Abeelia: erinevus redaktsioonide vahel
| 32. rida: | 32. rida: | ||
Perekonna ''Zabelia'' liigid arvatakse mõnikord abeelia perekonda. |
Perekonna ''Zabelia'' liigid arvatakse mõnikord abeelia perekonda. |
||
== |
==Levila== |
||
Abeeliad kasvavad [[pärismaine taim|pärismaistena]] [[Ida-Aasia]]s [[Jaapan]]ist [[Himaalaja]]ni ning [[Põhja-Ameerika]] lõunaosas ([[Mehhiko]]s). |
Abeeliad kasvavad [[pärismaine taim|pärismaistena]] [[Ida-Aasia]]s [[Jaapan]]ist [[Himaalaja]]ni ning [[Põhja-Ameerika]] lõunaosas ([[Mehhiko]]s). |
||
==Kirjeldus== |
==Kirjeldus== |
||
Redaktsioon: 7. veebruar 2017, kell 19:03
| Abeelia | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Uniohakalaadsed Dipsacales |
| Sugukond |
Harakkuljuselised Linnaeaceae |
| Perekond |
Abeelia Abelia |
| Sünonüümid | |
|
Vesalea | |
Abeelia (Abelia R. Br.) on taimede perekond, mis arvatakse kuslapuuliste või harakkuljuseliste sugukonda.
Taksonoomia ja süstemaatiline kuuluvus
Perekonna esmakirjeldaja on Robert Brown (1818). Perekond on nime saanud hiina abeelia avastaja Clarke Abeli järgi. [1]
Traditsiooniliselt on abeelia arvatud kuslapuuliste sugukonda. APG II süsteem arvab abeelia koos harakkuljuse, kolkvitsia, Dipelta ja Zabeliaga harakkuljuseliste sugukonda.
Perekonna Zabelia liigid arvatakse mõnikord abeelia perekonda.
Levila
Abeeliad kasvavad pärismaistena Ida-Aasias Jaapanist Himaalajani ning Põhja-Ameerika lõunaosas (Mehhikos).
Kirjeldus
Abeeliad on aeglaselt kasvavad 1–6 m (tavaliselt 1,5–2,5 m) kõrgused põõsad. Soojema kliima liigid on igihaljad, külmema kliima liigid heitlehised. Lehed asetsevad vastakult või kolmeleheliste männastena. Lehed on munajad terava tipuga, läikivad, tavaliselt tumerohelised, 1 või 1,5 cm kuni 8 cm pikkused, tavaliselt lihakad[2]. Heitlehistel liikidel värvuvad lehed sügisel pronksivärvi lillakaks kuni punaseks.
Õied asetsevad 1–8 kaupa lühikese ebasarikana ülemises lehekaenlas või varre tipus. Õied on tavaliselt väikesed (kõige suuremate, umbes 5 cm läbimõõduga õitega on Abelia floribunda, rippuvad, valged kuni roosad (mõnikord lillakad või punased), kellukjad (lehterjad või torujad[2], viietise krooni ja punase viietise tupega, 1–5 cm pikkused, tavalised lõhnavad õied. Mõnel liigil jäävad tupplehed pärast kroonlehtede langemist alles. Sigimik on kolme pesaga. Õies on neli tolmukat.[2] Õitsemisperiood on pikk, kestes hiliskevadest sügiseni (juunist septembri või oktoobrini).
Vili on nahkja kestaga pähklike[2]
Ökoloogia
Abeeliad on mõne liblikalise vastsete toidutaimed. Need on:
- Acleris askoldana (Abelia spathulata)
- Agrapha albostriata suureõieline abeelia
- Biston robustus (Abelia spathulata)
- Eumeta minuscula (suureõieline abeelia)
- Hemaris thysbe
- Heterolocha stulta (Abelia spathulata)
- Microleon longipalpis (suureõieline abeelia)
- Odontopera arida (suureõieline abeelia)
- Phthonosema invenustaria (Abelia serrata)
- Synegia hadassa (Abelia spathulata)
- Wilemania nitobei (Abelia spathulata)
Aiandus
Abeeliaid hinnatakse elegantse välimuse ja pika õitsemisperioodi tõttu. Teatud abeelialiigid on populaarsed dekoratiivsed aiapõõsad. Kõige levinum on suureõieline abeelia.
On olemas nii külmakartlikke liike, mis ei talu miinuskraade, kui ka küllaltki külmakindlaid liike. Eestis kasvatatakse avamaal ainult külmakindlamaid liike.[2] Abeeliad eelistavad päikest või poolvarju. Suvel on vajavad ohtrat kastmist. Et abeeliad taluvad pügamist hästi, saab neid kasutada elavtarana. Abeeliaid paljundatakse vegetatiivselt.
Liigid ja hübriidid
Abeelia perekonda kuulub vähemalt 30 liiki ja palju hübriide.
- Liike
|
|
- Hübriide
- Abelia ×grandiflora (Abelia chinensis × Abelia uniflora) – suureõieline abeelia
- Abelia ×rupestris
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Archibald William Smith A Gardener's Handbook of Plant Names, lk 11. Google'i raamat
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 TEA entsüklopeedia
Kirjandus
- Backlund, A.; Pyck N. 1998. Diervillaceae and Linnaeaceae. Two new families of Caprifolioids. – Taxon 47 (3): 657–661.
- Barnes, P. 2001. Looking at Abelias. – New Plantsman 8(2): 78–92.
Välislingid
Artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelse Vikipeedia artikleid en:Abelia ja en:List of Lepidoptera that feed on Abelia ning prantsus- ja venekeelset Vikipeediat seisuga 14.3.2009.