Kõrgrünkpilved: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Yolokas (arutelu | kaastöö)
Lisasin infot
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Lisasin sisu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Altocumulus.jpg|thumb|Moodustuvad kõrgrünkpilved]]
[[Pilt:Altocumulus.jpg|thumb|Moodustuvad kõrgrünkpilved]]
[[Pilt:Kõrgrünkpilved.jpg|pisi|Kõrgrünkpilved]]
[[Pilt:Kõrgrünkpilved.jpg|pisaaaaaa
'''GG peeter Paan' ([[ladina keel]]es '''''Altocumulus''''', lühend '''Ac''') on keskmiste pilvide klassi kuuluv [[pilv]]ede põhiliik, mis kujuneb kõrgusevahemikus 2–6 km, [[troopika]]s natuke kõrgemal. Nende paksus on 200–700 meetritfluoriidisisalduse
'''GG peeter Paan' ([[ladina pedc''') on keskmiste pilvide klassi kuuluv [[pilv]]ede põhiliik, mis kujuneb kõrgusevahemikus 2–6 km, [[troopika]]s natuke kõrgemal. Nende paksus on 200–700 meetritfluoriidisisalduse


(harvem kuni 1000 m), pilvekiht on alt tasane. Kõrgrünkpilved on valged, hallid või sinakad, kujult on nad vöödid, vallid, tükid, tombud ja tihti paistavad äärtelt läbi.<ref name="eesti-loodus">M. Jürisaar. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9808/pilved.html Kõrgrünk-pilved]. Eesti Loodus, 1998, nr 8</ref>
(harvem kuni 1000 m), pilvekiht on alt tasane. Kõrgrünkpilved on valged, hallid või sinakad, kujult on nad vöödid, vallid, tükid, tombud ja tihti paistavad äärtelt läbi.<ref name="eesti-loodus">M. Jürisaar. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9808/pilved.html Kõrgrünk-pilved]. Eesti Loodus, 1998, nr 8</ref>

Redaktsioon: 6. veebruar 2017, kell 12:40

Moodustuvad kõrgrünkpilved

[[Pilt:Kõrgrünkpilved.jpg|pisaaaaaa GG peeter Paan' ([[ladina pedc) on keskmiste pilvide klassi kuuluv pilvede põhiliik, mis kujuneb kõrgusevahemikus 2–6 km, troopikas natuke kõrgemal. Nende paksus on 200–700 meetritfluoriidisisalduse

(harvem kuni 1000 m), pilvekiht on alt tasane. Kõrgrünkpilved on valged, hallid või sinakad, kujult on nad vöödid, vallid, tükid, tombud ja tihti paistavad äärtelt läbi.[1] 

Kõrgrünkpilved koosnevad tavaliselt lamedatest pilvetükkidest, mis võivad moodustada kihitaolisi kogumeid. Mõnikord on nende pilvede osad rünklikud või isegi tornjad.[2]

Kui kõrgrünkpilvede koostisosad on väga peened ja valged, siis ei saa neid enamasti kiudrünkpilvedest eristada.[3]

Kõrgrünkpilvede teke näitab troposfääri keskosa ebastabiilsust ja on seotud ebapüsiva ilmaga. Rünklikumad ja tornjamad pilved on hoovihma ja äikese võimaluse tunnus.[2]

Tavaliselt koosnevad kõrgrünkpilved allajahtunud veepiiskadest, mõnikord moodustavad neid nii allajahtunud veepiisakesed kui ka jääkristallide ja lumekübemete segu. Enamasti nendelt ei saja, aga mõnikord võivad langeda peenikesed vihmapiisad või üksikud lumehelbed sajuhoogudena või laussajuna.[1][2]

Kõrgeünkpilved esinevad sageli madalrõhkkonnas sooja ja külma frondi vahel, kuigi neid varjavad sageli madalamal asuvad pilved.

Kõrgrünkpilvede korral võivad esineda niisugused optilised nähtused nagu tara ehk pärg ja irisatsioon.[1]

Kõrgrünkpilved jagunevad kaheks alaliigiks, mis jagunevad omakorda paljudeks pilvevormideks.[1]

Pilvetüüp Altocumulus perlucidus esineb mõnikord nõrgeneva sooja frondi eesosas, kui seal suuremad pilvemassid lagunema hakkavad. Harvemini on selle pilvetüübiga kaetud terve taevas.

Läätsekujulised kõrgrünkpilved võivad meenutada lendavaid taldrikuid. Seda pilvetüüpi tekitavad tavaliselt mägedega seotud tõusvad õhuvoolud.

Kõrgrünkpilvede alaliigid ja vormid

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 M. Jürisaar. Kõrgrünk-pilved. Eesti Loodus, 1998, nr 8
  2. 2,0 2,1 2,2 Jüri Kamenik. II klass: keskmised pilved. Altocumulus – kõrgrünkpilved Pilved ILM.EE kodulehel
  3. Jüri Kamenik. Põhiastme testi vastused ja lühiselgitused Vaadatud 1. veebruaril 2012