Kahekroonine münt (1930)

Kaks krooni
(Eesti Vabariik)
Väärtus	2 krooni
Kaal	12 g
Läbimõõt	30 mm
Serv	Rihveldatud
Materjal	Ag50Cu35Zn10Ni5
Vermitud	1930
Tiraaž	1 276 455
Avers
Kujundus	Eesti Vabariigi suur riigivapp
Kujundaja	Günther Reindorff
Revers
Kujundus	Toompea loss
Kujundaja	Günther Reindorff

1930. aastal vermitud kahekroonine münt on Eesti Vabariigi esimene väärismetallist münt. Münt oli mõeldud kasutamiseks igapäevases käibes (käibis 20.02.1930 – 25.03.1941) ning neid vermiti Riigi Trükikojas 1 276 455 tükki.

See 20. veebruaril 1930 käibele tulnud münt valmistas rahvale pettumuse – kuna tegu oli Eesti esimese hõberahaga, siis oli seda eelnevalt palju reklaamitud ja rahva ootused olid kõrged. Kui münt lõpuks käibesse jõudis, siis leiti, et see on eestlastele solvav – kesksel kohal selle kujunduses on Toompea lossi müürist väljaulatuv dansker, mida on kasutanud meie rahva valitsejad.

Vastavalt kehtinud seadusele tuli 1- ja 2-kroonised mündid vermida hõbedast (täpsemalt sulamist, milles on vähemalt 50% hõbedat). Nende müntide valmistamiseks vajaminev hõbe osteti Inglismaalt hinnaga 63 kr/kg, kokku ligi 9 tonni. Müntide valmistamiseks kulus sellest 7728,122 kg.

Ligatuurina kasutati 1926. aasta 10-margaseid, mida kulus kokku 8228,081 kg, hinnaga 57 senti/kg. Kõik kulud kokku oli 528 428,4 krooni, mille eest saadi 1 276 455 käibemünti ja 1000 proovimünti, seega ühe mündi hinnaks tuli 41 senti, mis on ligikaudu 20% nimiväärtusest.

Münditoorikud valmistati Arsenalis.

Kujundus

Münt on hõbehalli värvi ja kaalub 12 grammi (lubatud tolerants ± 0,007 g), läbimõõt on kolm sentimeetrit ning selle serv on rihveldatud. Mündi on kujundanud Günther Reindorff ning numismaatikute hulgas on see tuntud kui "Toompea". Sama suured, kuid raskemad (15 grammi) ja kõrgema hõbedaprooviga (800) on samaaegsed Rootsi, Taani ja Norra 2-kroonised hõberahad.

Kujundus kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 13. juunil 1928, 12. aprillil ja 11. detsembril 1929, ning vastav teade avaldati Riigi Teatajas 11. veebruaril 1930 (RT 1930, 14, 88; vaata artikli lõpus).

Avers

Mündi esiküljel on Eesti Vabariigi suur riigivapp, sõnad "Eesti Vabariik" ja vermimise aasta "1930".

Revers

Mündi tagaküljel on Toompea loss läänest vaadates, lossi kohal on reljeefne pilvestik ning lossi müürialust mäge kujutaval pinnal on nimiväärtus "2 krooni".

Praagid

Mündist on teada ka kolm suuremat praaki, nn "pikk 1" ja "pikk E", millele vastavalt on aastaarvus olev number "1" ja sõnas EESTI olev esimene "E" täht mündi randiga koos. Mõlemad praagid on põhjustatud münditempli veast. Kolmandal praagil on Toompea lossi vasakpoolse torni akna juurest tekkinud valuvea tõttu mõra. Praake on veel umbes kahekümne ringis ning näiteks võiks tuua die clash'i Toompea lossi parempoolse torni vasakpoolsel küljel, kus on näha ülemise vapilõvi kahe tagumise jala vaheline ala ning erinevad templimõrade variandid vapipoolel.

Erimid

Münti toodeti ainult ühe disaini järgi ja sellest loodud templitega. Templeid ei muudetud tootmisprotsessi käigus kordagi ning seega ei saa ka templite kulumise käigus tekkinud pragusid nimetada erimiteks. Erinevalt näiteks 1- ja 5-margastest müntidest 1922, kus muudeti mündi disani tootmisprotsessi käigus, luues mündist kaks täiesti selgelt erinevat erimit (1-margasel terav/tömp jalg, 5-margasel vasakule/paremale kaldu tärnid).

Võltsingud

Mündi käibimise ajal oli liikvel ka palju võltsinguid, enamasti Tartus.

• 1930. aasta märtsis jäid Tartus vahele Hans Jürgen, Hans Kõrgesaar ja Otto Petscher tinast võltsingute valmistamisega.
• 1930. aasta septembris jäid Rakveres vahele Ferdinand Kliss ja tema vend August, kes valmistasid münte inglistinast. Enne tabamist jõudsid nad käibele lasta 6 võltsitud münti.
• 1930. aasta detsembris teatas Vaba Maa väga hea kvaliteediga võltsingute ilmumisest. Kahtlustati, et asjasse on segatud vermimistöökoja töötajad, kellel on ligipääs õigetele münditemplitele.

Peamine moodus ehtsat raha võltsingutest eraldada oli mündi kõla.

Väljavõte Riigi Teatajast

Majanduseministeeriumi rahanduseosakonna teadaanne Eesti Vabariigi 2-kroonilise hõbe-vahetusraha kupüüri liikvelelaskmise kohta ja selle kirjeldus.

RT 1930, 14, 88.

Rahaseaduse § 5 põhjal (RT 48 – 1927) Vabariigi Valitsuse poolt 13. juunil 1928, 12. aprillil ja 11. detsembril 1929 kinnitatud 2-kroonilise hõbe-vahetusraha välise kuju, mõõtude, raskuse ja metallide koosseade järgi valmistatud Eesti Vabariigi 2-kroonilised hõbe-vahetusrahad Majanduseministeeriumi rahanduseosakond laseb liikvele sama seaduse § 4 põhjal 20. veebruarist 1930 alates.

2-kroonilise hõbe-vahetusraha esikülje joonistuseks on reljeefis keskel Toompea loss lääne poolt küljest vaadates: Riigikogu hoone, lossi müüride, Pika Hermanni ja Landskrone tornide kujutamisega. Lossi kohal on reljeefne pilvestik; lossi müürialust mäge kujutavale pinnale on löödud reljeefis sirge reana vahetusraha nimesväärtuse number ja vahetusraha üksuse nimetus “2 krooni”.

2-kroonilise hõbe-vahetusraha tagakülje joonistuseks on suure riigivapi kujutis reljeefis, mille kohal kaares reljeefse tekstiga sõnad: “Eesti Vabariik”. Riigivapi pärja sidekohast allapoole on löödud reljeefis vahetusraha väljaande aastaarvu number: “1930”.

2-kroonilise vahetusraha ringpind on hambuline.

2-kroonilise vahetusraha läbimõõt on 30 mm ja normaalkaal 12 grammi; normaalkaalus lubatud tolerants võib olla 0,007 normaalkaalust pluss või miinus.

11. veebruaril 1930. Nr. 8426/L.

Rahanduseosakonna juhataja J. Suija.

Eelarve- ja laenudeameti juhataja A. Reiman.

Vaata ka

• Kahekroonine münt aastast 1932 (Ülikool)
• Kahekroonine münt (1992)

Välislingid

• Eesti metallraha kavandid