II Rzeczpospolita: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 13. veebruar 2017, kell 21:12

II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.

Ajalugu

Esimene maailmasõda, Oktoobrirevolutsiooni, Keskriikide sõjaline kokkuvarisemine ja revolutsioon Saksamaal andsid võimaluse Poola iseseisvumiseks novembris 1918.

Juba 1915. aastal moodustas Józef Piłsudski Saksa keisririigile allunud Poola osas, mille keskuseks oli Kraków Poola Kõrgema rahvusliku nõukogu, mille eesmärgiks oli riiklik sõltumatus Venemaa Keisiririigist. Pärast Saksa vägede poolset ajaloolise Poola territooriumi vallutamist Venemaalt tunnistati Saksamaa poolt 5. novembril 1916 Poola Kuningriiki ning seal moodustati Riiginõukogu, kuid kuna lubatud muudatused oli ainult formaalsed siis sakslastele ebasoovitav rahvusliku liikumise juht Piłsudski vangistati ning viibis kuni Novembrirevolutsioonini Saksamaal Magdeburgi linnas vangis. Oktoobris 1918 moodustas Saksamaa Poolas Regentnõukogu, millesse kutsuti ka vabastatud Pilsudski. Samal ajal soodustasid ka Prantsuse võimud oma poliitlistel eesmärkidel tekkiva Poola riigi võimuorganeid ning Pariisis moodustati Poola rahvuskomitee, mille juhiks oli Roman Dmovsk, hiljem Ignacy Jan Paderewski). 6. novembril 1918 moodustasid ka Poola sotsialistid Ljublinis valitsuse, mis tegutses kuni jaanuarini 1919.

Pärast Saksa vägede taandumist Poola territooriumilt kuulutas Regentinõukogu 3. november 1918 Poola iseseisvaks, misjärel andis võimu üle Józef Klemens Piłsudskile ja lõpetas tegevuse.

Pärast iseseisvuse saavutamist jätkas Poola oma territooriumi laiendamist sõjalisel teel Lõuna-Galiitsias, kus oli moodustatud oktoobris 1918 sotsialistlik vasakpolne Lääne-Ukraina Rahvavabariik, piirkonna hõivasid Poola väed novembris 1918. Detsembris hõivasid Poola väed ka Poznani piirkonna.

1918. aastal viidi Poolas läbi valimised ning jaanuaris 1919 võeti vastu Poola Põhiseadus, mis kuulutas Poola riigi iseseisvaks ja sõltumatuks 1772. aasta Rzeczpospolita piirides. Poola presidendiks sai Piłsudski.

Nõukogude-Poola sõda

Pikemalt artiklis Nõukogude-Poola sõda

Lõppes Mihhail Tuhhatševski juhitud Nõukogude vägede lüüasaamisega Józef Klemens Piłsudski poolt juhendatud Poola vägede poolt ning Nõukogude-Poola vahelise rahu sõlmimisega Riias 1921. aastal.

Geograafia ja rahvastik

Poola vojevoodkonnad maailmasõdade vahelisel ajal
(seisuga 1. aprill 1937)
Autonumber (alates 1937)	Vojevoodkond Eraldi linn	Pealinn	Pindala 1000 km² (1930)	Rahvaarv 1000 (1931)
00-19	Varssavi linn	Varssavi	0,14	1179,5
85–89	Varssavi (warszawskie)	Varssavi	31,7	2460,9
20–24	Białystoki (białostockie)	Białystok	26,0	1263,3
25–29	Kielce (kieleckie)	Kielce	22,2	2671,0
30–34	Krakówi (krakowskie)	Kraków	17,6	2300,1
35–39	Lublini (lubelskie)	Lublin	26,6	2116,2
40–44	Lwówi (lwowskie)	Lviv (Lwów)	28,4	3126,3
45–49	Łódźi (łódzkie)	Łódź	20,4	2650,1
50–54	Nowogródeki (nowogródzkie)	Navahradak (Nowogródek)	23,0	1057,2
55–59	Polesje (poleskie)	Brest (Brześć nad Bugiem)	36,7	1132,2
60–64	Pomorze (pomorskie)	Toruń	25,7	1884,4
65–69	Poznańi (poznańskie)	Poznań	28,1	2339,6
70–74	Stanisławówi (stanisławowskie)	Ivano-Frankivsk (Stanisławów)	16,9	1480,3
75–79 ?	Sileesia (śląskie)	Katowice	5,1	1533,5
80–84	Tarnopoli (tarnopolskie)	Ternopil (Tarnopol)	16,5	1600,4
90–94	Wilno (wileńskie)	Vilnius (Wilno)	29,0	1276,0
95–99	Volõõnia (wołyńskie)	Lutsk (Łuck)	35,7	2085,6

Teine maailmasõda

Pikemalt artiklis Poola Teises maailmasõjas, NSV Liidu kallaletung Poolale

Vaata ka

@@ 154. rida: / 154. rida: @@
 * [[Viies Poola jagamine]]
+{{Mall:Poola artiklid}}
 [[Kategooria:20. sajand Poolas|Teine Rzeczpospolita]]