Johannes Voldemar Veski

Johannes Voldemar Veski

Johann(es) Voldemar Veski (27. juuni 1873 Vaidavere – 28. märts 1968 Tartu) oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog.

Ta töötas Tartu Ülikooli eesti keele lektorina aastail 1920–1938, eesti keele professorina aastail 1944–1955, ENSV TA akadeemik aastast 1946, 1914. aastast alates oli ta Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär. Koostas õigekeelsussõnaraamatu.

Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja.

1914–1922 Eesti Kirjanduse Seltsi teaduslik sekretär.

Tartu Ülikooli audoktor (Dr. phil. h. c., 1933).

Oskuskeele komisjonide loomine Veski osalusel (matemaatika, zooloogia, geograafia jne). 1920–1940 ilmus Veski osalusel 36 oskussõnastikku.

Johannes Voldemar Veski haud Tartu Ülikooli kalmistul

1918 avaldati esimene ÕS (170 lehekülge, 20 000 sõna).

Keelekorralduse põhimõtted: otstarbekus, süsteemsus, kõik arendamiseks vajalik leidub keeles endas.

Johannes Voldemar Veski oli Sihtasutise M. Varese Toetusraha juhatuse liige.

Johannes Voldemar Veski on maetud Tartu Ülikooli kalmistule.

Pere

Tema tütar oli keeleteadlane Asti Veski.

Kirjandus

• August Palm, "Hüvastijätt Nestoriga" (mälestuskilde) – Looming 1968, nr. 6, lk. 896–904
• Keel ja Kirjandus 1973, nr. 6 (J. V. Veski 100, autorid: Paul Ariste, Arnold Kask, Jaak Põldmäe, Helju Vals, Huno Rätsep)
• Heinrich Riikoja, "Koos Veskiga sõnu tegemas" – Keel ja Kirjandus 1975, nr. 4, lk. 231–234
• Huno Rätsep, "Sõnaloo raamat" (artikleid). Ilmamaa, Tartu 2002
• Johannes Voldemar Veski, Mälestuste raamat, Eesti Raamat, Tallinn, 1974

Välislingid

• Johannes Voldemar Veski Eesti biograafilises andmebaasis ISIK