Ratsionaalarv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida: | 9. rida: | ||
Igal ratsionaalarvul on ka [[lõpmatu kümnendarendus]], mis on alati [[perioodiline kümnendmurd|perioodiline]]. Näiteks: |
Igal ratsionaalarvul on ka [[lõpmatu kümnendarendus]], mis on alati [[perioodiline kümnendmurd|perioodiline]]. Näiteks: |
||
* {{murd|2|3|4}} = {{murd|11|4}} = 2,7500000... |
* {{murd|2|3|4}} = {{murd|11|4}} = 2,7500000... = 2,75(0) |
||
* {{murd|27499|10000}} = 2,7499000... = 2,7499(0) |
|||
* 2,7499999... |
|||
* |
* {{murd|-2|11}} = -0,181818... = -0,(18) |
||
* 0 = {{murd|0|1}} = 0,00000... = 0,(0) |
|||
Ratsionaalarvu {{murd|m|n}} [[vastandarv]]uks nimetatakse ratsionaalarvu -{{murd|m|n}} ning [[pöördarv]]uks ratsionaalarvu {{murd|n|m}}. |
Ratsionaalarvu {{murd|m|n}} [[vastandarv]]uks nimetatakse ratsionaalarvu -{{murd|m|n}} ning [[pöördarv]]uks ratsionaalarvu {{murd|n|m}}. |
Redaktsioon: 18. veebruar 2017, kell 14:04
Ratsionaalarv on arv, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n jagatisena m⁄n. Kuna nulliga ei saa jagada, siis jagaja n ≠ 0.
Kõigi ratsionaalarvude hulk on ℚ:
kus on kõigi täisarvude hulk. Q-tähe võttis ratsionaalarvude hulga tähistamiseks kasutusele itaalia matemaatik Giuseppe Peano itaalia keele sõna quoziente (jagatis) järgi.
Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus, mis on alati perioodiline. Näiteks:
- 2 3⁄4 = 11⁄4 = 2,7500000... = 2,75(0)
- 27499⁄10000 = 2,7499000... = 2,7499(0)
- -2⁄11 = -0,181818... = -0,(18)
- 0 = 0⁄1 = 0,00000... = 0,(0)
Ratsionaalarvu m⁄n vastandarvuks nimetatakse ratsionaalarvu -m⁄n ning pöördarvuks ratsionaalarvu n⁄m.
Kõigi ratsionaalarvude hulk moodustab oma aritmeetiliste tehetega "+" ja "×" korpuse (ratsionaalarvude korpuse), mis on reaalarvude korpuse alamkorpus ning on kõige kitsam arvukorpus.