Orav: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
P Tühistati kasutaja 89.235.192.37 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Velirand. |
||
| 35. rida: | 35. rida: | ||
==Eluviis== |
==Eluviis== |
||
Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väikseimagi müra puhul |
Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väikseimagi müra puhul. |
||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
Redaktsioon: 5. veebruar 2017, kell 16:22
|
See artikkel räägib harilikust oravast; perekonna kohta vaata artiklit Orav (perekond); perekonnanime kohta vaata Orav (perekonnanimi) |
| Harilik orav | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Närilised Rodentia |
| Sugukond |
Oravlased Sciuridae |
| Perekond |
Orav Sciurus |
| Liik |
Harilik orav |
| Binaarne nimetus | |
|
Sciurus vulgaris Linnaeus, 1758 | |
 | |
Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.
See on ainus Eestis pärismaisena elav orava perekonna liik.
Orava karvastiku värvus varieerub ka Eesti ulatuses: Saaremaal on see valdavalt hallikam, mandril punakam.
Foto: Sven Začek
Toitumine
Sügisel hakkab orav talveks toiduvarusid koguma. Ta matab need salajastesse peidikutesse 20-30 cm sügavusele mulla alla, varud leiab ta tänu suurepärasele haistmisele.
Eluviis
Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väikseimagi müra puhul.
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Orav |
- Heiki Suurkask: Punaoravad on hädas halloravate topeltohuga, Eesti Päevaleht 20. oktoober 2008