Ratsionaalarv: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Ratsionaalarvud''' on need [[reaalarv]]ud, mida saab esitada kahe [[täisarv]]u ''m'' ja ''n'' (''n'' ≠ 0) [[jagatis]]ena {{murd|m|n}} nii, et
'''Ratsionaalarv''' on [[reaalarv]], mida saab esitada kahe [[täisarv]]u ''m'' ja ''n'' [[jagatis]]ena {{murd|m|n}}. Kuna [[null]]iga ei saa jagada, siis jagaja ''n'' ≠ 0.


Kõigi ratsionaalarvude [[hulk]] on ℚ:
:<math>\mathbb{Q}=\left\{ \frac{m}{n}: m\in \mathbb{Z}, \ n\in \mathbb{N^+}\right\} ,</math>
:<math>\mathbb{Q}=\left\{ \frac{m}{n}: n \neq 0; m, n \in \mathbb{Z} \right\} ,</math>


kus <math>\mathbb{Z}</math> on [[täisarv]]ude hulk, <math>\mathbb{N}^+</math> on [[naturaalarv]]ude hulk (v.a. [[null]]) ja <math>\mathbb{Q}</math> on ratsionaalarvude hulk. Q-tähe võttis ratsionaalarvude hulga tähistamiseks kasutusele itaalia [[matemaatik]] [[Giuseppe Peano]] [[Itaalia keel|itaalia keel]]e sõna ''quoziente'' ('jagatis') järgi.
kus <math>\mathbb{Z}</math> on kõigi [[täisarv]]ude hulk. Q-tähe võttis ratsionaalarvude hulga tähistamiseks kasutusele itaalia [[matemaatik]] [[Giuseppe Peano]] [[Itaalia keel|itaalia keel]]e sõna ''quoziente'' (jagatis) järgi.


Igal ratsionaalarvul on ka [[lõpmatu kümnendarendus]] ja see on alati [[perioodiline kümnendmurd|perioodiline]]. Näiteks {{murd|2|3|4}} = 11/4 = 2,7500000.... või 2,7499999... '''ja''' 0 = 0/1 = 0,00000... on ratsionaalarvud.
Igal ratsionaalarvul on ka [[lõpmatu kümnendarendus]], mis on alati [[perioodiline kümnendmurd|perioodiline]]. Näiteks:
* {{murd|2|3|4}} = {{murd|11|4}} = 2,7500000
* 2,7499999...
* 0 = {{murd|0|1}} = 0,00000...


Ratsionaalarvu {{murd|m|n}} [[vastandarv]]uks nimetatakse ratsionaalarvu -{{murd|m|n}} ning [[pöördarv]]uks ratsionaalarvu {{murd|n|m}}.
Ratsionaalarvu {{murd|m|n}} [[vastandarv]]uks nimetatakse ratsionaalarvu -{{murd|m|n}} ning [[pöördarv]]uks ratsionaalarvu {{murd|n|m}}.


Kõikide ratsionaalarvude [[hulk]] <math>\mathbb{Q}</math> moodustab oma [[aritmeetiline tehe|aritmeetiliste tehetega]] "+" ja "×" [[korpus (matemaatika)|korpus]]e ([[ratsionaalarvude korpus]]e), mis on [[reaalarvude korpus]]e <math>\mathbb{R}</math> [[alamkorpus]] ning on kõige kitsam [[arvukorpus]].
Kõigi ratsionaalarvude hulk <math>\mathbb{Q}</math> moodustab oma [[aritmeetiline tehe|aritmeetiliste tehetega]] "+" ja "×" [[korpus (matemaatika)|korpus]]e ([[ratsionaalarvude korpus]]e), mis on [[reaalarvude korpus]]e <math>\mathbb{R}</math> [[alamkorpus]] ning on kõige kitsam [[arvukorpus]].


==Vaata ka==
==Vaata ka==
17. rida: 21. rida:


==Välislingid==
==Välislingid==

*[http://www.wakkanet.fi/%7Epahio/ohjelmi.html Õppeprogramm murdudest ka eesti keeles]
*[http://www.wakkanet.fi/%7Epahio/ohjelmi.html Õppeprogramm murdudest ka eesti keeles]



Redaktsioon: 11. veebruar 2017, kell 21:44

Ratsionaalarv on reaalarv, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n jagatisena mn. Kuna nulliga ei saa jagada, siis jagaja n ≠ 0.

Kõigi ratsionaalarvude hulk on ℚ:

kus on kõigi täisarvude hulk. Q-tähe võttis ratsionaalarvude hulga tähistamiseks kasutusele itaalia matemaatik Giuseppe Peano itaalia keele sõna quoziente (jagatis) järgi.

Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus, mis on alati perioodiline. Näiteks:

  • 2 34 = 114 = 2,7500000
  • 2,7499999...
  • 0 = 01 = 0,00000...

Ratsionaalarvu mn vastandarvuks nimetatakse ratsionaalarvu -mn ning pöördarvuks ratsionaalarvu nm.

Kõigi ratsionaalarvude hulk moodustab oma aritmeetiliste tehetega "+" ja "×" korpuse (ratsionaalarvude korpuse), mis on reaalarvude korpuse alamkorpus ning on kõige kitsam arvukorpus.

Vaata ka

Välislingid