Püha Elmo tuli: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
13. rida: 13. rida:


==Koroonalahenduse mõjud==
==Koroonalahenduse mõjud==
Koroonalahendus võib vähendada isolaatorite töövõimekust. Pikas perspektiivis nõrgestab isolaatoreid, mis võivad viia lühiste tekkeni ja sellest tulenevalt süsteemi kokkuvarisemise. Selline olukord võib toimuda ootamatult. Koroonalahendus põhjustab:
Koroonalahendus võib vähendada elektriisolaatorite töövõimekust. Pikas perspektiivis nõrgestab see isolaatoreid, mis võivad viia lühiste tekkeni ja sellest tulenevalt süsteemi kokkuvarisemise. Selline olukord võib toimuda ootamatult. Koroonalahendus põhjustab:
* Valgust
* valgust
* UV-kiirgust
* [[UV-kiirgus]]t
* Heli (sisisevat heli või ka pragisevat)
* heli (sisisevat heli või ka pragisevat)
* Osooni
* osooni
* Lämmastiku- ja teisi happeid
* [[lämmastikhape]]t ja teisi happeid
* Teisi keemilisi ühendeid (oleneb, millisest materjalist on isolaatorid)
* teisi keemilisi ühendeid (oleneb, millisest materjalist on isolaatorid)
* Mehhaanilist erosiooni pinnasel
* mehhaanilist erosiooni pindadel
* Kuumust (kuigi seda kuumust on väga vähe)
* kuumust (kuigi seda kuumust on väga vähe)
* Süsinikujäägid (luues sellega võimaluse tõsistele lühistele)
* süsinikujääke (luues sellega võimaluse tõsistele lühistele)


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 18. veebruar 2017, kell 11:51

Püha Elmo tuli laevamastide otsas

Püha Elmo tuli ehk Elmo tuli ehk Elmo tuled on nähtus, mille korral teravate esemete ümber tekib koroonalahenduse tõttu helendav plasma.

Nime päritolu

Püha Elmo tuli on saanud nime püha Erasmuse[1] itaaliapärase nimekuju Elmo järgi. Püha Elmo oli kristlaste pühak ja märter, kes piinati surnuks aastal 296. Kuna Elmo oli suutnud üle elada mitmed piinamisviisid, lõigati tal lõpuks kõht lahti ning tema soolikad keerati vintsi abil ümber trumli. Sarnast meetodit kasutasid meremehed nööri kerimiseks, mistõttu hakati märtrit pidama meremeeste pühakuks. Pühaku järgi hakkasid meremehed nähtust nimetama püha Elmo tuleks. Nähtus ilmnes laevadel enamasti tormi ajal ning meremehed pidasid seda heaks endeks ja märgiks oma pühaku kohalolust.[2][3]

Tekke põhjused

Püha Elmo tuleks nimetatakse helendavat elektrisädet. Oma olemuselt on tegu plasmaga ehk ioniseeritud gaasiga. Tavaline gaas koosneb neutraalsetest molekulidest või aatomitest, aga plasma koosneb ioonidest ja elektronidest. Sellist olekut saab tekitada, kui lüüa tavalistest aatomitest välja elektronid, näiteks elektrijõu toimel. Erinevalt tavalisest gaasist on plasma väga hea elektrijuht (vabade elektronide tõttu).[viide?] Püha Elmo tuleks nimetatakse koroonalahendust, kus elektrisäde helendab. Helendus tekib teravate punktide ümber, kuna teravatesse punktidesse kogunevad elektrilaengud. Elektrivälja tugevus teravate punktide ümber võib olla piisavalt suur, et võimaldada ioniseerida õhus olevat neutraalset gaasi ehk lüüa elektronid välja õhus olevatest gaasidest. See avaldub valguslahendusena. Nähtust on ära kasutatud. Näiteks luminofoorlambid toimivad samal põhimõttel.[4][5] Elektrivool ioniseerib gaasi lambis (argooni) ja see põhjustab elektromagnetlaine, mille pikkus jääb meile nähtavasse vahemikku. Lahenduse värvus sõltub gaasidest. Õhus on peamiselt lämmastik ja hapnik ning seetõttu paistab selline lahendus õhus meile sinaka, lillana. Selleks, et üldse oleks võimalik gaasi ioniseerida, peab olema tugev elektriväli, see peab ületama 30 kV/cm teravike ümber.[viide?] Sellised tugevad elektriväljad tekivad peamiselt äikese ajal, kus maa ja pilvede vahel on suur potentsiaali erinevus. Seda nähtust seostatakse enim just laevade tippudega, kuna need olid vanasti ühed vähesed ehitised, mis olid küllaltki kõrged, aga mis põhiline, teravad. Keegi ei teadnud elektrist suurt midagi ja rauast teravaid tippe niisama keegi hoovi peale püsti ei pannud. Koroonalahendus põhjustab ka suurtes elektriliinides voolukadusid. Tegelikult see sõltub palju ka õhurõhust ja õhuniiskusest – õhurõhu vähenemisel ja niiskuse suurenemisel tekib rohkem koroonalahendust. Peamine asi, mille järgi teha vahet välgul ja koroonalahendusel, on just helendamine: koroonalahendus helendab, välk aga on konstante elektrisäde.

Nähtused looduses

Püha Elmo tuled on teadusliku nimetusega tuntud kui koroonalahendus. Peamiselt tekib see elektrit juhtivate pindade tippudel äikeselise ilmaga. Nähtus võib esineda kirikute tippudel, piksevarrastel, lennukite propellerite tippudel ja tiibade otstel, isegi kõrgema muru otstel ja kariloomade sarvede otstel. Samuti võib selline nähtus esineda inimese sõrmede otstel.

Koroonalahenduse mõjud

Koroonalahendus võib vähendada elektriisolaatorite töövõimekust. Pikas perspektiivis nõrgestab see isolaatoreid, mis võivad viia lühiste tekkeni ja sellest tulenevalt süsteemi kokkuvarisemise. Selline olukord võib toimuda ootamatult. Koroonalahendus põhjustab:

  • valgust
  • UV-kiirgust
  • heli (sisisevat heli või ka pragisevat)
  • osooni
  • lämmastikhapet ja teisi happeid
  • teisi keemilisi ühendeid (oleneb, millisest materjalist on isolaatorid)
  • mehhaanilist erosiooni pindadel
  • kuumust (kuigi seda kuumust on väga vähe)
  • süsinikujääke (luues sellega võimaluse tõsistele lühistele)

Viited

  1. "Saint Erasmus of Formiae (or Saint Elmo)". Reliquarian (inglise keeles). 13. jaanuar 2013. Vaadatud 16. veebruar 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. Eyers (2011)
  3. Bergreen;Laurence (2003)
  4. "What causes the strange glow known as St. Elmo's Fire? Is this phenomenon related to ball lightning?". Scientific American (inglise keeles). Vaadatud 16. veebruar 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  5. Scott (14. aprill 2014). "What causes Saint Elmo's Fire?". Today I Found Out (inglise keeles). Vaadatud 16. veebruar 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Allikad

  • Bergreen, Laurence. Over the Edge of the World: Magellan's Terrifying Circumnavigation of the Globe. New York: Morrow, 2003. Print.
  • Eyers, Jonathan (2011). Don't Shoot the Albatross!: Nautical Myths and Superstitions. A&C Black, London, UK. ISBN 978-1-4081-3131-2.

Välislingid