Kunda: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 16. rida: | 16. rida: | ||
Kunda sai [[alev]]iõigused 1920. aastal kui aleviga liideti [[Lontova]], rannaküla [[Maagerand]] ja [[Lähta]] [[moonaküla]]. [[1. mai]]st [[1938]]. aastal on Kundal [[linnaõigus]]ed. |
Kunda sai [[alev]]iõigused 1920. aastal kui aleviga liideti [[Lontova]], rannaküla [[Maagerand]] ja [[Lähta]] [[moonaküla]]. [[1. mai]]st [[1938]]. aastal on Kundal [[linnaõigus]]ed. |
||
Kundas mõõdeti 2014. aastal Eesti absoluutne maikuu soojarekord – 33,1 kraadi. |
Kundas mõõdeti 2014. aastal Eesti absoluutne maikuu soojarekord – 33,1 kraadi. Linna järgi on oma nime saanud [[ordoviitsium]]i [[Kunda lade]].<ref>http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Kunda+lade</ref> |
||
==Linnavalitsemine== |
==Linnavalitsemine== |
||
Redaktsioon: 12. veebruar 2017, kell 11:00
|
See artikkel on Eesti linnast. Samanimelise küla kohta vaata artiklit Kunda küla. |
| Kunda | |
|---|---|
|
| |
| Pindala | 9,85 km² |
| Elanikke |
3057 (1.01.2023)[1]  |
|
| |
| EHAK-i kood |
3612[2] |
| Koordinaadid | 59° 30′ N, 26° 32′ E |
  | |
 | |
Kunda on linn Lääne-Viru maakonnas. See asub Kunda jõe suudmealal.
Kunda sai aleviõigused 1920. aastal kui aleviga liideti Lontova, rannaküla Maagerand ja Lähta moonaküla. 1. maist 1938. aastal on Kundal linnaõigused.
Kundas mõõdeti 2014. aastal Eesti absoluutne maikuu soojarekord – 33,1 kraadi. Linna järgi on oma nime saanud ordoviitsiumi Kunda lade.[3]
Alates 06.11.2015 on Kunda linnapea Kaido Veski.
Kunda linnavolikogu juhib Janek Puusepp.
Pikemalt artiklis Kunda linnapeade loend
Haridus ja kultuur
Kundas tegutseb Kunda ühisgümnaasium ja Kunda lasteaed Kelluke.
Huvikoolidest tegutseb siin muusikakool ja Kunda linna klubi. Linnas asub veel Kunda linnaraamatukogu.
Endise Kunda tsemendivabriku kontorihoones on avatud Kunda tsemendimuuseum.
Ajalugu
Kunda on tekkinud Kunda mõisaomaniku John Karl Girard de Soucantoni 1870. aastal rajatud tsemendivabriku juurde. Sellest ajast on Kundas tsementi toodetud ja praegu toodab seda AS Kunda Nordic Tsement, mis kuulub rahvusvahelise HeidelbergCement Groupi koosseisu. Aastal 1905 valmis Rakvere-Kunda raudtee ja võeti kasutusele Kunda raudteejaam. Kolmanda astme linnaks sai Kunda alev 1. mail 1938.
Varem tähistas Kunda nimi linnast 2,5 kilomeetrit lõuna pool asunud Kunda mõisa, mida mainiti esmakordselt 1443. aastal kivist vasallilinnusena. Mõis sai nime Cundiste perekonna järgi. 1770. aastatel püstitatud varaklassitsistlik mõisahoone on alates Teisest maailmasõjast varemeis.
Linna idaservas asub Kunda hiiemägi.
Kunda linna ja Kunda sadama vahel Kukerpalli orus asub Kukerpalli sild.
Majandus
Kundas tegutses tsemenditehas (tsemendivabrik).
Tuntud inimesed
Linnas on sündinud astronoom Ernst Öpik, näitleja Argo Aadli, kirjanik Jüri Parijõgi ja Harald Suislepp, keemik Michael Wittlich, kunstnik Uno Ong, pedagoogikateadlane Lembit Andresen ja taani helilooja Knudåge Riisager.
Sõpruslinnad
Kundal on neli sõpruslinna.[4]
Galerii
-
Kunda tsemendivabriku pudelahi -
Klinkerveski hoone -
Dietz-ahju korsten nr 1
Vaata ka
- Kunda kultuur
- Kunda sadam
- Tsemendivabriku "Port-Kunda" võlatähikud
- Sõbralaat
- Kunda alevivolinike loend 1934
- Kunda linnavolinike loend 1939
- Lontova
- Kunda Vabadussõja mälestussammas
- Kunda kirik
- Kunda tänavate loend
Viited
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kunda |
Linnad: Rakvere
Vallad: Haljala · Kadrina · Rakvere · Tapa · Vinni · Viru-Nigula · Väike-Maarja