Kangmehhanism: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SiimM (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
SiimM (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
[[Kangmehhanism]] (ing.k [[Compound lever mechanism]]) on lihtne masin mille eelduseks on, et ühe kangi vastupanu kangide süsteemis mõjub jõuna järgmisele kangile ja nii mitmekordistub jõud ühelt kangilt järgmisele. [2] Lihtsamalt on kangmehhanism süsteem, millel on kaks või enam jõuõlga, et kanda üle täiendatavat jõudu (keeramiseks, kokkkusurumiseks või tõstmiseks). Näiteks võivad olla peaaegu kõik mehhaanilised kaalud, klaveri klahvid või küünekäärid.
[[Kangmehhanism]] (ing.k [[Compound lever mechanism]]) on lihtne masin mille eelduseks on, et ühe kangi vastupanu kangide süsteemis mõjub jõuna järgmisele kangile ja nii mitmekordistub jõud ühelt kangilt järgmisele. [2] Lihtsamalt on kangmehhanism süsteem, millel on kaks või enam jõuõlga, et kanda üle täiendatavat jõudu (keeramiseks, kokkkusurumiseks või tõstmiseks). Näiteks võivad olla peaaegu kõik mehhaanilised kaalud, klaveri klahvid või küünekäärid.


=== Kangide tüübid ===
== Kangide tüübid ==
Kangid jaotatakse tööpõhimõtte järgi kolme tüüpi. [1] [3]
Kangid jaotatakse tööpõhimõtte järgi kolme tüüpi. [1] [3]


Esimest tüüp:
=== Esimene tüüp: ===
* Tugipunkt on raskuse ja avaldatava jõu vaheapeal
* tugipunkt on raskuse ja avaldatava jõu vaheapeal
* Avaldatav jõud on väiksem kui raskus
* avaldatav jõud on väiksem kui raskus
* Jõud liigub rohkem kui raskus
* jõud liigub rohkem kui raskus
* Avaldatud jõud on suurendatud
* avaldatud jõud on suurendatud
* Näiteks [[käärid]]
* näiteks [[käärid]]

Teine tüüp:
=== Teine tüüp: ===
* Avaldatav jõud ja raskus on samal pool tugipunkti, aga mõjuvad vastas suunas
* Raskus on tugipunkti ja avaldatava jõu vahepeal
* avaldatav jõud ja raskus on samal pool tugipunkti, aga mõjuvad vastas suunas
* raskus on tugipunkti ja avaldatava jõu vahepeal
* Avaldatav jõud on väiksem kui raskus
* Jõud liigub rohkem kui raskus
* avaldatav jõud on väiksem kui raskus
* jõud liigub rohkem kui raskus
* Avaldatud jõud on suurendatud
* avaldatud jõud on suurendatud
* Näiteks pudeliavaja
* näiteks pudeliavaja
Kolmas tüüp:

* Avaldatav jõud on tugipunkti ja raskuse vahel
=== Kolmas tüüp: ===
* Avaldatav jõud on suurem kui raskus
* avaldatav jõud on tugipunkti ja raskuse vahel
* Raskus liigub rohkem kui jõud
* avaldatav jõud on suurem kui raskus
* See on vahemaad suurendav kang
* raskus liigub rohkem kui jõud
* Näiteks pintsetid
* see on vahemaad suurendav kang
* näiteks pintsetid


<math>F_i = F_l * {d_l \over d_i}</math>
<math>F_i = F_l * {d_l \over d_i}</math>
35. rida: 37. rida:
''d<sub>i</sub>'' on kaugus jõumomendi ja tugipunkti vahel m;
''d<sub>i</sub>'' on kaugus jõumomendi ja tugipunkti vahel m;


=== Ajalugu ===
== Ajalugu ==
Esimesed kirjutised kangmehhanismidest ilmusid 3.sajandist eKr, mida esitas [[Archimedes]].
Esimesed kirjutised kangmehhanismidest ilmusid 3.sajandist eKr, mida esitas [[Archimedes]].
„Andke mulle piisavalt pikk kang ning toetuspunkt ning ma liigutan maad" selline tunnustav märkus on omistatud Arichmedesele, kes ametlikult püstitas matemaatilise prtintsiibi hoobade kohta. [2]
„Andke mulle piisavalt pikk kang ning toetuspunkt ning ma liigutan maad" selline tunnustav märkus on omistatud Arichmedesele, kes ametlikult püstitas matemaatilise prtintsiibi hoobade kohta. [2]
41. rida: 43. rida:
Põhieesmärgi kangmehhanismide tööst omistas Birminghami leiutaja John Wyatt 1743 aastal, kes kavandas kaalumisseade. Seade, mis kasutas nelja liitkangi, et laadung tõsta kaalumiseks ühelt platformilt teisele, et massi mõõta.
Põhieesmärgi kangmehhanismide tööst omistas Birminghami leiutaja John Wyatt 1743 aastal, kes kavandas kaalumisseade. Seade, mis kasutas nelja liitkangi, et laadung tõsta kaalumiseks ühelt platformilt teisele, et massi mõõta.


=== Viited ===
== Viited ==
# http://www.engineeringtoolbox.com/levers-d_1304.html
# http://www.engineeringtoolbox.com/levers-d_1304.html
# https://en.wikipedia.org/wiki/Compound_lever
# https://en.wikipedia.org/wiki/Compound_lever

Redaktsioon: 16. veebruar 2017, kell 14:06

Näpitsad on üks lihtsam näide kolmanda kangitüübi kangmehhanismist.

Kangmehhanism (ing.k Compound lever mechanism) on lihtne masin mille eelduseks on, et ühe kangi vastupanu kangide süsteemis mõjub jõuna järgmisele kangile ja nii mitmekordistub jõud ühelt kangilt järgmisele. [2] Lihtsamalt on kangmehhanism süsteem, millel on kaks või enam jõuõlga, et kanda üle täiendatavat jõudu (keeramiseks, kokkkusurumiseks või tõstmiseks). Näiteks võivad olla peaaegu kõik mehhaanilised kaalud, klaveri klahvid või küünekäärid.

Kangide tüübid

Kangid jaotatakse tööpõhimõtte järgi kolme tüüpi. [1] [3]

Esimene tüüp:

  • tugipunkt on raskuse ja avaldatava jõu vaheapeal
  • avaldatav jõud on väiksem kui raskus
  • jõud liigub rohkem kui raskus
  • avaldatud jõud on suurendatud
  • näiteks käärid

Teine tüüp:

  • avaldatav jõud ja raskus on samal pool tugipunkti, aga mõjuvad vastas suunas
  • raskus on tugipunkti ja avaldatava jõu vahepeal
  • avaldatav jõud on väiksem kui raskus
  • jõud liigub rohkem kui raskus
  • avaldatud jõud on suurendatud
  • näiteks pudeliavaja

Kolmas tüüp:

  • avaldatav jõud on tugipunkti ja raskuse vahel
  • avaldatav jõud on suurem kui raskus
  • raskus liigub rohkem kui jõud
  • see on vahemaad suurendav kang
  • näiteks pintsetid

kus Fi on jõumoment N;

Fl on koormuse jõud N;

dl on kaugus koormise jõu ja tugipunkti vahel m;

di on kaugus jõumomendi ja tugipunkti vahel m;

Ajalugu

Esimesed kirjutised kangmehhanismidest ilmusid 3.sajandist eKr, mida esitas Archimedes. „Andke mulle piisavalt pikk kang ning toetuspunkt ning ma liigutan maad" selline tunnustav märkus on omistatud Arichmedesele, kes ametlikult püstitas matemaatilise prtintsiibi hoobade kohta. [2]

Põhieesmärgi kangmehhanismide tööst omistas Birminghami leiutaja John Wyatt 1743 aastal, kes kavandas kaalumisseade. Seade, mis kasutas nelja liitkangi, et laadung tõsta kaalumiseks ühelt platformilt teisele, et massi mõõta.

Viited

  1. http://www.engineeringtoolbox.com/levers-d_1304.html
  2. https://en.wikipedia.org/wiki/Compound_lever
  3. http://www.citytechnology.org/stuff-that-works/levers-have-a-lot-of-class
  4. https://www.creativemechanisms.com/levers