Dispersioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P algu |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
''Siin on räägitud matemaatika mõistest |
''Siin on räägitud matemaatika mõistest; dispersioonist füüsikas vaata [[Dispersioon (füüsika)]].'' |
||
---- |
---- |
||
'''Dispersioon''' on [[juhuslik suurus|juhusliku suuruse]] varieeruvuse [[mõõt]], ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. |
'''Dispersioon''' on [[juhuslik suurus|juhusliku suuruse]] varieeruvuse [[mõõt]], ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. |
||
Redaktsioon: 17. detsember 2006, kell 15:21
Siin on räägitud matemaatika mõistest; dispersioonist füüsikas vaata Dispersioon (füüsika).
Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest.
Matemaatiline definitsioon
Olgu juhusliku suuruse keskväärtus, siis suuruse dispersioon on defineeritud kui selle suuruse ja tema keskväärtuse vahe keskväärtusena:
- .
Sageli, eriti ingliskeelses kirjanduses tähistatakse dispersiooni ka või .
Kuna (seda on lihtne näidata), siis tavaliselt kasutataksegi dispersiooni leidmiseks valemit
- ,
kus .