Ratsionaalarv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
''' |
'''Ratsionaalarv''' on [[reaalarv]], mida saab esitada kahe [[täisarv]]u ''m'' ja ''n'' [[jagatis]]ena {{murd|m|n}}. Kuna [[null]]iga ei saa jagada, siis jagaja ''n'' ≠ 0. |
||
Kõigi ratsionaalarvude [[hulk]] on ℚ: |
|||
:<math>\mathbb{Q}=\left\{ \frac{m}{n}: |
:<math>\mathbb{Q}=\left\{ \frac{m}{n}: n \neq 0; m, n \in \mathbb{Z} \right\} ,</math> |
||
kus <math>\mathbb{Z}</math> on [[täisarv]]ude |
kus <math>\mathbb{Z}</math> on kõigi [[täisarv]]ude hulk. Q-tähe võttis ratsionaalarvude hulga tähistamiseks kasutusele itaalia [[matemaatik]] [[Giuseppe Peano]] [[Itaalia keel|itaalia keel]]e sõna ''quoziente'' (jagatis) järgi. |
||
Igal ratsionaalarvul on ka [[lõpmatu kümnendarendus]] |
Igal ratsionaalarvul on ka [[lõpmatu kümnendarendus]], mis on alati [[perioodiline kümnendmurd|perioodiline]]. Näiteks: |
||
* {{murd|2|3|4}} = {{murd|11|4}} = 2,7500000 |
|||
* 2,7499999... |
|||
* 0 = {{murd|0|1}} = 0,00000... |
|||
Ratsionaalarvu {{murd|m|n}} [[vastandarv]]uks nimetatakse ratsionaalarvu -{{murd|m|n}} ning [[pöördarv]]uks ratsionaalarvu {{murd|n|m}}. |
Ratsionaalarvu {{murd|m|n}} [[vastandarv]]uks nimetatakse ratsionaalarvu -{{murd|m|n}} ning [[pöördarv]]uks ratsionaalarvu {{murd|n|m}}. |
||
Kõigi ratsionaalarvude hulk <math>\mathbb{Q}</math> moodustab oma [[aritmeetiline tehe|aritmeetiliste tehetega]] "+" ja "×" [[korpus (matemaatika)|korpus]]e ([[ratsionaalarvude korpus]]e), mis on [[reaalarvude korpus]]e <math>\mathbb{R}</math> [[alamkorpus]] ning on kõige kitsam [[arvukorpus]]. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
17. rida: | 21. rida: | ||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
*[http://www.wakkanet.fi/%7Epahio/ohjelmi.html Õppeprogramm murdudest ka eesti keeles] |
*[http://www.wakkanet.fi/%7Epahio/ohjelmi.html Õppeprogramm murdudest ka eesti keeles] |
||
Redaktsioon: 11. veebruar 2017, kell 21:44
Ratsionaalarv on reaalarv, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n jagatisena m⁄n. Kuna nulliga ei saa jagada, siis jagaja n ≠ 0.
Kõigi ratsionaalarvude hulk on ℚ:
kus on kõigi täisarvude hulk. Q-tähe võttis ratsionaalarvude hulga tähistamiseks kasutusele itaalia matemaatik Giuseppe Peano itaalia keele sõna quoziente (jagatis) järgi.
Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus, mis on alati perioodiline. Näiteks:
- 2 3⁄4 = 11⁄4 = 2,7500000
- 2,7499999...
- 0 = 0⁄1 = 0,00000...
Ratsionaalarvu m⁄n vastandarvuks nimetatakse ratsionaalarvu -m⁄n ning pöördarvuks ratsionaalarvu n⁄m.
Kõigi ratsionaalarvude hulk moodustab oma aritmeetiliste tehetega "+" ja "×" korpuse (ratsionaalarvude korpuse), mis on reaalarvude korpuse alamkorpus ning on kõige kitsam arvukorpus.