles tänapäeval saadiku ja suursaadiku ametiastmed lootusetult segi aetud. Nii nimetatakse [[Torsten Örn]]i 2004. aastal eesti keeles ilmunud raamatus Milleks diplomaatia? (tõlkinud [[Eimar Rahumaa]]) suursaadikut saadikuks ja saadikut envoyéks, millist sõna eesti keeles ei ole.


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 22. veebruar 2017, kell 19:06

Erakorraline saadik ja täievoliline minister (vahel ka lihtsalt minister; prantsuse keeles envoyé extraordinaire et ministre plénipotentiaire) on suursaadikust madalam ja minister-residendist kõrgem diplomaatiline ametiaste, saatkonna juht.

Tänapäeval saadiku ametiastet devalveerumise tõttu praktikas ei kasutata (suursaadiku ametiaste on muutunud üldkasutatavaks).

Tavakasutuses on eesti keeles tänapäeval saadiku ja suursaadiku ametiastmed lootusetult segi aetud. Nii nimetatakse Torsten Örni 2004. aastal eesti keeles ilmunud raamatus Milleks diplomaatia? (tõlkinud Eimar Rahumaa) suursaadikut saadikuks ja saadikut envoyéks, millist sõna eesti keeles ei ole.

Vaata ka