Johannes Pääsuke: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ah3kal (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 213.35.199.168 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Ah3kal.
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
37. rida: 37. rida:


==Filmindus==
==Filmindus==
Tere mina tegin filmi noksiseen
1912. aastal ehitas Johannes Pääsuke oma fotoaparaadist algelise filmikaamera ja 1912.–1914. aastani tegi ta 30 lühifilmi erinevatest Eestimaa kohtadest ja sündmustest, jäädvustades peamiselt maarahva toimetusi ja kohalikke vaatamisväärsusi, kuid ka spordisündmusi, tähtpäevi ja kultuurielu. Peale selle tegi ta etnograafiafilme Eesti Rahva Muuseumi jaoks, enamik neist üles võetud väljasõitudel. Filmid linastusid [[Tartu]], [[Tallinn]]a, [[Narva]], [[Pärnu]] ja [[Võru]] kinodes. Kokku on Pääsuke teinud ligi 40 filmi, millest 10 on hoiul [[Eesti Filmiarhiiv]]is. Kahjuks on osa tööd hävinenud.

Pääsukese esimene dokumentaalfilm oli "Utotškini lendamised Tartu kohal" (1912), mis kajastas piloot Sergei Utotškini lendu [[Krasnojarski polk|Krasnojarski polgu]] kasarmute õuelt Tartu linna kohale. "Utotškini lennus" (1912) keskendus Pääsuke Utotškini lennule Tallinna lähistel lennukiga [[Farman]].

Revolutsiooniline hetk saabus aastal [[1914]], mil Pääsuke filmis, lavastas ja produtseeris esimese Eesti mängufilmi "[[Karujaht Pärnumaal]]". See poliitilise alatooniga satiirilist allegooriat sisaldav film rääkis [[Pärnu Postimees|Pärnu Postimehe]] toimetaja Jaan Karu ja baltisakslasest linnapea [[Oskar Brackmann]]i tülist. Filmis kajastus eestlaste ja baltisakslaste vaheline võimuvõitlus. Süžee keerleb karujahi ümber. Jõukas vanahärra Frackmann loeb hommikul ajalehest, et Pärnu metsades elav karu hoiab baltisaksa elanike hirmul. Pannakse kokku jahisalk ja minnakse karu otsima. Metsloom leitakse, kuid temast ei saada kuidagi jagu. Filmi kulminatsiooniks on hetk, mil karu vajub Frackmannile peale ja too jääb looma alla kinni. Samal ajal taanduvad löödud sakslased sündmuskohalt. Enne lõputiitreid esitatakse vaatajale info teksti näol, mis oli Eesti esimese filmi puhul väga julge kunstiline katsetus. Film oli Eestis väga edukas.

Johannes Pääsuke tegi koostööd filmikompaniidega Pathe, Gaumont ja Eclair ja asutas filmikompanii Estonia-Film.

Tema dokumentaalfilmide iseloomustavaks märksõnaks on loomingulisus ja tugev kunstiline alatoon.

[[2012]]. aastal andis [[Eesti Filmiarhiiv]] Eesti filmi 100 aasta juubeli puhul välja Pääsukese loomingule pühendatud kogumikplaadi "Esimene ... Pääsuke", millel on digitaalselt taastatud filmid "Tartu linn ja ümbrus", "Ajaloolisi mälestusi Eestimaa minevikust", "Retk läbi Setumaa", "Vaatepilte Võrumaalt", "Suur lumetuisk Baltimail Jõulukuul", "Valgelillepäev Tartus", "Estonia rahvateater ja kontserdimaja Tallinnas", "Tartu Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi 50. a juubeli pidu" ja "Karujaht Pärnumaal".


==Filme==
==Filme==

Redaktsioon: 14. veebruar 2017, kell 13:56

Johannes Pääsuke
Autoportree (enne 1918. aastat)
Sünniaeg 30. märts 1892 Muuda Vikiandmetes
Tartu, Eesti
Surmaaeg 8. jaanuar 1918 (25-aastaselt) Muuda Vikiandmetes
Orša, Valgevene
Rahvus eestlane
Amet filmioperaator, filmilavastaja, fotograaf

Johannes Pääsuke (vkj 18. märts/ukj 30. märts 1892 Tartu – vkj 26. detsember 1917/ukj 8. jaanuar 1918 Orša, Valgevene) oli Eesti fotograaf, filmioperaator ja Eesti esimene filmitegija. Ta töötas Eesti Rahva Muuseumi fotograafina ja oli pühendunud eestlaste 20. sajandi igapäevaelu jäädvustamisele. 1914. aastal lavastas ta ühe esimestest[1] Eesti mängufilmidest "Karujaht Pärnumaal".

Elulugu

Johannes Pääsuke sündis 30. märtsil 1892 Tartus. Tema isa oli edukas kaupmees ja ema koduperenaine. Fotograafia vastu hakkas Johannes huvi tundma 15-aastaselt. Tema õpetajaks oli Tartu kohalik meister.

Pääsuke hukkus rongiõnnetuses Oršas 1918. aasta jaanuaris, olles vaid 25-aastane.

Fotograafia

1912. aastal avaldas Eesti Rahva Muuseum ajalehes Postimees teate, kus kutsuti fotograafe muuseumi teenistusse. Pääsuke kasutas võimalust ja asus muuseumis tööle. Esimesed muuseumi jaoks pildistatud fotod pärinevad samast aastast. Täieõiguslikuks liikmeks sai ta 1913. aastal.

1913. aasta 10. juunist 29. juulini korraldas Eesti Rahva Muuseum koostöös Johannes Pääsukesega pildistamisretke, et täiendada muuseumi fotokogu. Marsruut algas Narvast ning lõppes Muhumaal ja Saaremaal. Fotoretkel tehti 317 fotot. Pildid on hea kvaliteediga ning seega on võimalik neist teha suuremõõtmelisi koopiaid, tänu millele saab lähemalt uurida jäädvustatud detaile, näiteks talumajade interjööri, sõidukeid ja talurahva rõivaid.

Johannes Pääsuke (1915)

1915. aastal mobiliseeriti Johannes Pääsuke II järgu kaitseväelasena Esimesse maailmasõtta. Seal olles jätkas ta pildistamist, jäädvustades tagalaelu. Enamik sõja ajal tehtud fotodest jäi Venemaale, kuna need olid sõjaväelaste poolt tellitud.

Oma elu jooksul tegi Pääsuke üle 1000 foto.

Filmindus

Tere mina tegin filmi noksiseen

Filme

  • "Utotškini lendamised Tartu kohal" (1912, dokumentaalfilm, esimene Eesti film, ei ole säilinud)
  • "Utotškini lend" (1912, dokumentaalfilm)
  • "Tartu linn ja ümbrus" (1912)
  • "Ajaloolisi mälestusi Eestimaa minevikust" (1913)
  • "Retk läbi Setumaa" (1913, 7 minutit, etnograafiafilm; 2012. aastal valiti lõik "Vaateid Setumaalt 1912" Eesti filmi sajandi tõsieluhetkeks[2])
  • "Vaatepilte Võrumaalt" (1913)
  • "Suur lumetuisk Baltimail Jõulukuul" (1913)
  • "Valgelillepäev Tartus" (1913)
  • "Estonia rahvateater ja kontserdimaja Tallinnas" (1913)
  • "Tartu Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi 50. a juubeli pidu" (1914)
  • "Karujaht Pärnumaal" (1914, 11 minutit, satiiriline komöödia, esimene Eesti mängufilm)

Fotosid

Viited

  1. Jälle need lätlased? Postimees, 15. november 2014
  2. "Eesti sajandi film on "Kevade"" ERR, 30. aprill 2012

Kirjandus

  • "Johannes Pääsuke – mees kahe kaameraga". Eesti Rahva Muuseum, Tartu 2008
  • Ivar Kosenkranius "Eesti kino minevikuradadelt". Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964
  • Veste Paas "Olnud ajad". Eesti Raamat, Tallinn 1980

Välislingid