Poola Teises maailmasõjas: erinevus redaktsioonide vahel

Poola Teises maailmasõjas
	Osa Teisest maailmasõjast
	Kindralkubermang 1943. aastal
Toimumisaeg	1. september 1939 – 1945
Toimumiskoht	Poola
Tulemus	Poola okupeerimine Saksamaa ja NSV Liidu poolt 1939–1941; Sõjategevus Poolas 1944. aastal; 1945. aastal moodustatud Poola Rahvavabariik ning Poola sovetiseerimine
Osalised
Väejuhid või liidrid

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 13. veebruar 2017, kell 21:13

Poola osales Teises maailmasõjas 1. septembrist 1939, kui Saksamaa Poolale kallale tungis, kuni 1945. aastani.

Molotovi-Ribbentropi paktiga plaanitud ja tegelikud piirid Kesk-Euroopas aastatel 1939-1940.

1. septembril 1939 marssis Wehrmacht ilma eelneva sõjakuulutuseta II Poola Vabariigi lääneossa. Vastloodud Slovaki vabariigi väed tungisid Poola lõunaossa.

Vastavalt Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingule 23. augustist 1939 (nn Molotovi-Ribbentropi pakt), mille järgi Ida-Poola kuulus Nõukogude mõjusfääri, marssis 17. septembril Ida-Poolasse sisse Punaarmee.

3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia vastavalt oma lepingutele Poolaga Saksamaale sõja. Peale lühikest Prantsuse vägede sissetungi Saarimaale, kust peagi tagasi tõmbuti, ei järgnenud sõjakuulutusele reaalset tegevust, mis oleks Poolale ka leevendust toonud. Nõukogude Liidule sõda ei kuulutatud.

Poola vastu korraldatud sõjaline kampaania lõppes 6. oktoobril viimaste Poola väeosade kapitulatsiooniga. Poola valitsus põgenes eksiili. Poola väeosad lääneliitlaste või Nõukogude Liidu alluvuses jätkasid Saksamaa vastu võitlemist kuni 1945. aastani.

Saksa okupatsiooni ajal (1939–1945) olid Saksa julgeolekupolitsei ning julgeolekuteenistuse eriüksused (Einsatzgruppen der Sicherheitspolizei und des Sicherheitsdienst ) ja Nõukogude poliitiline politsei (NKVD) tegevad kogu Poola territooriumil poolakate ja juutide hukkamisel ja deporteerimisel.

1939

Pikemalt artiklis Poola armee 1939. aastal

Saksa-Poola sõda ehk Septembrisõda

Sõja algus

Saksa-Poola sõja ehk Septembrisõja (Septemberfeldzug, poola k.: Kampania wrześniowa ) ettevalmistused toimusid alates 1939. aasta kevadest paralleelselt viimaste diplomaatiliste jõupingutustega Poola-Saksa pingete leevendamiseks. Saksamaa nõudis Danzigi liitmist Saksa Riigiga ning transiitliiklust läbi Poola koridori Ida-Preisimaale. Poolale olid igasugused territoriaalsed muudatused vastuvõetamatud. Pärast nn Jääk-Tšehhi annekteerimist (s.o 1938. aasta Müncheni lepingu rikkumine) muutus Suurbritannia poolt võimatuks senise järeleandmistele suunatud poliitika jätkamine (appeasement), Suurbritannia ja Prantsusmaa garanteerisid märtsi lõpus Poola iseseisvuse. Saksamaa tühistas seepeale mittekallaletungilepingu Poolaga.

Wehrmachti ülemjuhataja Adolf Hitler andis käsu Poolat rünnata 31. augustil 1939. Esimese lahingu täpne aeg ning koht on vaieldav. Alates 4:45, vahetult enne päiksetõusu, alustas sõjalaev Schleswig-Holstein Poola Westerplatte garnisoni tulistamist. SS Danzigi kodukaitse ning Saksa politseijõud ründasid Danzigis asunud Poola Postiametit. Mõlemad kohad olid õiguslikult Versailles' rahulepingu järgi Danzigi vabalinnas asuvad Poola nn eksklaavid.

Poola andmetel enne kella 4:45 (Saksa 5:40) ründasid Saksa lennuväe sööstpommitajad (Sturzkampfbombern) Wieluńi linna. Päeva jooksul järgnesid kaks edasist rünnakut igaüks 29 lennukiga, kus hävis umbes 70% linnast ning suri 1200 inimest.

Edasine tegevus pidi vältima raudteesildade õhkimist Poola vägede poolt. Selleks tõusid 4:26 neli Stuka't (Ju 87 B) ülemleitnant Bruno Dilley alluvuses Ida-Preisimaalt Elbingist. 4:34 tabasid lennukipommid Visla-äärses Dirschaus tegutsevaid Poola pioneere koos lõhkeainega otse raudteetammi kõrval ^[1]. Sellegipoolest õhiti sild hiljem Poola poolt.

Kell 10:10 sõnas Hitler raadio otseülekandes Riigipäevale: "[...] Poola astus täna esimest korda regulaararmee sõduritega meie enda territooriumile. Alates kella 5:45-st astutakse nüüd tagasi! Ja nüüdsest alates vastatakse pommidele pommidega! [...]

Sõna "sõda" oli Saksamaal "Septembrisõjakäigu" (Septemberfeldzug) alguses keelatud.

Prantsusmaa ja Suurbritannia nõudsid ultimatiivselt kõigi Saksa väeosade kohest tagasitõmbumist. Kui Hitler nõudmised tagasi lükkas, kuulutasid mõlemad riigid Saksamaale 3. septembril sõja. Lääneliitlaste suur ofensiiv Saksa läänepiiril jäi sellegipoolest ära. Sõda läänes sai tuntuks "kummalise sõjana" (s.k. Istumissõda / Sitzkrieg). Lääne kommunistlikud parteid tervitasid Prantsusmaa ja Suurbritannia sõttaastumist ning märgistasid Saksamaad kui fašistlikku agressorit, kellele tasub vastu astuda. ^[2].

Lahingud kuni 6. septembrini

Westerplatte kaitsmine (1.–7. september 1939)
Mokra lahing (1. september)
Mława lahing (1.–3. september)
Tuchola lahing (3. september)
Bruza lahing (9.–17. september)
Borowa lahing (2.–5. september)
Tomaszów Mazowiecki lahing (6. september)
Różani lahing (6.–7 september)

...

Lvivi kaitsmine (vallutati Punaarmee poolt 22. septembril)

Väeüksused, Saksa Wehrmachti poolelt:

Armeegrupp Nord:
- 3. armee (Ida-Preisimaal)
- 4. armee (Pommeris)
Armeegrupp Süd:
- 8. armee
- 10. armee (mõlemad Alam-Sileesias)
- 14. armee (Ülem-Sileesias ja Slovakkias)

Väeüksused, Poola poolelt:

üksik operatiivgrupp Narew
operatiivgrupp Wyszków
Modlini armee (kõik Ida-Preisimaast lõunas)
Pomorze armee (Poola koridoris)
Poznańi armee
Łódźi armee
Krakówi armee
Karpaty armee
Prusy armee (sisemaal Varssavist edelas)

NSV Liidu kallaletung Poolale

Pikemalt artiklis NSV Liidu kallaletung Poolale ja tagajärjed

Sõja algus

Vastavalt Saksamaa nn Kolmanda Riigi ja NSV Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile tungisid Nõukogude Liidu väed 17. septembril 1939 Poola territooriumile, hõivates Lääne-Ukraina 8 piirkonda (Rivne oblast, Ivano-Frankivski oblast, Lvivi oblast, Volõõnia oblast, Tšernivtsi oblast, Ternopili oblast, Taga-Karpaatia ja Žitomõri oblast, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga. Piirkonnad olid asustatud etniliste ukrainlastega, kes ka Poola riigi koosseisus ajal ei katkestanud võitlust Ukraina iseseisvuse eest OUNi juhtimisel.

Nõukogude Liit pidi vastavalt kokkulepetele ründama Poolat koos Saksamaaga 1. septembril, kuid Stalin teatas sakslastele, et tema väed ei ole veel valmis, jättes sellega Hitlerile sõja alustaja rolli, kellele kuulutasid 3. septembril sõja Inglismaa ja Prantsusmaa. Pärast 17. septembrit aga Nõukogude Liidule, kes oli samasugune sissetungija, Inglismaa ja Prantsusmaa sõda ei kuulutanud.

17. septembri ööl kutsuti NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaati Poola saadik Wacław Grzybowski ja anti üle noot, mis õigustas Punaarmee pealetungi: Poola riik ja valitsus on lakanud olemast, Punaarmee peab kaitsma ohtu sattunud vennasrahvast. Poola saadik keeldus nooti vastu võtmast, teatades, et seaduslik Poola valitsus asub Varssavis ja sõjavägi võitleb.

Poola ründamisega rikkus Nõukogude Liit Riia rahulepingut (18.03.1921), Nõukogude Liidu ja Poola mittekallaletungi pakti (1932) ja teisi rahvusvahelisi leppeid. Poola valitsus lahkus maalt 18. septembril ja Varssavi kapituleerus 28. septembril.

Nõukogude Liit ründas Poolat Valgevene ja Ukraina rindel rohkem kui 7000 raskerelva ja ligi 3300 lennukiga ning ligi miljoni mehega. Poolal oli vastu panna umbes 12 000 meest. Poola armee ülemjuhataja Edward Rydz-Śmigły andis käsu Punaarmeele vastupanu mitte osutada, aga käsk ei jõudnud igale poole kohale. Anti korraldus taanduda Rumeeniasse või Ungarisse. Ägedaimad võitlused Poola ja Punaarmee vahel toimusid rinde põhjaosas Lublini lähistel. Saksa ja Vene tankibrigaadide ühine lahingutegevus algas juba 17. septembril Bresti juures.

19. septembril vallutas Punaarmee kahepäevase rünnaku tulemusena Vilno ja 22. septembril Lwówi, mille ründamist olid Saksa väed alustanud nädal varem. 22. septembril pidasid Wehrmacht ja Punaarmee ühise võiduparaadi Brestis, mille võtsid vastu Wehrmachti kindral Heinz Guderian ja Punaarmee brigaadikomandör Semjon Krivošein.

Neli päeva vastu pannud Grodno vallutati 24. septembril. Pärast vallutamist lasti maha 300 linna kaitsnud inimest.

28. septembril jõudis Punaarmee Saksamaaga kokku lepitud piirile. Viimane suurem kokkupõrge Poola ja Vene vägede vahel oli Wytyczno lahing 1. oktoobril.

Punaarmee sõjategevus kestis 12 päeva. Selle ajaga liiguti edasi 250–350 kilomeetrit ning võeti kontrolli alla 190 000 km², kus elas 12 miljonit inimest (võrdluseks – Eesti pindala on 45 228 km²). 1939. aasta oktoobri algul oli Nõukogude Liidul Poola vastu 2 421 300 meest, 5467 suurtükki, 6096 tanki ja 3727 lennukit. Nõukogude Liidu – Poola sõjas sai surma Poola poolel 3500 inimest, haavata sai ja teadmata kadunuks jäi 20 000 inimest. Vene poolel 1475 surnut või kadunut.

Poola valitsus emigratsioonis, mis oli taandunud Prantsusmaale kuulutas Nõukogude Liidule sõja 14. novembril 1939.

Nõukogude Liidu kätte langes vangi 240 000 – 250 000 sõjaväelast, neist 10 000 ohvitseri. Politsei ja teiste vastuhakanutega kokku langes vangi 454 700 inimest(?). Novembri algul koondati ohvitserid (kellest paljud olid 1920. aasta Nõukogude-Poola sõjast osavõtnud), politseinikud, piirivalvurid ja vaimulikud – 22 000 inimest – Katõni, Kozelski, Ostaškovski, Starobelski, Harkovi, Kiievi ja Minski laagritesse ja mõrvati 1940. aastal, vt Katõni massimõrv. Vallutatud aladel pani Nõukogude Liit toime ulatusliku poolakate küüditamise, kaevandustesse ja sunnitöölaagritesse saatmise. Juulis 1941 oli NSV Liidu kinnipidamiskohtades ja asumisel 389 382 inimest, pärast suuri kaotusi sõjas Saksamaaga "amnesteeris" NSV Liidu Ülemnõukogu 12. augustil 1941 interneeritud sõjavangid. Poola sõjaväelastest formeeriti 1942. aastal Venemaal kindral Władysław Andersi juhtimisel Poola armee, mis lõpetas sõja Aafrika ja Itaalia rindel sõdides ning pärast sõjategevuse lõppu saadeti lääneliitlaste poolt kuulsusetult laiali.

Lahingud

Wilno vallutamine 19. septembril 1939
Lvivi vallutamine 22. septembril

Väeüksused, Nõukogude poolelt:

3. armee
11. armee
4. armee (kõik Valgevenes)
5. armee
6. armee
12. armee (kõik Ukrainas)

Väeüksused, Poola poolelt:

üksik operatiivgrupp Polesie

Nõukogude okupatsioon

Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon

Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Poolas

Nõukogude Liit nimetas Poola idaosa vallutamist Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene rahva oma kaitse alla võtmiseks.

Neil aladel moodustati talurahvamiilits ja tööliskaart, kelle kontrolli all toimusid Lääne-Valgevene Rahvakogu ja Lääne-Ukraina Rahvakogu valimised (26. oktoobril). Viimased asusid vastavalt Brestis ja Lvivis. 25. septembril moodustati nõukogude võimuorganid linnades, maakondades ja valdades.

28. oktoobril esitasid Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene rahvakogud palve liitumiseks NSV Liiduga. Lääne-Ukraina liideti NSV Liidu Ukraina NSV-ga 1. novembril ja Lääne-Valgevene Valgevene NSV-ga 2. novembril 1939.

10. oktoobril 1939 andis Nõukogude Liit Vilniuse piirkonna Leedu jurisdiktsiooni alla, kuid Vilniuse piirkond jäi Punaarmee poolt okupeerituks.

Kindralkubermang

Pikemalt artiklis Kindralkubermang, Wartheland, Saksa okupatsioon Poolas (1939–1945), Saksa okupatsioon NSV Liidus

Saksamaa poolt okupeeritud Poola alad 1939-1944

Koonduslaagrid

Pikemalt artiklis Holokaust, Koonduslaager

Pikemalt artiklis Schindleri nimekiri

Vastupanuliikumine 1939 – 1945

Poolakatest moodustati pärast Septembrisõjas lüüasaamist neli armeed.

Esimene neist formeeriti lüüasaanud üksuste jäänustest ning võitles 1940. aastal Prantsusmaal ja sõja jooksul Põhja-Aafrikas ja Arnhemis.
Teine (nn II korpus) moodustati 1940.–1941. aastal Nõukogude Liitu küüditatud Poola kodanikest, kes vabastati Sikorsky-Maisky lepingu järgselt, kui NSV Liit ühines liitlastega. See korpus võitles Itaalia kampaanias (Monte Cassino lahing).
Kolmas (Nõukogude Liidu formeeritud "1. Poola armee") koostati Poola kommunistide juhtimise all ja võitles Idarindel.
Neljas oli Poola Koduarmee (Armia Krajowa), tuntud 1944. aasta Varssavi ülestõusu poolest^[3].

Pikemalt artiklis Vastupanuliikumine

Pikemalt artiklis Varssavi ülestõus

Vastupanujõud

Poola eksiilvalitsus

Pikemalt artiklis Eksiilvalitsus, Poola eksiilvalitsus

Poola eksiilvalitsus moodustati 17. septembril 1939. Saksamaa poolt okupeeritud riikide valitsused said lääneliitlaste tunnustuse, kuna nad olid rahva poolt legitiimselt valitud valitsused. Eksiilvalitsuse põhieesmärgiks on oma territooriumi vabastamine ja seeläbi suveräänsuse saavutamine.

Stanisław Mikołajczyk, Poola peaminister eksiilis 14. juulist 1943 kuni 24. novembrini 1944

Teise maailmsasõja Euroopa lahingute lõppfaasis, kui NSV Liit oli loonud sidemed Poola Rahvusliku Vabastamise Komiteega (loodud 23. juuni 1944) ja kirjutanud alla Nõukogude Liidu – Poola suhteid ja Poola administratsiooni käsitlevale kokkuleppele, võtsid lääneliitlased Poola valitsuselt Londonis tunnustuse. ^[4]

Vaata ka

Viited

↑ Chr. Zentner: Der Zweite Weltkrieg 1939–1945: Der Feldzug in Polen, in: Der Zweite Weltkrieg – Daten, Fakten, Kommentare. 3. Auflage 2003, S. 27.
↑ Werner Maser: Der Wortbruch. Hitler, Stalin und der Zweite Weltkrieg. Olzog Verlag, München 1994, ISBN 3-7892-8260-X, S. 85 f.
↑ Kochanski, Halik.2012. The Eagle Unbowed. Poland and the Poles in the Second World war.
↑ Talmon, S. Recognition of Governments in International Law with Particular Reference to Governments in Exile. Oxford: Clarendon Press, 1998

Välislinke

[1] Chr. Zentner: Der Zweite Weltkrieg 1939–1945: Der Feldzug in Polen, in: Der Zweite Weltkrieg – Daten, Fakten, Kommentare. 3. Auflage 2003, S. 27.

[2] Werner Maser: Der Wortbruch. Hitler, Stalin und der Zweite Weltkrieg. Olzog Verlag, München 1994, ISBN 3-7892-8260-X, S. 85 f.

[3] Kochanski, Halik.2012. The Eagle Unbowed. Poland and the Poles in the Second World war.

[4] Talmon, S. Recognition of Governments in International Law with Particular Reference to Governments in Exile. Oxford: Clarendon Press, 1998

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 240. rida: / 240. rida: @@
 *[http://www.polandsholocaust.org/1939.html World War II – Poland]
 *[http://www.atsnotes.com/articles/article-contibution-en.html History of Warsaw's contributions levied by the German Occupation Authority]
+{{Mall:Poola artiklid}}
 [[Kategooria:Poola Teises maailmasõjas]]