Vikipeedia:Üldine arutelu

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.
Arhiiv | Arhiivi sisukord		Alusta uut teemat

Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.

Kus asuvad Karksi Nuia, Kose-Risti ja Kohtla-Järve?i

Mina olen käinud Nuia koolis, projekteerinud objekte Jõhvis, Kohtlas ja Nõmmel ning Järvel ja autoga pidevalt läbinud kohta nimega Kose Risti. käin ka Karsi lossimägedes ja Karksi poes, aga kus asub Karksi Nuia, sellest pole aru saanud. Võibolla Linnaveski järve keskel?

Keelelingid

Kuskohas on JUHEND kuidas INTERWIKI viidetekasti lühendamise funktsioon väljalülitada

kuskohas juhend on, ma ei leia ja see automaagiliselt pähemääritud lollus (nn tehniline featuur ... :P) segab töö tegemist. 5. oktoober 2016, kell 11:56 (EEST)

Enda eelistuste alt saab.--Raamaturott (arutelu) 5. oktoober 2016, kell 16:22 (EEST)

1) eelistused 2) ???? suwa 5. oktoober 2016, kell 16:24 (EEST)

Eelistused --> Ilme --> Kasuta kompaktset keeleloendit, milles on sinu jaoks asjakohased keeled. (sealt linnuke ära).--Raamaturott (arutelu) 5. oktoober 2016, kell 17:19 (EEST)

vaikelinkide arutelu

Minu meelest peaks saama ühe klikiga täieliku keelelinkide nimekirja ette manada, aga praegu satub hoopis arusaamatusse kohta. Ma ei tea, mis olukord on sisse logimata.

Kas meil on võimalik eesti Vikipeedias vaikimisi näidatavaid keeli muuta?

Igaks juhuks ütlen, et ma enda jaoks kompaktversiooni deaktiveerisin. Muide, see ei kehti globaalselt. Andres (arutelu) 10. juuli 2016, kell 15:40 (EEST)

Sisse logimata on sama olukord. Ma ei usu, et on võimalik vaikimisi näidatavaid muuta, sest väidetavalt kohandatakse see valik iga inimese jaoks individuaalselt vastavalt sellele, mida ta sagedamini vaatab. Ja minu arvates ei oleks ka sellisel kõigile eesti viki kasutajatele samade valitud keelte näitamine mõttekas, sest inimestel on väga erinevad eelistused (keeleoskused). Pigem siis juba kõik. Ma arvan, et me saaks kogukonna otsuse alusel taotleda seda, et see ainult valiku näitamine ei oleks vaikimisi variant, vaid vaikimisi näidatakse kõiki (ka sisse logimata) ja igaüks saab soovi korral valiku näitamist ise sisse lülitada. Adeliine 10. juuli 2016, kell 16:02 (EEST)

Kuidas seis on? Kas taotlus on sisse antud? Paistab, et kõnealuse vidina pooldajaid just väga palju ei leidu.--2001:7D0:87C9:9580:11CC:8FEB:ED51:CC63 14. august 2016, kell 13:25 (EEST)

Adeliine, küsimus on suunatud eelkõige sulle kui võimaluse mainijale. Muide, just hetk tagasi veendusin ma taas kord selles, kui ebameeldiv, tüütu ja kasutu see uuendus on. Kasuliku uuendusega pidanuks nii pika aja peale juba ära harjuma.--2001:7D0:87C9:9580:7467:9678:86D7:DB13 16. august 2016, kell 12:58 (EEST)

Mina ei ole kuskile mingit taotlust sisse andnud. Ei ole kogukonna selget ühisotsust. Mind isiklikult ei häiri. Kõige tihemini tahan inglise keelt lahti võtta ja oleks nagu mugavam küll seda nüüd teha, kui ei pea lehte pool kilomeetrit alla kerima ja nimekirjast otsima. Adeliine 16. august 2016, kell 13:06 (EEST)

Kas see arutelu siin on siis tühine?--2001:7D0:87C9:9580:7467:9678:86D7:DB13 16. august 2016, kell 13:08 (EEST)

Ei ole tühine, aga ka mitte piisav. Ma tahtsin seda öelda, et mina ei ole kohustatud taotlust esitama (mul ei ole ka selleks isiklikku motivatsiooni), ma lihtsalt teavitasin sellest võimalusest. Adeliine 16. august 2016, kell 13:12 (EEST)

Aga mis siis saab? Registreeritud kasutajad likvideerivad enda jaoks muidugi probleemi sellega, et lülitavad selle jama oma isiklikest seadetest välja. Aga lugejatel, kes valdavalt ei ole registreeritud kasutajad, see võimalus puudub. Ma olen üsna veendunud, et minutaolisi rahulolematuid on pääääris palju, lihtsalt enamasti nad ei tea, et tegelikult põhimõtteliselt saab midagi ebameeldivate muudatuste vastu ette võtta.--2001:7D0:87C9:9580:7467:9678:86D7:DB13 16. august 2016, kell 13:21 (EEST)

Küllap on tarvis kogukonna otsust. Tuleks teha hääletus küsimusega, kas teha nii, et vaikimisi oleks täisnimekiri. Andres (arutelu) 16. august 2016, kell 14:29 (EEST)

Üldiselt jah kogukonna otsus loeb, aga praegusel juhul, kui mõtlema hakata, on küsimuse all mitte kogukonna, vaid lugejate/kasutajakontota inimeste huvid, mida ei saa esindada kogukonna (st aktiivsete kaastööliste) hääletus. Adeliine 16. august 2016, kell 14:37 (EEST)

Kas asi jääb siis selle taha, et lugejate arvamust ei saa küsida? Andres (arutelu) 16. august 2016, kell 15:01 (EEST)

Kõigepealt on see lühendatud nimekiri väiksemate keelte diskrimineerimine ja muideks ka vikipeedia üldpõhimõtete vastane. Mulje jääb, et eestikeelse viki kasutajate enamik pooldab seda, et see asjandus poleks vaikimisi sisse lülitatud. Ja tegelikult tuleks see globaalseltki ja eriti just sisselogimata kasutajate jaoks välja lülitada. Kas siis sattuda näiteks Malaisiasse ja hakata uurima, millisest hiina keele variandist paremini aru saaks on huvitav?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. august 2016, kell 14:43 (EEST)

Miks ja kuidas on see väiksemate keelte (konkreetselt milliste?) diskrimineerimine? Kas saaksid Malaisia näidet selgitada? Adeliine 16. august 2016, kell 16:17 (EEST)

Ma tegelikult ju ei tea milliseid keeli mulle Malaisias näitama hakatakse, aga kui Eestis viibides esimese keelelingi peal klikkides saan teksti بھارتی قانون کے مطابق اس پرچم کے استعمال کے قواعد مقرر ہیں جو دیگر قومی علامات پر بھی لاگو ہوتے ہیں۔ ان کے مطابق عام شہری اسے صرف قومی دن جیسے یوم آزادی اور یوم جمہوریہ وغیرہ پر لہرا سکتے ہیں۔ سنہ 2002ء میں ایک شہری ناوین جندل کی درخواست پر بھارتی عدالت عظمی نے حکومت بھارت کو حکم دیا کہ وہ عام شہریوں کو پرچم کے استعمال میں رعایت دیں۔ اس پر یونین کیبنٹ نے شہریوں کو بعض حدود میں اسے استعمال کرنے کی رعایت فراہم کی۔ 2005ء میں قانون میں ترمیم کرتے ہوئے اس پرچم کو کچھ خاص قسم کے کپڑوں سے تیار کرنے کی اجازت دی گئی۔ فلیگ کوڈ اس قومی پرچم کے لہرانے اور خصوصاً دیگر قومی اور on asi suht paha.

Miks sa siis seal klikid ja miks see paha on? Adeliine 16. august 2016, kell 19:06 (EEST)

Kle, üheksast keelest, mida siin näidatakse tervelt seitse on sellised, millest väga vähesed eestlased aru saavad. Ehk siis asi äkki ei ole minus, vaid selles, et see süsteem ise on vilets. Või tead sa palju selliseid eestlasi, kelle igapäevaste keelte hulka kuuluvad urdu, araabia, hiina ja indoneesia keel?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. august 2016, kell 19:13 (EEST)

Sisse logimata näitab mul nt artikli Tallinn juures Dansk, English, Español, हिन्दी, Norsk bokmål, Norsk nynorsk, Русский, Võro, 中文. Taani, hispaania ja mõlemad norrad on eeskujulikud artiklid, arvatavasti sellepärast näidatud. Ida-Timori puhul Deutsch, English, Español, हिन्दी, Русский, Suomi, urdu, Võro, 中文. Saksa eeskujulik, soome hea artikkel. Juba parem, eh? Neid urdu jm keeli näidatakse siis, kui eelistatud keeled on juba näidatud ja 9-ni veel vabu kohti on. Adeliine 16. august 2016, kell 19:44 (EEST)

Mind ajas see närvi küll, lülitasin endal kõik tagasi.--Morel (arutelu) 10. juuli 2016, kell 16:18 (EEST)

Need, kes ei ole sisse loginud, ei saa ju valida, ja teistegi jaoks on valimine keeruline (ma ei saanudki aru, kuidas seda teha tuleb).

Jah, võiks küll olla nii, et vaikimisi näidatakse kõiki (tõsi küll, siis on valikuvõimalusest raskem teada anda). Aga kui ei saa, siis peaks vaikimisi näidatavate keelte valik olema mõistlikum. Andres (arutelu) 10. juuli 2016, kell 16:21 (EEST)

mõistliku alla võiks lahterdada nt a) keeleoskuse järgi vikikasutaja eelistused b) head artiklid c) algkeeles s.t kui kirjutis on nt Norra linnast, siis ka kõik norra keeled oleks kaasatud ja ka araabia riikide puhul araabia keel ning ka kui riigis on mitu ametlikku keelt, siis need kahh jne jne suwa 10. juuli 2016, kell 16:28 (EEST)

Mul ei ole endal midagi kõigi linkide vastu, aga kui peaks valima, siis nt suuremad vikid + viki, kus lehekülg esimesena loodi? Seda algkeelt, mida Suwa mainib, oleks ilmselt väga raske automatiseerida.--Morel (arutelu) 10. juuli 2016, kell 16:36 (EEST)

Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem see mind häirib, et osa keeli on vaikimisi peidetud. Seda võiks lausa nimetada diskrimineerimiseks. Olen selle poolt, et taotleda Eesti Vikipeedias vaikimisi versiooniks kõikide keelte näitamist.--Morel (arutelu) 10. juuli 2016, kell 16:39 (EEST)

Ma ei saa aru, miks see eestikeelne viki peab igasuguseid selliseid asju pidevalt automaatselt niipea kui kellelegi seal keskuses mõte tuleb, aga asjad peale laskma. Samamoodi lasti peale VE, IV jne. Inglise ja saksa vikis käivad asjad nagu teistpidi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. juuli 2016, kell 16:55 (EEST)

Mõtlesin ja lugesin nüüd seda asja natuke. Featuuri KKK. Väga aktiivsele polüglotist vikipedistile tundub see uuendus kohe piiravana. Aga me peaks ka mõtlema nende inimeste peale (peaaegu kogu ülejäänud rahvastik), kes nii palju keeli ei tea ega vaja. Kas nende jaoks teeb see funktsioon midagi paremaks. Kui küsimus on ainult meie kogukonna tuumiku isiklikes eelistustes, siis seda need just ongi, isiklikud eelistused, ja asi lahendatav eelistuste lehel. Kui see oli beetafunktsioon, siis proovisin seda, aga lülitasin välja ka seetõttu, et see tegi mul lehtede laadimise aeglasemaks. Hetkel, kui ta on mul sisse lülitatud, näitab kompaktversioonis mitte mind huvitavaid keeli, vaid tundub et maailmas levinumaid keeli (araabia, indoneesia, inglise, hispaania, hindi, vene, urdu, hiina). Ilmselt ta hakkab alles nüüdsest minu klikke tuleviku tarbeks arvesse võtma. Sama valikut näitab mulle nii Firefoxis sisselogituna kui ka Chrome'is sisse logimata. Adeliine 10. juuli 2016, kell 17:39 (EEST)

Mina arvan, et ka mittekeelehuvilisel, n-ö tavalisel (sic!) inimesel võiks olla valik vaadata sama asja mingis muus keeles, ilma et keegi kuskil otsustaks, et see pole otstarbekas. Praegu peab selleks tegema mitu lisaklikki, mis internetis teatavasti võrdub vastavale lingile jõudmise tõenäosuse märkimisväärse vähenemisega.--Morel (arutelu) 10. juuli 2016, kell 17:44 (EEST)

Kasutaja jaoks, kes soovib näha keelelinke järjestatuna oma soovide järgi (ja ka valikuna nendest keeltest, mida ta oskab) on palju mugavam kasutada pisikest skripti, mis muide on saksa vikis välja pakutud juba aastal 2008. Või kui tahta, siis Operale ja Firefoxile on olemas ka vastavad add-onid. Kuid üldiselt on lugu nii, et mida vähem skripte seda parem. Aga selle 'language selectori' sooviksin ma küll enda jaoks globaalselt välja lülitada, mitte nii et peaksin seda käsitsi tegema igas vikis mida kasutan.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. juuli 2016, kell 18:27 (EEST)

Kõige häirivam selle asja juures on see, et kui tahta minna mõne keele juurde, mida nimekirjas pole, või näha kogu nimekirja, siis ei saa aru, mida teha. Ma usun, et see on kõigile häiriv. Intuitiivne oleks, kui all olev nupp võimaldaks klõpsida lühikese ja pika nimekirja vahel.

Hea küll, nimekiri kohandab end minu eelistuste järgi. Aga kui ma ei leiagi neid keeli üles, mis mind huvitavad, kuidas ta siis kohandab? Andres (arutelu) 10. juuli 2016, kell 19:18 (EEST)

Parem on lubada kõikide keelte näitamine. Mul on sama asi: neid keeli, mis mind huvitavad, ei pruugi nimekirjas olla. Samuti on keeruline, kui on silmapilkselt tarvis teada, mitmes keeles ja millistes keeltes mingi artikkel kirjas on. Mul on nimelt kasutajaskript, mis sõltumata sisselogimisest lisab CSS-i, mis kursori keelenimistu kohale viies teeb punktidega nimistust nummerdatud listiks. See kõik oli väga mugav seni kuni see "kasutaja lemmikud keeled"-muudatus sisse viidi. -Mardus /arutelu 7. august 2016, kell 02:14 (EEST)

Daamid ja härrad, kas siis leidub mehhanism, millega iga eestikeelse viki kasutaja saaks kõiki muukeelseid artiklivariante kergesti leida? --Kk (arutelu) 20. august 2016, kell 10:01 (EEST)

Kergesti leitavad on nad ka praegu. Iseasi, kuidas on kasutusmugavuse ja varasema harjumuse mõjudega. Aga keskmise kasutaja jaoks on tõenäoliselt lühendatud nimekiri tõesti parem. Vikipedistid on väga kaugel keskmisest kasutajast ja meie eelistusi ei tohiks laiendada nn tavakasutaja peale. Lisaks on meil väga tugev varasema harjumuse mõju, mida teistel pole. Ivo (arutelu) 20. august 2016, kell 17:49 (EEST)

Mhm, sul on täiesti õigus selles osas, et umbkeelsetel on nüüd tõesti mugavam ja lihtsam need paari maailmas enam levinud keele lingid üles leida.--2001:7D0:87C9:9580:1020:69BB:599E:75CA 21. august 2016, kell 17:00 (EEST)

Palun teeme siis hääletuse. Lisaks võiks esitada niisugused palved. Esiteks, eelistus peaks olema globaalne, meil on ju globaalsed kasutajakontod. Teiseks, peaks olema võimalus näha vanal kujul täisnimekirja. Praegune täisnimekiri raskendab keeltes orienteerumist veel rohkem kui vana. Andres (arutelu) 5. oktoober 2016, kell 21:27 (EEST)

Artiklid popkultuurist

Minu meelest tuleb nendele, keda häirib, et Vikipeedias on palju artikleid popkultuurist, selgitada, miks see nii on ja miks see hea on, mitte öelda, et meil ei tohi neid olla, muidu ei võeta meid tõsiselt. Andres (arutelu) 13. september 2016, kell 10:54 (EEST)

Palun täpsusta, mis artikkel või arutelu oli ajendiks. Ma vaatan viimasel ajal ainult oma jälgimisloendit, kuid olulistes aruteludes soovin võib-olla siiski osaleda. Adeliine 13. september 2016, kell 21:23 (EEST)

Ma ei taha seostada konkreetsete artiklitega, vaid mõtlen üldiselt. Leheküljel Arutelu:Tinkerbell on Ivo kunagi rääkinud, sellest oli ajendatud, aga neist asjust on mujal ka juttu olnud. Andres (arutelu) 13. september 2016, kell 22:58 (EEST)

Mulle tundub see kommentaar ikkagi kuidagi väga juhuslik ja mainitud artikliga ma seda eriti seostada ei suuda. Ma ei tea ka kedagi, kes oleks väitnud, meil ei tohiks olla artikleid popkultuurist. Küll on olnud arvukalt ükskjuhtumeid konkreetsete artiklite baasil, kus teema olulisus on küsimuse alla seatud (nagu ka lingitu puhul, kus arutelu algas mõnesõnalise viitamata tekstijupi artikliks pidamise kohta; see oli aga 1. kvaliteediküsimus ja 2. päring selle kohta, kas nimetatu on üldse oluline). Aga kuna arutelu näiteks mingi küsitava tuntusega isiku ebakvaliteetse artikli üle ei tähenda kuidagi, et biogaafilised artiklid tervikuna mitteolulised oleksid, siis jääb mulle küll segaseks, kuidas seondub nimetatu laiemalt popkultuuri kajastamise tähtusega või miks peaks antud kommentaar hetkel relevantne olema. Ivo (arutelu) 14. september 2016, kell 02:37 (EEST)

Ma ju ütlesin, et jutt ei ole konkreetsest artiklist.

Jutt on sellest olukorrast, kus Vikipeedia-välised inimesed ei taha sellepärast, et Vikipeedias on artikleid teemadel, mida nad peavaf tühisteks (ja tavaliselt on need popkultuurisse puutuvad, võib-olla ka näiteks jalgpall, aga põhimõtteliselt ükskõik mis, mida peetakse tühiseks või madalaks), Vikipeediale kaastööd teha.

Minu mõte oli, et nendele peaks selgitama, miks sellised artiklid Vikipeedias on ja miks see on hea, et on, või vähemalt mitte halb. Ja ei peaks mitte võtma hoiakut, et me peame lähtuma nende arvamusest.

Relevantne on sellepärast, et sellist argumenti on korduvalt esitatud, ja nüüd ma vaidlen sellele vastu. Jutt on just eraldi artiklite teemadest, mitte artiklite kvaliteedist. Andres (arutelu) 14. september 2016, kell 03:06 (EEST)

Minu arvates peaksid artiklite üldnõuded, eriti mis puutub allikatesse (peavad olema neutraalsed, sõltumatud, autoriteetsed, sekundaarsed), kehtima ka popkultuuri artiklitele. Tihti ongi probleemiks, et selliseid allikaid ei pruugi leida. Üks küsimus on tõesti, et kas teema ise väärib artiklit, aga nurin on minu arvates just peaasjalikult artiklite kvaliteedi üle, mis lähtub muu hulgas allikakasutusest. Kui popkultuuri artiklid oleksid kirjutatud nõuetele vastavalt, siis oleks kaebamist vähem, sest siis oleks ka vähem kajastatud neid teemasid, millest ei saa nõuetele vastavat artikit kirjutada. Adeliine 14. september 2016, kell 07:34 (EEST)

Mul on jäänud mulje, et nurisetakse just ebaoluliste teemade üle. Kui jutt on kvaliteedist, siis on muidugi hoopis teine asi, aga kvaliteediprobleemid on ka artiklitel olulisemate teemade, ja ma kujutan ette, et need peaksid rohkem nurinat tekitama.

Minu meelest on probleem allikatega ainult obskuursete Eesti esinejate puhul. Kui jutt on ingliskeelsest popkultuurist, siis minu meelest allikate puudust ei ole ka nende teemade puhul, mida peetakse ebaolulisteks. Andres (arutelu) 14. september 2016, kell 11:39 (EEST)

Olen ka ise sel teemal nurisenud ja oma seisukohta selles küsimuses selgitanud, ent seda eri aruteludes (stiilis: popkultuuris on samal tasemel artikleid, miks siis seda kritiseerite?) Ja tõde on ka see, et paljudel puhkudel on tegemist üsna ebakvaliteetse kaastööga. Samas ei saa Andresega nõus olla allikate koha pealt, kuna mitme artikli puhul olen mõelnud, et võtaks kätte ja hakkaks parandama - aga kui ikka vastavat raamatut käepärast ei ole ja see juhtub ka hetkel raamatukogust puuduma, siis jääb asi kus seda ja teist. Igasugused Tinkerbellid ja Potteri sarja tegelased ja Nazgulid on ju autorikaitse all ja allikad peaks tihti olema just alusteosed, mida netist niisama lihtsalt alla laadida on ebamoraalne (kui see üldse võimalik on). Parim võimalus asja parandada on tihti võõrkeelse kvaliteetsema teksti tõlkimine, ent need, kes taoliseid artikleid loovad, ei pruugi veel vastavas eas olla, kus nad sellega hakkama saaks. Kuidas siis selliseid asju kaitsta? Ilmselt muud teed ei ole, kui lihtsalt selgitada rahvale, et kui oskate paremaks teha, tehke. Ja et artiklid pole ainult nende alustajate (vahel mõni alustab artiklit, kuna leiab et seda on vaja, aga selle normaalsele tasemele viimiseks tal pole lihtsalt oskusi/ressursse. Kui tahta, et artikli alustaja selle tingimata hea artikli tasemele kirjutaks, jääks wikipeedia ikka häbematult väikeseks ning kasutuks) ning administraatorite (kes on inimesed oma elu ja piiratud ajaga. Tunnistan ausalt: kui mul on mõne jalgpalluri artikli sisu suhtes kahtlused, siis lähen ma edasi muu teema juurde, millest rohkem tean, mitte ei hakka sellele kulutama enamat aega, mis mõnel asjatundjamal asja korda ajamiseks läheks) pärusmaa. Ja seda teha veel. Ja veel. Ja veel. - Melilac (arutelu) 14. september 2016, kell 16:39 (EEST)

Probleem on suuresti selles, et popkultuur on hingelähedane paljudele, sh inimestele, kelle funktsionaalne kirjaoskus on madal. (See kehtib kogu meelelahutustööstuse, sh spordi kohta. Ega kõik jalgpalluritest vaimustujad ei tea ka, misasi on entsüklopeedia.) Ühest küljest on nii üldine huvi muidugi tunnusmärk, et teema tõenäoliselt ongi (ühel või teisel kujul) tähelepanuväärne, aga teisest küljest tekib küsimus, kas peaks soodustama igasugust kaastööd (lootuses, et inimene õpib) või soovitama harjutada mujal (sest Vikipeedia pole see koht, kus oma esimesi lihtlauseid vaevaliselt kokku seada). Ilmselt sõltub valik igaühe isiklikust optimismist või pessimismist. Mis allikaid puudutab, siis on lahendus laias laastus lihtne: teema väärib eraldi artiklit juhul, kui seda teemat on sekundaarallikates käsitletud. Kui käsitlusi ei ole, siis tavaliselt ka ei vääri. (Iseasi, et kõik allikad ei pruugi olla kättesaadavad.) Primaarallika refereerimisest ei piisa. --85.253.66.252 17. september 2016, kell 19:20 (EEST)

See eelnev kehtiks muidugi mingi eestimaise popkultuuri teose kohta, välismaise puhul on raamatutegelaste ja mõistete puhul tõlgete olemasolu korral vajalik vaadata ka seda, mis omakeelne primaarallikas ehk siis tõlge ütleb ja jälgida, et sellega vastuolu ei tekiks. Võõrkeelsete teoste ja võõrkeelsete sekundaarallikatega piirduda ei tohiks. P.S Minu eelmisele tekstile viidates - vanemad popkultuuri teosed ei pruugi enam autorikaitse all olla (sestap ilmselt kirjastused varem usinalt vanemate autorite teoseid avaldasidki), küll on seda kindlasti aga tõlked. - Melilac (arutelu) 17. september 2016, kell 21:45 (EEST)

Tõlkega võib vastuolus olla, aga kena oleks muidugi ikkagi öelda, kuidas midagi tõlgitud on ja kui artiklis mõni tõlge erineb, siis viidata selle allikale või põhjendusele (nt miks tuleks ikkagi kasutada nimekuju "Lihavõttesaar", mitte Postimehes üksvahe kasutusele võetud modernvormi "Ida-Island"). Keerulisem on siis, kui kanoonilist tõlget ei ole või on ainsa tõlke teinud kolmanda klassi laps klingoni keele kaudu ja purjuspäi (vt William Gibsoni "Neuromant"). --85.253.66.252 17. september 2016, kell 22:46 (EEST)

Tõenäoliselt mitte eriti, sest taolistest teostest algajad kaastööliselt niisama ei alusta, aga need, kes taoliste muidu ikooniliste, ent siinmail mitte nii haibitud teoste kohta artikleid kirjutama hakkavad, annavad tõenäoliselt endale ka eespool mainitud probleemidest aru või on siis valmis kriitikale konstruktiivselt reageerima (Üks uljas ilmselgelt nooruki kategooriasse kuuluv isik võttis ette Sapkowski nõiduri ja märkustele reageerides suutis lõpuks hakkama saada asjaga, mida välja rookida enam keegi ei soovinud). Probleemsema kategooria moodustavad just nimelt enamloetud asjad, mille puhul tõlge on korralik. - Melilac (arutelu) 26. september 2016, kell 20:49 (EEST)

Bänner

"MTÜ Wikimedia Eesti otsib vabatahtlikke, just Sina saad aidata!" Kuidas saab nii öelda, et just mina saan aidata? Ja leht, millele viidatakse, on jubedat igavat eemalepeletavat kantseliiti ja tühijuttu täis. Andres (arutelu) 23. september 2016, kell 08:32 (EEST)

Miks ei saa öelda? Mu meelest saab igaüks aidata. Tekst on seal lehel natuke kunstlik küll, nagu oleks tõlgitud (äkki ongi). Selle peaks läbi kirjutama.--Morel (arutelu) 23. september 2016, kell 10:17 (EEST)

Mina küll ei saa aidata. Ma ei saa hakata Wikimedia Eesti vabatahtlikuks.

See tekst seal peaks minu meelest olema lühike ja asjalik. Sealt jääb mulje, nagu polekski jutt päris maailmast. Andres (arutelu) 25. september 2016, kell 21:01 (EEST)

Ma ei leia seda üles ka enam. Aga see, et just mina saan aidata, on minu meelest pigem vastupidine sellele, et igaüks saab aidata. Andres (arutelu) 25. september 2016, kell 21:04 (EEST)

Vikipeedia "võime(kus)"

Olen seda kord küsinud, aga, kordan: kas keegi teab piirmääru? Ilmselt siis, Wiki serverite andmehaldusvõime võimeid, deklareerituid ja tegelikke. Praktikas näeb see välja nii, et kui Sul on nt 500 000 MB lehekülg, siis kipub, nt salvestamisel, tekkima olukord, kus "aparaat" sööb ära nt pool viitest ja paneb selle, mis ta sealt välja võtab, kuhu, kes teab ja juhatab... keegi võib öelda kyll, et juba "arvutiajastu", aga...—Pietadè (arutelu) 23. september 2016, kell 17:29 (EEST)

See oleneb ka kasutaja arvuti võimekusest. Andres (arutelu) 25. september 2016, kell 10:20 (EEST)

https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Article_size --WikedKentaur (arutelu) 26. september 2016, kell 22:13 (EEST)

Siia peaks ehk lisama selle, kus sa oled lisamise ajal (andmeside); minu kogemus ütleb, et kui maht hakkab üle 500 000 minema, siis hakkavad imelikud asjad juhtuma; meeldivalt on nt enwi-s see automatiseeritult olemas: st, kui muudatuse tulemusel miski asi lehel segi läks, siis saad automaatselt kasutajalehele teate, viitega kohale, kus asi juhtus (ps, see viimane ei pruugi päris täpne olla, sest "käperdusi" on tavaliselt mitmes kohas korraga).—Pietadè (arutelu) 27. september 2016, kell 16:31 (EEST)

Sellel lehel peaks olema Wikipedia mahukaimate artiklite loend.—Pietadè (arutelu) 30. september 2016, kell 12:13 (EEST)

Eesti viki vastav lehekülg on siin. Ivo (arutelu) 30. september 2016, kell 12:55 (EEST)

Läti vallad

Lätis toimus mõnda aega tagasi haldusreform, mille käigus tekkisid valdade liitumisel omavalitsusüksused piirkonnad, mille koosseisu endised vallad jäid aga haldusüksustena edasi. Selle käigus omandasid piirkonna staatuse ka mõningad suuremad endised vallad (ehk siis jäid omavalitsusüksusteks edasi). Just nimelt taoliste vald/piirkondade kohta tahtsingi teiste arvamust küsida. Minu meelest (kuna taolisel piirkonnal ja vallal sisulist vahet ei ole) oleks otstarbekam neist valdadest rääkida juba eksisteerivate piirkonnaartiklite raames, käsitledes neid piirkonna ajaloo osas, ja teha vallalt lihtsalt piirkonnale ümbersuunamine. Mis arvavad teised? - Melilac (arutelu) 24. september 2016, kell 15:33 (EEST)

Et ikka keegi vastaks... Vähemasti mina olen selle mõttega igati päri. Ivo (arutelu) 25. september 2016, kell 21:04 (EEST)

Mina samuti. --Metsavend 22. oktoober 2016, kell 09:47 (EEST)

Vikipeedia kogukond ei toimi

Tundub, et näiteks arutelulehti peaaegu keegi ei jälgi.

Üldse, meil on kriis. Mida peaks ette võtma? Andres (arutelu) 25. september 2016, kell 10:45 (EEST)

Kas tuleks eriti viljakad kaastöölised blokeerida ja siis hakkaks meil hästi minema? Andres (arutelu) 25. september 2016, kell 11:45 (EEST)

Või peaks blokeerima need, kes sapiseid märkusi teevad? Andres (arutelu) 25. september 2016, kell 20:58 (EEST)

Üks viis "kriisist" väljumiseks võiks ehk olla selles, et teed nt lisanduste lisamise "eriti viljakakatele" kaastöölistele maanduma nt mingisse loendisse, al à (sõnastiku nn loend), või siis, talitama aastate jooksul vikikaaslaste väljendatud ütluste järgi, ja panema nt admin keelu, nt iga Bio-Est art üldruumi lisamise eelseks kriteeriumiks. Tema ei ole muidugi ainukene, aga, nt täna enwi-sse 2 art "tootnuna" (lihtsalt "koolnuloend", Ukraina-Venemaa sõja täienduseks) oskan öelda, et see on väga hästi kontrollitav, tarkara tasemel...—Pietadè (arutelu) 27. september 2016, kell 17:46 (EEST)

Kas Sa soovitad jätta mõne kaastöölise artiklid väljapoole artikli nimeruumi ootele? Aga miinus on see, et siis on palju vähem tõenäoline, et keegi nendega midagi ette võtab. Andres (arutelu) 27. september 2016, kell 21:46 (EEST)

Tänase päeva jooksul tegin enwi-sse 2 artiklit, ja, sugugi ei ole neil (kummaline määratlus, "meil" asemelll) nii, et kirjutad, ja automaatselt artikkel, peax neilt küsima, kuis see tehtud on.—Pietadè (arutelu) 27. september 2016, kell 22:14 (EEST)

Teavitused võiks automaagiliselt sisselülitada seadistustea alt kõigile, kui seda juba tehtud pole?, ma saan teavitusi koguaeg.

Palun määratle üheselt ja mõõdetavalt Vikipeedia kogukond, nt kasutajakonto omanik, kes teeb vähemalt ühe paranduse kuus ... vms.

Kriis on siis kui on tegelik muutmisvajadus, mida sa muuta tahad?, nt et inimesed kord kvartalis inimestena kokkusaavad ja tulemusena toimetavad viljakamalt wikis?

suwa 27. september 2016, kell 18:45 (EEST)

Teavituste vastu mul pole midagi, aga kui neid teavitusi palju on, vaevalt siis neidki vaadatakse, kui viimaseid muudatusi ei vaadata.

Kogukond tähendab, et kogu aeg on kohal inimesed, kes jälgivad viimaseid muudatusi, märkavad probleeme ja püüavad neid lahendada.

Kriisi all ma mõtlen seda, et Vikipeedia käib alla. Ma ei tea, kas selle vastu üldse midagi teha annab. Andres (arutelu) 27. september 2016, kell 21:46 (EEST)

v-o saa ei haaku päris teemaga, ent mu meelest ongi praegu etwiki n-ö kvantiteedi faasis. Kvaliteedi faasi ei saa enne tulla, kui me võtame kasutusele automaatkontrolli viimaste muudatuste osas (mu kasutajalehel on sellest pikemalt). Aga etwiki väiksuse tõttu võib kvaliteedi faas tulla alles nt 10-20 a pärast. Üksikute teemade puhul see ei pruugi kehtida (nt X valdkonna teadlane on vastavateemalised artiklid oma jälgimisloendisse pannud)--Estopedist1 (arutelu) 27. september 2016, kell 20:08 (EEST)

Praegu me kontrollime mitteautomaatselt, aga kontrollist ei piisa, kui halvakvaliteetset materjali toodetakse rohkem juurde kui seda suudetakse juurde toota. Kuidas automaatkontroll saaks rohkem aidata? Võib-olla siis tuleb hakata rohkem kustutama või arutelulehele tõstma. Kui Sa mõtled nii, et praegu tulebki võimalikult kiiresti kirjutada kvaliteedile tähelepanu pööramata ja kirjutatu sisusse süvenemata, siis võib-olla tulebki Sind blokeerida või keelata Sul artiklinimeruumi kirjutada.

Milleks seda kvantiteedifaasi üldse tarvis on? Mida lugeja mittekvaliteetsete artiklitega peale hakkab? Võib ju ka nii teha, et panna kohe rõhku kvaliteedile, mitte kvantiteedile. Andres (arutelu) 27. september 2016, kell 21:54 (EEST)

See on õige, et algul on tähtsam artiklite arvu kasvatada (kvantiteet), et üldse saavutada mingi nähtavus ja siis saab ka paremini keskenduda sisu laiendamisele (kvaliteet). See aga ei tähenda, et esmased artiklid peaksid või tohiksid olla halva kvaliteediga. Pigem ikka seda, et ühe viki arendamisel on algul mõistlik panustada lühematesse artiklitesse ja siis hiljem juba nende artiklite mahu kasvatamisele. Halba kvaliteeti ei tohiks olla nii või teisiti.

Ma ei ole üldse nõus automaatkontrolli vajalikkuse väitega. Seesugune asi ei tähenda kvaliteedi sisukohast midagi. Ivo (arutelu) 27. september 2016, kell 22:36 (EEST)

Nähtavus on meil juba ammu olemas.

Ja artiklite pikkusest pole siin sõnagi juttu olnud. See, mis on kirjas, peaks olema korrektne ja usaldatav. Artikkel võib lühike olla. Andres (arutelu) 27. september 2016, kell 22:48 (EEST)

siis on võimalus ju artiklite arvule, mis promob hulka, lisada ka näitaja, milles on üheselt näha ülieeskujulike kirjutiste suhtearv kogu artikliruumi või mis sa arvad? suwa 27. september 2016, kell 20:22 (EEST)

Tegelikult pole ju keeldu kvaliteedi lisamisega tegeleda. Kunagi sai ju kollektiivseltkahe artikliga tegeletud. Meil on siin artikkel Andesiit, millega samuti keegi midagi ette võtta võiks. Mina olen sellega juba aastakese tegelenud, aga teha on palju. Üksikud (Epp, Pietade, Njosnavelin) on abiks ka olnud, ent mingiks kollektiivseks pingutuseks ma seda ei nimetaks. Ma saan aru, et erialasemad asjad (mineraalid) võivad mulle jääda, aga miks ei võiks keegi teine näiteks Borobuduri kui UNESCO maailmapärandisse kuuluva templi vastu huvi tunda? - Melilac (arutelu) 27. september 2016, kell 20:34 (EEST)

Asju, millega võiks tegelda, on palju rohkem kui tegijaid.

Ma olen proovinud teha hoogtöönädalaid, kus koos mingi ühe artikli kallal tegeldakse, aga sellest pole midagi välja tulnud. Igaüks tegeleb ikka sellega, millega parajasti tahab. Heade artiklite puhul on ka nii mõeldud, et vähemalt 6 inimest nendega tegeleb, aga selle asemel tavaliselt ainult hinnatakse. Mulle meenub praegu ainult Keila artikkel, kus on tõesti tublisti ühist tööd tehtud. Muidugi tuleb seda jooksvalt teiste artiklite puhul ka ette. Mitmekesi pealeminek on ainuke viis, kuidas üldse kvaliteetseid artikleid saab teha. Ma soovitan seda väga. Vaatame, millised artiklid on kõige vaadatumad, ja alustame nendest. Andres (arutelu) 27. september 2016, kell 21:38 (EEST)

teen ettepaneku „Esilehel” lisada reale „Käsil olevaid artikleid:” paar sõna, nt „millest eeskujulikke on” peale 150 000 numbri täitumist ! suwa 27. september 2016, kell 20:41 (EEST)

Kuna meil heade artiklite valik ei toimi, siis oleks selle numbri eksponeerimine kasutu, sest see ei näitaks mitte midagi tegeliku kvaliteedi kohta. Pigem ütleb keskmise kvaliteedi kohta midagi nende artiklite %, kus pole mõnda "Vajab toimetamist"-malli. Ivo (arutelu) 27. september 2016, kell 22:40 (EEST)

Ma ei hakka rääkimagi sellest, et viimaseid muudatusi vähe vaadatakse ja vandalismi tähele ei panda. Isegi arutelulehti ei vaadata. Neid inimesi, kes seda teevad, on liiga vähe, palju vähem, kui meil varem on olnud. Tähendab, inimesed millegipärast ei taha siin olla. Ma olen kuulnud põhjenduseks 1) ebakvaliteetne kaastöö vohab ja tundub, et keegi sellest ei hooli; 2) on liiga palju kurjust, nii et tahaks eemale hoida. Kui aga eemale hoitakse, siis probleemid süvenevad veelgi. Andres (arutelu) 27. september 2016, kell 21:29 (EEST)

Ah ja, "viimased muudatused", jälle enwi-ga võrreldes, sääl võib neid minuti jooksul olla tuhandeid², varsti on ka siin 200 tuh v mis iganes täis (ja füüsiliselt muutub nende jälgimine arvutite pärusmaaks, ehk, miks me neid, arvuteid, siis toidame, elektri, mõtete jms-ga)

MIKS ei võiks teha nt nii, et kui keegi looks nt artikli "Juku", mille sisuks "J on tore poiss. J elab sääl.", siis saaks vaimutööga toimetulnu automaatselt teavituse, à la, artikliks on sellest vähe jne.—Pietadè (arutelu) 27. september 2016, kell 22:37 (EEST)

Viimaste muudatuste jälgimist artiklite arv ei mõjuta. Minu meelest meie praeguses olukorras see iseloomustab hästi kogukonna olemasolu.

Suurtes vikides viimaseid muudatusi patrullitakse vandalismi pärast. Andres (arutelu) 1. oktoober 2016, kell 01:07 (EEST)

Mäemehe allkiri

Minu meelest on Mäemehe allkiri vastuvõetamatu. Kas teised nii ei leia? Andres (arutelu) 25. september 2016, kell 12:10 (EEST)

Nõus. Adeliine 25. september 2016, kell 17:12 (EEST)

Mida saaks ette võtta? Andres (arutelu) 25. september 2016, kell 20:57 (EEST)

Millest üldse jutt käib? --kanakukk (arutelu) 25. september 2016, kell 22:27 (EEST).

Mul sama küsimus, mis selle allkirjaga siis valesti on? --Minnekon (arutelu) 26. september 2016, kell 01:40 (EEST)

Tavalise kasutajanime asemel on nimi Mask.--Raamaturott (arutelu) 26. september 2016, kell 16:17 (EEST)

Ja allkiri ei sisalda ühtki linki. Andres (arutelu) 26. september 2016, kell 19:21 (EEST)

Kirjas on: "Kasuta vikiteksti vormingus allkirja (ilma automaatse lingita kasutajalehele)", ehk siis, privacy stuff...—Pietadè 26. september 2016, kell 22:05 (EEST)

Tsitaat inglisviki reeglitest: "Signatures must include at least one direct internal link to your user page, user talk page, or contributions page; this allows other editors easy access to your talk page and contributions log. The lack of such a link is widely viewed as obstructive." (en:Wikipedia:Signatures)  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. september 2016, kell 22:55 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘ Mina kopeerisin ülaloleva eestikeelsest Vikipeediast...—Pietadè (arutelu) 26. september 2016, kell 23:14 (EEST)

Proovin veel ühe korra: millisest kasutajakontost käib jutt? --kanakukk (arutelu) 26. september 2016, kell 20:30 (EEST).

Maemees on nimi.--Raamaturott (arutelu) 26. september 2016, kell 20:36 (EEST)

Näide allkirjast, mida peale vaadates ei oska siduda kasutajakontoga. --WikedKentaur (arutelu) 26. september 2016, kell 22:17 (EEST)

Aitäh, Raamaturott! Saime teada, et Jaak Mae on hoopis Jaak Mäe (ja eriti ülemeelikus tujus veel Jake May...).

Minu meelest on vastuvõetamatu hoopis, et inimene, kellel on kõrgem haridus, ei suuda ennast selgelt väljendada. Poleks olnud ju raske välja tuua konkreetne kasutajakonto ja punkt reeglitest, miks tema allkirjutus on paha-paha. Sisuliselt heidab probleemi tõstanud autor ette sedasama, mida ta ise just tegi (eksitas lugejat).

WikedKentaur, kui keegi teeb väärt kaastööd (või ka võrratult halba kaastööd), siis mina vaatan seda küll artikli ajaloost. Aga kuna sellest "tähtsast" probleemist tõotab kujuneda jälle pikk arutelu, siis annan kiiresti jaatava hääle kohustada kasutajaid linkima oma signatuure oma kasutajalehele. --kanakukk (arutelu) 27. september 2016, kell 11:35 (EEST).

Palun vabandust, ma ei suuda kasutajanimesid meeles pidada, eriti kui need allkirjades ei kajastu. Andres (arutelu) 27. september 2016, kell 13:07 (EEST)

Et siis sisuliselt on arutelu selle üle, kas eesti wikis võtta kasutusele vastav inglise wiki reegel? Tegelikult - poolt. - Melilac (arutelu) 27. september 2016, kell 18:43 (EEST)

Hea küll, oletame, et meil see reegel on olemas, aga kuidas seda jõustada? Mulle tundub see "reegel" nii tervemõistuslik, et ma ei hoolikski sellest, kas see reegel on olemas, aga ma ei tea, kuidas seda jõustada. Kas blokeerimise ähvardusega? Andres (arutelu) 27. september 2016, kell 21:58 (EEST)

Aga on siis veel vahendeid? Mõne korra võiks muidugi ikka enne hoiatada, sest on ikka võrratumalt raskemaid rikkumisi, mida saab toime panna. --kanakukk (arutelu) 27. september 2016, kell 23:49 (EEST).

Ähvardus ja hoiatus on minu meelest sama asi. Andres (arutelu) 28. september 2016, kell 02:28 (EEST)

Nüüd Maemees muutis oma allkirja nii, et kasutajanimi on näha, aga linki ei ole. Mis te arvate, kas me võime seda aktsepteerida? Andres (arutelu) 28. september 2016, kell 10:07 (EEST)

Minu meelest ei või. Sellist lahendust kahjuks praktiseeris pikka aega administraator Pikne. See oli halb eeskuju. --Hirvelaid (arutelu) 28. september 2016, kell 12:31 (EEST)

Mulle ei tundu kummagi poole argumendid veenvad. Millisest ohust lingita varjunimi või topelt-varjunimi Maemehe päästab? Aga teiselt poolt, miks on olukord, kus arutelulehelt jõuab kasutaja lehele ühe kliki (allkiri) asemel kahe klikiga ("näita ajalugu" -> kasutaja) nii vastuvõetamatu? Kui sellise kasutaja lehte on tarvis väga tihti külastada, siis on ehk tüütu, aga ma isiklikult ei näe seda nii olulisena, et keelama hakata, kui paar kasutajat oma kasutajalehe varjamist nii väga soovivad. --Minnekon (arutelu) 30. september 2016, kell 19:43 (EEST)

Maemehe personaalküsimuse jätk

Ma olen veendunud, et Maemees kahjustab teadlikult ja tahtlikult vikipeediat, mitte ei ole heauskne ullike, kes pole lihtsalt võimeline artikliloome põhimõtetest aru saama.--2001:7D0:87C9:9580:9414:36E:BD21:F342 28. september 2016, kell 13:07 (EEST)

Millest aru peaksin saama, kui enamus osa artiklite täiendustest kustutatakse ilma konkstruktiivsete selgitusteta? Kui olen Teie arvates heauskne ullike, siis Teie ,,WTF" põhjendus(ed) annavad kahtlust, et Te pole ka just teravaim pliiats.--Maemees 28. september 2016, kell 13:19 (EEST)

Mul ei ole teadliku ja tahtliku kahjustamise muljet.

Minu meelest ei ole praegu ka alust öelda, et ei ole võimeline. Andres (arutelu) 28. september 2016, kell 15:06 (EEST)

Seonduv

Eelnevast sain/me siis teada, et kellelgi ei ole meest..., aka, mehetu, ja kellelgi on "kapis" mees, 'Mask'...
Samas, üleeile parandas keegi mu artiklit ja pani põhjenduste alla kirja: "Script-assisted fixes: per MOS:NUM, MOS:CAPS, MOS:LINK [This page provides guidelines as to when links should and should not be used,...]", mis kokkuvõtvalt tähendab laiendavalt küsimust, kas tõesti on vaja linkida, iga hinna eest, ohtralt, nt isikuartiklites, kõik aastaarvud, kuupäevad, linnad jne (eeldades, et lugeja ei tea, mis see tähendab), või siis muudes artiklites üldised mõisted (Kuu, cm, Eesti jne); üks asi on enwi-s väljatoodud "klõpsamissagedus" (keegi lihtsalt ei kliki neile) ja teisalt lugeja "lugemisteekonna" eksitamine hulgaliste linkidega...—Pietadè (arutelu) 27. september 2016, kell 15:29 (EEST)

Õigesti pani, sest kes lugejatest ikka nii täpselt teab, kus see Lesnaja on ja et see polegi üleüldse niiväga Lesnaja.Mina näiteks ajasin Kolmevalitsust lugedes Hiina kaardilt ja hiljem wikist ikka näpuga sündmuste järge taga. - Melilac (arutelu) 27. september 2016, kell 19:10 (EEST)

See on nüüd küll tõsi, et me oleme harjunud üle linkima, aga ma ei saa aru, kuidas see asula link saab ülearune olla. Andres (arutelu) 27. september 2016, kell 22:09 (EEST)

Asula link saab/on ülearune (loe: kurjast), kui igale poole lisatakse näiteks küla, lingina (nt uk 'selo' 'selitse') ja vähemalt ühes avalikult (konkreetse ühiku poolt üllitatud) kättesaadavas kirjete kogumis on toodud ära erinevus, nt küla ja "selistse" vahel (ilmselt siis tegemist erineva alluvuse, sealt tulenevate erinevate õiguste jm-ga);
ehk siis, naiste kondoomi sätestamine ei olevat EP-s läbi läinud, sest üks/mitu osalisriiki ei leidnud üksmeelt euronormi pikkuse suhtes (ah ja, kui keegi ütleks, et sellist asja, nagu naiste kondoomid, ei ole olemas, siis, ep mõista muud ütelda, nt privaatsuse säilitamise huvides, Aafrika suhtes on need asjad u 2-3 kümmeaastakut teema).—Pietadè (arutelu) 27. september 2016, kell 22:57 (EEST)

MTÜ Wikimedia Eesti 2017. aasta plaani arvamusküsitlus

MTÜ Wikimedia Eesti kutsub vikikogukonna ja teiste huvirühmade liikmeid osalema küsitluses, milles kogutavate kommentaaride ja ideede põhjal kujundada oma järgmise aasta tegevuskava. Loe küsitluse tutvustust MTÜ kodulehel ja avalda oma arvamust sealsel arutelulehel või MTÜ Facebooki lehel 9. oktoobriks! Kui Sa ei soovi oma mõtteid avalikult jagada, võid need saata aadressil tanel@wikimedia.ee. Adeliine 26. september 2016, kell 08:18 (EEST)

Arvamuste lahknevus sisukorra asukoha suhtes

Tõstsin artiklis Eesti lipp üsna pika sisukorra paremale, et sisukord ei segaks sisu. IP-Kasutaja:2001:7D0:87C9:9580:2C26:2292:CAD1:7B23 (kaastöö siin) on seda juba neli korda vasakule tõstnud ja mina kolm korda tagasi, ning IP-kasutaja sõnakasutus on samuti küsitav. -Mardus /arutelu 30. september 2016, kell 21:32 (EEST)

Teeme siis hääletuse, las kasutajad ütlevad, kumb variant neile meeldib. Mulle meeldib sisukord paremal. Cumbril 30. september 2016, kell 21:36 (EEST)

Kus see hääletus toimuks? -Mardus /arutelu 30. september 2016, kell 21:43 (EEST)

Siinsamas. Cumbril 30. september 2016, kell 21:44 (EEST)

Aga siis peab see toimuma pikema aja jooksul ja nii, et kellegi käpikud (sh IP-toimetajad) pole mängus. -Mardus /arutelu 30. september 2016, kell 21:49 (EEST)

(Ääremärkus: käpikute hulgast võib leida ka värskelt registreerunud kasutajaid.) -Mardus /arutelu 30. september 2016, kell 21:58 (EEST)

Sisukord paremal sõidab mobiilivaates tekstile sisse ja tükeldab teksti, sisukord vasakul seda ei tee. 2001:7D0:87FF:6480:E8B5:DD04:86B2:755F 30. september 2016, kell 23:57 (EEST)

Sellisel juhul oleks see mõistetav; kas saaksid sellest sissesõitmisest Commonsisse kuvatõmmise üles laadida? -Mardus /arutelu 1. oktoober 2016, kell 01:50 (EEST)

Ma ei tea, kuidas seda teha, aga vaata ise mobiiliga. 2001:7D0:87FF:6480:8CC3:5DC7:564F:8ADD 2. oktoober 2016, kell 02:59 (EEST)

Kui mina mobiiliga vaatan, siis mina seda sissesõitmist ei näe, nagu ka enamik teisi, kes mobiiliseadmega Vikipeediat ja selle sõsarprojekte külastavad. Kui sa väidad, et sisukorra tekst sõidab põhiteksti sisse, siis palun tõesta seda. -Mardus /arutelu 2. oktoober 2016, kell 06:18 (EEST)

Aga Sina tõesta seda, et Sina ei näe, ja mis peaasi, et enamik teisi ei näe :) Minu meelest piisab sellest, kui mõned näevad. Andres (arutelu) 2. oktoober 2016, kell 07:49 (EEST)

Ma ei saa, arvestades sellega, et Eesti lipp artiklis näidatud käitumise najal pööraks IP-kasutaja tagasi mistahes minu tehtud muudatused, olgu need head või halvad. Küsimus pole laiemalt selles, kas sisukod peab olema vasakul või paremal, vaid selles, et IP-kasutaja kuritarvitab oma anonüümsust, et teha muudatusi, mis osadele toimetajatele ei meeldi, või mida ta tavakasutaja kontolt ilma suurema seletamiseta nii vabalt ei teeks. -Mardus /arutelu 9. oktoober 2016, kell 12:10 (EEST)

Mine ikka! Kui teised nõus ei ole, siis ta ei saa neid muudatusi teha. Andres (arutelu) 9. oktoober 2016, kell 13:51 (EEST)

Ma ei näe mitte mingit mõjuvat põhjust, miks peaks status quo-d muutma. Kindlasti eelistan seda, et sisukord on kõigi (st maksimaalselt paljude) artiklite puhul ühes kohas ja mitte nii, et ühtedel paremal ja teistel vasakul (kuigi mitteartiklinimeruumi puhul võib sisukorra paigutumine paremale olla igati põhjendatud). Kuna ajalooliselt on sisukord meil alati artiklites vasakul olnud, siis ongu ta edasi ka seal. Ivo (arutelu) 1. oktoober 2016, kell 00:33 (EEST)

Ühinen Ivo arvamusega. Sest nii on asi paika loksunud (välja kujunenud). --Juhan121 (arutelu) 1. oktoober 2016, kell 00:37 (EEST)

Minu vaates ei anna sisukord paremal mingit kasulikku efekti: ta võtab sama palju ruumi, pealegi on ta ebaloogilises kohas ja tükeldab teksti.

Keda sisukord segab, võib vajutada nupule "Peida". Andres (arutelu) 1. oktoober 2016, kell 00:42 (EEST)

Eelistan sisukorda vasakul; paremal on mallid, tabelid ja pildid. Ssgreporter (arutelu) 1. oktoober 2016, kell 01:41 (EEST)

Arvutis navigeerimise kiiruse ja ka mugavuse huvides on iseenesest hea kui sisukord on paremal. Aga tihtipeale on seal muud asjad ees.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 1. oktoober 2016, kell 01:59 (EEST)

Suisa enamasti, ütleks... Vähe on neid pikemaid artikleid, mis pole mingi malliga, mis on paremal. Olemas sellised muidugi on ja üks tuttav üht taolist artiklist mobiilist vaadates ka kaebas samasuguse nähtuse üle, ent esiteks ühtluse mõttes peaks olema sisukord vasakul ja teiseks võib keegi kunagi mingi uue malli välja mõelda ja vastavale artiklile ka lisada. - Melilac (arutelu) 2. oktoober 2016, kell 07:46 (EEST)

Eelistan sisukorda vasakul läbivalt, paremal ainult erandjuhtudel.--Morel (arutelu) 5. oktoober 2016, kell 19:31 (EEST)

eelistaks samuti, et seda malli ei kasutataksi. Küll on aga see mall tehtud 104 vikis, ilmselt siis ikkagi vajalik. Nt enwikis on märkus TOC right forces the auto-generated Table of Contents for an article to appear floated to the right side of the page, in order to improve article layout--Estopedist1 (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 10:42 (EEST)

Ka siinsamal lehel on see mall kasutusel ja siin on selle kasutamine õigustatud, niisamuti väga paljudel teistel lehekülgedel (näiteks biograafiate indeksid jne.) Veebilehti uurides on isegi leitud, et menüüd ja sisukord peakski olema paremal, aga probleem on selles, et rahvas on harjunud vastupidisega.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 8. oktoober 2016, kell 12:02 (EEST)

Arutelulehekülgedel võiks sisukord minu meelest vabalt paremal olla. Sellistel lehekülgedel on just paremal äärel rohkem nö vaba ruumi. Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 14:27 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘Ehk siis, kõik oleneb olukorrast, nt pr presidendi arutelulehele panin selle paremale ja ei usu, et see segavalt valel kohal oleks.—Pietadè (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 16:16 (EEST)

Jah, ilmselt on aruteludes ja loeteludes, kus pole ohtu, et paremal keegi/miski ees on, parempoolne kasutusviis õigustatud. Artiklites, ka selles, kust see arutelu algas, on aga põhjusi eelistada teistpidist... - Melilac (arutelu) 9. oktoober 2016, kell 16:09 (EEST)

vaevalt, et parempoolne kasutusviis arutelulehtedel on õigustatud. Ma küll tahaks algul kohe näha sisukorda, mitte seda paremalt otsima hakata. Kas keegi tooks mõne näite, kus parempoolne kasutusviis on selgelt eelistatavam kui vasakpoolne kasutuviis? Isegi loendite loendites (nt) võiks see olla ikkagi vasakul--Estopedist1 (arutelu) 10. oktoober 2016, kell 18:37 (EEST)

Asja mõte on vist see, et siis saab kohe hakata teksti lugema, ilma et peaks sisukorrast mööda kerima. Andres (arutelu) 10. oktoober 2016, kell 21:55 (EEST)

Paju

Palun aidake lahendada konflikti artikli Paju ja lehekülje Arutelu:Paju ümber.

Mariina on kirjutanud pika artikli, aga ta pole suutnud seda korralikult teha. Mõnikord on ta jätnud mõne väljendi tõlkimata, sest ta pole osanud seda teha. Paljud artikli osad on vajanud toimetamist, sealhulgas artikli ülesehituse muutmist. Artiklis on olnud asju, mis sobiksid paremini mõnda teise artiklisse, mis ei ole muu materjaliga seostatud või väidetavalt ka on nii ebaolulised, et ei sobi üldse kuskile.

On arusaadav, et on tahetud see artikkel kiiresti viia kujule, mis oleks lugejale vastuvõetav. Selle käigus on väga palju asju lihtsalt kustutatud. See aga tähendab, et see materjal ei ole Vikipeedias kasutamiseks praktiliselt enam kättesaadav, sest artikli ajaloost otsimine on palju nõutud. Sellepärast ma olen kustutatud materjali tõstnud arutelulehele või ka teistele arutelulehtedele. (Viimasel korral lühendati nii, et ei ma ei saanud aru, mis välja tõsteti.) Kui tahta, et keegi seda toimetaks, siis muidugi kõige parem koht oleks artiklilehekülg, aga see on teistel põhjustel halb. Aruteluleht on ikkagi kergesti leitav. Järgmisena peideti need asjad arutelulehel ära. Nii on need ikkagi praktiliselt leitamatud. Järgmisena kustutati need ära, peale selle kustutati ka tavalisi arutelusid, millest on kasu. Põhjenduseks toodi, et mina risustan arutelulehte. Soovitati mul tõsta need Mariina kasutajalehele. Minu meelest see viimane on mõttetu, sest Mariina on nende asjadega teinud, mis ta oskas ja teised ei hakka sealt otsima. Ma leian, et asi tuleb lahendada nii, et need asjad oleksid lugejale, kes tahaks ja suudaks toimetada, piisavalt silmatorkavas kohas. Need võib ju koguda arutelulehel ühte kohta ühe pealkirja alla või siis teha silmatorkava lingiga alamleht, nii nagu ka arhiveeritakse alamlehtedele. Või on kellelgi muu idee? Selline lihtsalt kustutamine on minu meelest Vikipeedia kumulatiivsuse põhimõttega karjuvas vastuolus. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 21:43 (EEST)

On õige, et artiklist artikli arutelulehele suure teksti tõstmine ummistab arutelulehe. Teisest küljest aga pole soovitus see tekst kuhugi hoopis mujale (kasutaja alamlehele näiteks) panna hea, sest sealt ei oska seda keegi otsida. Seega võiks teha nii, et lühikesed tekstid panna arutelulehele, pikad tekstid panna artikli arutelulehe alamlehele. Näiteks Arutelu:Paju/materjal ja arutelulehele panna link sellele alamlehele. Cumbril 7. oktoober 2016, kell 21:57 (EEST)

Ja kui on soov, et kõik kindlasti linki näeks, siis tehtagu see suureks ja punaseks. Cumbril 7. oktoober 2016, kell 22:10 (EEST)

Ma arvan ka, et arutelulehel olev link pikemale tekstile om mõistlik lahendus. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Minnekon (arutelu • kaastöö) 8. oktoober 2016, kell 07:56..

Ülesõitmine

Võib-olla küll, et ma sõidan kõigist teistest üle. Mida ma peaksin teisiti tegema? Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 10:25 (EEST)

Ehk rohkem arutelusid kasutama? Sinu loomuses on teha, mis paratamatult tekitab konflikte - meil töö juures öeldakse, et ei eksi see, kes mitte midagi ei tee, millest järeldub, et see, kes teeb rohkem, eksib ka rohkem. Samas, nagu näitab arutelu eelmine osa, ei ole sa otseselt just ülesõitja tüüp - sul oli konflikt, sa küsisid - ja kõrvalseisjad andsid vastuse, mis minu meelest on antud olukorras hea lahendus. Ja kui arutelu tulemust ei anna ning inimesed ongi eri seisukohtadel, siis on ka see tulemus... - Melilac (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 14:37 (EEST)

Vahel sõidad jah. Mitte nüüd, et teised (ka mina) selles osas patust puhtad oleksid. Nii ei tahaks kritiseerima hakata. Ning mõningates oludes tuleks vast isegi kindlamalt oma seisukorda kehtestada (pidades silmas näiteks vandaalidega tegutsemist). Ning nagu Melilac ütles, siis see kes teeb palju, see ka eksib rohkem. Seda ei saa aga pahaks panna.

Seepärast pean ka vajalikuks füüsilisi vikipedistide kokkusaamisi, kus saaks erinevate tulisemate aruteluküsimuste üle arutleda ja kokku leppida, kuidas mingis olukorras peaksime tegutsema (kasvõi nt heade artiklite teemal). Internetis pole selliste asjade üle arutlemine mingit tulemust toonud. Paraku pole aga õnnestunud ka neid kokkusaamisi teha.

Ma ei tea nüüd, mis konkreetse küsimuse tekitajaks oli. Näiteks see arutelu? Igatahes on julgem tegutsemine artiklites sageli vajalik. Teiste arvamusega mittearvestamine saab probleemiks olla ikka pigem ainult arutelulehekülgedel ning konfliktid tekkivad ikka seal. Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 14:46 (EEST)

Nojah, seal mulle öeldi, et sõidan kõigist teistest üle. Ega niisugusest asjast ise aru ei saa. Aga ma olen nõutu, ma ei oska teisiti teha. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 15:01 (EEST)

Mul ikka meenub kordi, kus oled sisuliselt teistest üle sõitnud. Aga noo see seal nüüd küll mingi probleem olla ei saa. On igati korrektne tõstatada küsimus, et millised nimed peaks olema artiklis ära toodud ja igaühel on õigus seda nimekirja täiendada (+ liikmete arvult peaks niigi olema tegemist Eesti suurima korporatsiooniga ja seega on väga palju nimesid, mille hulgast valida). Kas iga lisatud nimi peaks just artiklisse jääma on iseasi, aga vaidlusküsimuste lahendamiseks on aruteluleheküljed ja tolles arutelus pole sa nüüd küll kellegi varvaste peale astunud. See seal oli täitsa alusetu süüdistus. Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 15:21 (EEST)

Ma ütlesin "ma ei pea vajalikuks". Võib-olla see kõlas ülesõitmisena. Ma esitasin vabanduse, aga kahjuks see sisaldab ka etteheidet. Ma olen tõsiselt traumeeritud. Tõenäoliselt see peegeldab seda, kuidas ma teistele haiget teen. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 15:45 (EEST)

Minu hinnangul vajaks Andres lihtsalt puhkust. Üle töötanud inimene muutub sõnavõttudes rabedaks, väljendusviis ei ole enam nii lihvitud ja kvaliteet kannatab kvantiteedi all. Kui internet endasse imeb [1]], siis aitab see, kui juhe vahepeal seinast välja tõmmata. Puhkus ei pea tähendama tingimata logelemist. Pigem tuleks soovitada füüsiliselt aktiivset tegevust, mis hoiab tähelepanu eemal. Ja tagasi tulles tundub veebielu jälle lill ... --VillaK (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 20:24 (EEST)

On võimalik, et isegi sellisel suurel ja vägeval asjal nagu Vikipeedia jõuab mingil hetkel kätte kriis: materjali on kogunenud justkui palju, kuid ikka on veel palju puudu. Samas olemasolev materjal vajaks värske pilguga ülevaatamist, sest päris palju on kaalukatel teemadel, kuid kööbakaid artikelid, mis on paranduste ja täiendusteta seisnud ligi kümme aastat. Võib-olla tõepoolest ei teeks paha, kui üldise töömeeleolu tõstmiseks tehtaks mõni päris heas seisus artikkel nö etaloni mõttes ka täiesti korda ja vajadusel pandaks selles tehtud parandused erikontrolli alla nagu näiteks saksa vikipeedias. Jutud "ülesõitmisest" on minu meelest selge rumalus, sest vikipeedia põhimõte on: "tee julgelt parandusi." Keegi ei keela ju teha oma parandusi kvaliteetsemalt kui teine kaastööline.--Andrus Kallastu (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 21:58 (EEST)

Mis puudutab seda ülesõitmist, siis minu meelest seda väljaspool vandalismiks või redigeerimissõjaks klassifitseeritavaid tegevusi artiklite puhul teha ei saagi. Ikka ainult arutelus on võimalik teiste arvamustest üle sõita. Artiklid aga ongi ette nähtud täiendamiseks ja parandamiseks.

Samuti ei pea ma põhjendatuks isegi siin miskipärast levinud nõuet, et varasemat artikliteksti peaks igal võimalusel säilitama. Juhul, kui uus tekst on halvem, siis jah ei tohiks lubada ülekirjutamist. Aga kui uus tekst on parem, siis ei tohiks olla mingit vahet, et mis varasemast tekstist saab (kui just mingit olulist infot välja ei võeta). Mind lihtsalt on see seisukoht häirinud, sest seda nn ülesõitmist on tudengitele pahaks pandud, kui nad mingeid varasemad lühikesi ja vähekvaliteetseid artiklijuppe pikkade ja põhjalike artiklitega asendavad.

Ehk kui keegi artiklit mööda oma nägemust paremaks püüab muuta, siis talle ei tohiks seda pahaks panna (kui see nägemus ise just väga kipakas pole). Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 22:13 (EEST)

Minu meelest ülesõitmine on eelkõige see, kui mingi asja üle vaieldakse ning üks pool otsustab teise argumente ja vastuargumente ignoreerida ja lihtsalt teha omamoodi. Kui asi jääb arutelulehe piiresse, siis argumentide ignoreerimine teeb arutelu ebakonstruktiivseks ning kulutab aega ja närve, aga ülesõitmiseks ma seda ei nimetaks.

Muidugi ei pea teksti säilitama, kui see on vale või vigane, aga sisu lihtsalt sellepärast välja visata, et ma ei oska seda oma artikliplaanis kuskile paigutada, ei tohiks. Siis tuleb teistega nõu pidada ja asja võib arutelulehele tõsta, et teised sellega midagi teeksid.

Minu meelest ükski tudeng ei tohiks nii teha, et ta kustutab vana teksti täielikult ära (isegi kategooriad) ja paneb asemele oma teksti, kus vikivormindus puudub. Siis ma ei usu, et ta üldse seda teksti vaatas. Seda ma nimetan ülesõitmiseks. Kui on näha, et ta vaatab olemasoleva teksti üle, siis on teine asi.

Võib küll kõik täiesti ümber kirjutada, aga siis peab olema kindel, et olemasolevast mõistlikust sisust midagi kaduma ei lähe. Kui sellega ei arvestata, siis ei ole meil enam viki. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 22:41 (EEST)

Ega Ivo sellest rääkinudki. Olen ka ise paaris kohas olulise infokillu uude teksti sisse torganud, ent sisuliselt asja otsast kirjutanud. Küsitavam ja lahti mõtlemist vajavam on ilmselt teoreetiliselt tekkida võiv olukord, kus uus tekst on kvaliteetsema sisuga, ent on siin lihtsalt tekstina, ilma vorminduseta. Sellises olukorras tuleks vanast võtta, mis seal õigem on, näiteks kategooriate osa.

Muidugi võib teha nii, nagu Sina teed. Andres (arutelu) 9. oktoober 2016, kell 10:45 (EEST)

"Vandalism"

Vandalism on EKSS-i järgi "kultuuri- vm. varade hävitamine, lõhkumine". Kui keegi siin sodib, siis selle nimetamine vandalismiks on minu meelest liiga pretensioonikas. Andres (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 09:26 (EEST)

Nojah. Samas, kultuurivara hävitamine vaimses mõttes see ju on - usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse hävitamine. --.Toon (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 10:38 (EEST)

Minu meelest on eestikeelne Vikipeedia täiega kultuurivara.--Morel (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 10:56 (EEST)

Moreliga päri! --kanakukk (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 12:41 (EEST).

Ma arvan tegelikult, et ka juba varast rääkimine on liiga pretensioonikas. Aga ma ei usu ka, et saab rääkida lõhkumisest või hävitamisest, kui taastamine on nii hõlbus. Vandalismi puhul on minu meelest taastamine võimatu või vähemalt raske. Andres (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 13:49 (EEST)

Kõige täpsem määratlus on "sodimine".--Hirvelaid (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 15:34 (EEST)

See oleks parem, aga kas see hõlmab ka kustutamist? Andres (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 16:30 (EEST)

Too tegevus on "pahatahtlik kustutamine". Minu meelest ei ole katki midagi kui kasutada sõna "vandalism". Pretensioonikas? Väga hea, see tuleb kasuks võitluses pahategijatega. --Hirvelaid (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 17:00 (EEST)

Minu meelest on "vandalism" siiski üpris sobiv selle tegevuse nimetamiseks. See on ju tahtlik teiste tehtu - jah, see on kultuuriväärtus - rikkumine, olgu kustutades või sodides. Taastamine on õnneks võimalik, aga see "lihtsus" röövib näiteks minult vastu mu tahtmist aega, mida kavatsesin millegi parema jaoks kasutada. Ja seetõttu rikub alati tuju.Ssgreporter (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 00:35 (EEST)

spekulatsioon... juhul kui (if) wikimeedia serverid oleksid eesti õigusruumis (hetkel pole ja eesti seadused tegelt vikipeedias ei kehti) ja eesti seadusandluses oleks (if) mõisted e-i-m-n-valdus/haldus jne siis saaks kasutada Karistusseadustikku ... § 206. Arvutiandmetesse sekkumine (1) Arvutisüsteemis olevate andmete ebaseadusliku muutmise, kustutamise, rikkumise või sulustamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. kuna pole, siis kasutatakse kirjutiste kaitsmiseks lukustustasemeid, kuid isegi kriitiliste artiklite puhul on vikipeedias seda lahjalt kasutatud, mis on mõtlemiskoht. (viide allikale: Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016024) (ei, see pole link, eesti keeles on see viide ... :P) suwa 13. oktoober 2016, kell 11:18 (EEST)

Nojah, ma mõtlengi, et võiks rääkida lehekülgede (või artiklite) rikkumisest. See ei ole ikkagi hävitamine ega lõhkumine. See ei ole nii, et kogu töö tuleb nüüd otsast peale uuesti teha. Ma võin ju pahane olla, aga vandalismiks nimetamine kõlab ikkagi emotsionaalse liialdusena, ülreageerimisena. Andres (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 12:21 (EEST)

Ent milline kasu võiks tekkida kui tõprad pahategijateks ümber nimetada? Mis see teooria sul on? On su hüpoteesiks, et karmima nime andmine on kontraproduktiivne ja õhutab rohkem vandaalitsema ehk sildile vastavalt käituma ning leebem nimetus hoiaks tõprate tegevust rohkem sordiini all? Või soovid lihtsalt omale hingerahu, a la et oleme terminites ikkagi korrektsed? Raske näha, et siin pahatahtliku tegevuse kirjeldamiseks kasutatav silt saaks sellise käitumise mahtu või intensiivsust oluliselt muuta. Sestap ei tundu ka siinne diskussioon kuigi produktiivne.--VillaK (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 13:10 (EEST)

Selles suhtes ma ei looda mingit efekti. Aga kui sõnu kasutatakse nihutatud tähenduses, kätkeb see vääritimõistmise ohtu, ja vääritimõistmise tagajärjed on ettearvamatud. Mina oskan ohuna näha seda, et meid peetakse ülbikuteks, kes oma nabast kaugemale ei näe. Me oleme selle sõnaga harjunud, see on meie žargoon või midagi sarnast, aga teised ei oska seda meie kombel võtta.

See on minu meelest sama veider, kui see, kui mina nimetaksin seda, et keegi mind Vikipeedias sõimab või mõnitab, vandalismiks, põhjendusega, et see rikub või hävitab minu närvirakke.

Muide, mulle tundub, et inglise keeles on see sõna ka väiksemate rikkumiste kohta levinud. Näiteks kui õpilane uuristab koolipingi sisse oma nimetähed, siis minu meelest seda Eestis tavaliselt vandalismiks ei nimetata. Ma võin muidugi eksida. Andres (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 13:43 (EEST)

Kui vandalism ei sobi, on ju ka muud variandid võimalikud. Näiteks huligaansus, sigatsemine, märatsemine (eriti ränk vandaalitsemine). Velirand (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 13:13 (EEST)

Mulle tundus intuitiivselt, et tegu on huligaansusega, ja ma olen seda sõna ka soovitanud. Aga kui sõnaraamatuid vaadata, siis tekib kahtlus. Tundub, et kirjakeeles iga väikest asja huligaansuseks ei nimetata. Andres (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 13:43 (EEST)

sisuliselt ja tehniliselt on avalikus (e-i-m-n)-ruumis avaliku teksti/teabe pahatahtliku muutmise või rikkumisega, millega võib kaasneda miski oht ... jne suwa 13. oktoober 2016, kell 14:06 (EEST)

Mulle paistab, et sõnade tähenduste nihkumine on üsna tavapärane ja suhteliselt lootusetu on püüda hoida neid tähendusi paigal. Ühtlasi on vääritimõistmiseks alati piiramatult võimalusi ja ei saa eeldada, et kõik lugejad-kirjutajad kasutaksid ühetaolisi semantilisi tõlgendusrepertuaare.--VillaK (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 14:23 (EEST)

Artiklites igatahes me püüame, et tekst oleks võimalikult üheselt mõistetav. Võib-olla kõik ei püüa.

Minu meelest on nii, et kui me meelega, naljaviluks, tuju tõttu tähendust nihutame, on see kommunikatsiooni halvendamine. Andres (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 15:56 (EEST)

Mu meelest on asi naljast kaugel. Pole kahtlust, et Vikipeedias on toimunud erineva raskusastmega pahategusid. Ent hakata erineva raskusastmega tegevusi siin erinevalt gradeerima, et oot-oot, see on nüüd "sodimine", aga see on "huligaansus", see on "vandalism", aga see on "pahatahtlik kustutamine" ja see on hoopis "pahatahlik hoolimatus" – et siis iga "väärteo" puhul määrata täpselt "väärteo koosseis" ja seda siis vastavalt kategoriseerida ... See oleks lihtsalt energia ja aja äärmiselt ebamõistlik kulutamine, eriti olukorras, kus keegi ei suuda isegi väärt kirjatöid asjalikult hinnata. Kulutage seda ülevoolavat aega parem mõistlikumatele tegevustele – artikliloomele ja toimetamisele! Mulle paistab, et selle diskussiooni jätkamine siin kipub arutelulehe sodimiseks. Nii ei soovi ma sel teemal rohkem midagi öelda ja lõpetan.--VillaK (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 19:37 (EEST)

Meil on avalik viki, ja igaüks võib siin andmeid muuta, me ise kutsume sellele üles. Meie andmed võivad olla kellegi ohtlikud ka siis, kui mingit pahatahtlikkust ei ole. Samas, "vandalism" ei ole enamasti üldse ohtlik. Andres (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 14:12 (EEST)

mumeelest natuke kitsas lähenemine, nt pisikese asja nagu eesti keel&kultuur vandaalide kombel hävitamisega tõesti mõne arvates ilmas suurt ei muutu, minu arvates muutub jne :) ning kui vaadata viidatavust (mitte linkimist) vikipeediale, siis wiki kui allika usaldusväärsuse vähenemine/kadumine on miskit, millega ei saa rahul olla? suwa 13. oktoober 2016, kell 15:46 (EEST)

Kas mitte avaliku viki loomuses ei ole midagi sellist, mis selle usaldusväärsust õõnestab? Minu meelest "vandalism" ei ole peamine õõnestaja, sest see on enamasti hõlpsasti ära tuntav. Inimesed võivad ka täiesti heas usus ebausaldusväärset kraami toota.

Minu meelest "vandalism" ei hävita eesti keelt ja kultuuri. Andres (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 15:56 (EEST)

Võib-olla öelda "vandalismi" asemel pigem "pahatahtlikkus", sest heatahtlikku sodimist me ju vandalismiks ei kutsu? --Andrus Kallastu (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 19:02 (EEST)

Pakun, et võiks nimetada naljategemiseks või pullitegemiseks. Muidu keegi võib solvuda. Vaata Arutelu:Pirita Majandusgümnaasium ja Arutelu:Toomas Pikhof. Andres (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 16:58 (EEST)

Seal ei olnud ei vandalism ega ka naljategemine, vaid näpuviga. Ka "naljategemine" solvaks seal samamoodi. Adeliine 16. oktoober 2016, kell 17:11 (EEST)

Palun väga vabandust, et ma vandalismi mainisin. Kui ma oleksin parandust märganud, siis ma poleks seda kahtlustanud, kuigi ka siis poleks see välistatud olnud.

Palun vabandust, aga on ka niisuguseid olukordi, kus asi on segane ja sellepärast probleem tekib. Kui ma ütlen, et peaks uurima, kas siin pole mitte nalja tehtud, kas see oleks siis samamoodi solvav kui see, kui ma ütlen, et peaks uurima, kas see pole vandalism? Me ju ütleme sageli: "Nalja teed või?" Kas see on siis solvav? Ma küsin ka mõnikord, kas viimased parandused on õiged? Kas see on ka solvav? Peaaegu kunagi keegi ei vasta ka midagi. Andres (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 17:46 (EEST)

Ja kui ma panen märkuse, et on tarvis allikaid, siis see on ka solvav. Andres (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 17:48 (EEST)

On küll, kui mitte solvav, siis kohatu kindlasti panna allikate puudumise mall valedel põhjustel. Tavaliselt sa ei pane neid kunagi ka sellistel juhtudel, kui mahukates artiklites ühtegi viidet pole. Aga antud juhul panid ja mitte sellepärast, et seal viiteid ei olnud, vaid sellepärast, et sa arvasid, et see artikkel on mingi "nali" või "vandalism" vmt. 5 sekundit guugeldamist oleks kogu jama ära hoidnud. Aga muidugi, milleks süveneda, kui võib kohe süüdistavate kommentaaridega lahmida.--2001:7D0:87C9:9580:E0F0:9A00:7DFE:37DD 16. oktoober 2016, kell 18:04 (EEST)

Sina IP-aadressi taha peituv isik oled siin see, kes lahmib. Sinu asi pole "arvata", mida teised on arvanud. Andres on siin vikis juba 12 aastat pea igapäevaselt korda hoidnud ja sinu püüe teda vastutavaks teha mingi viitamata tekstilõigu vastava märgendamise pärast on äraütlemata sobimatu ja solvav. Me ei pea siin selliseid verbaalseid rünnakuid taluma. Ivo (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 18:31 (EEST)

Missugused põhjused on siis õiged? Minu meelest võib selle alati panna, kui allikaid ei ole, aga mina panen selle ainult siis, kui mul isiklikult tekib kahtlus info õigsuses ja ma ise ei oska või ei suuda kontrollida. Muidu ma leian, et sellest erilist tolku pole, sest niigi on näha, et allikaid pole.

Muidugi, kõik õige, kui oled puhanud, mitte viimse piiri peal, ja ei püüa kõiki muudatusi kontrollida. Mul ei ole alati jaksu ega aega, palun vabandust. Sa ei pruugi mõista, kui raske võib guugeldamine mõnel hetkel olla. Hea küll, mind võib ju kritiseerida, kui ma oma mõtteid ebaõnnestunult väljendan, ei tohi muidugi, aga minu eesmärk on puudused välja tuua, et neid peaks uuesti otsima. Ma loodan, et keegi teeb need asjad korda, mida ma ise ei jõua või ei jaksa või ei oska.

Mul on niisugune tunne, et anonüümsed kasutajad mõnitavad mind iga päev. Ma ei saa aru, kuidas saab minu kommentaari süüdistavaks pidada. Ma saan sellest aru, et asjaosaline võib solvuda, kui teda asjatult kahtlustatakse, aga kui me kirjutajaid milleski ei kahtlustaks, olgu see siis halvas või heas usus tehtud, siis polekski tarvis viimaseid muudatusi jälgida. Andres (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 18:26 (EEST)

Andres, palun ära pane neid märkusi tähele. Sinu teguviisis polnud midagi sobimatut. Ivo (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 18:31 (EEST)

Solvumised tulevad väga tihti sellest, et üks pool ei näe või ei saa aru, millised on teise poole käitumise põhjused. Vähekogenud kasutajad ei tunne vikipedistide kõnepruuki ja tavasid. Kogenud kaastöölised ei mäleta enam, kuidas mõtleb inimene, kes pole Vikipeedias kaua olnud. Väga raske on olla korraga toimetaja/administraator ja uute kasutajate tugiisik. Adeliine 16. oktoober 2016, kell 18:57 (EEST)

Täpselt nii, vanad olijad on vahel väga lakoonilised ja kasutavad vikislängi väljendeid, millest uustulnukad paremal juhul ei saa aru, halvemal juhul võivad halvustamisena tõlgendada. See ei õigusta muidugi seda, et uus kasutaja hakkab mõnitustega vastama (nagu Andres vähemalt väidab, ma ise pole sellesse teemasse süvenenud). --Minnekon (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 21:18 (EEST)

Ei, see on teistmoodi mõnitamine. Tegu on inimestega, kes Vikipeedia asjadest, sealhulgas slängist, hästi aru saavad. Andres (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 21:31 (EEST)

Mõni lihtsalt ei suuda taibata, et administraator või suvaline teine kasutaja on siin vabatahtlikult ja tal ei pruugi seda viit minutit või halvema ühenduse korral kümmet minutit reaalselt hetkel olla ning järgmise võimaluseni on aeg tema isiklikul hinnangul liiga pikk. Seda nimetatakse empaatiavõime puudumiseks ja selleks ei pea olema uus kasutaja. - Melilac (arutelu) 25. oktoober 2016, kell 17:34 (EEST)

Kustutada mall

Palun kasutage edaspidi mallide kustutamiseks esitamiseks malli {{Kustutada_mall}}. Ja palun kasutage malli abilehel olevat koodi, et ei tekiks taas olukorda, kus pool aastat seisab mitmes artiklis malli vale lisamise tõttu kustutamismärkus. Cumbril 19. oktoober 2016, kell 02:46 (EEST)

Autopatrullija kasutajagrupp

Eesti vikis võiks ka saada määrata autopatrullija (en:Wikipedia:Autopatrolled) gruppi. See on selline grupp, mida määratakse kasutajale, keda usaldatakse, kelle tehtud muudatusi ei pea üle kontrollima. Inglise vikis antakse see kasutajale reeglina 25 artikli loomise järel. Gruppi saavad anda kõik administraatorid. Ühtegi uut tehnilist võimalust sellega kasutajale ei kaasne. Mõte on selles, et nii saaks tööriistade kasutamise õigusi paindlikumalt jagada. Praegu saab eristada vaid administraatoreid mitteadministraatoreist. Cumbril 20. oktoober 2016, kell 21:06 (EEST)

Meil on automaatne kinnitatud kasutaja grupp, kas sellest ei piisa? Või ehk on ikkagi mõistlik, et mitteadministraatorid kategooriaid massiliselt ei muuda? Andres (arutelu) 21. oktoober 2016, kell 09:10 (EEST)

Automaatselt kinnitatud kasutajate gruppi paneb tarkvara kõik registreeritud kasutajad mingi aja möödumisel registreerimisest (oli vist kaks nädalat). Autopatrullijate gruppi läheks kasutajad nende usaldusväärsuse põhjal, mida hindab inimene. On kasutajaid, kes on usalduväärsed, kuigi pole administraatorid (pole näiteks ise soovinud vms). Nendele teatud tööriistade kasutamise keelamine on minu meelest nagu diskrimineerimine ja mõttetu piirang. Edaspidi võib ju veel selliseid tööriistu lisanduda, mille kasutamist ei tahaks igale kasutajale tänavalt lubada. Bulgaaria vikis, kust see kategooriate tööriist pärit on ja suures kasutuses on, on tööriista kasutamise õigus antud autopatrullijatele (kelle nimekirja näeb siit). St kasutajarühmad, kellel on autopatrol õigus, saavad seda kasutada, adminnidel ja bürokraatidel on autopatrol juba vaikimisi olemas. Cumbril 21. oktoober 2016, kell 15:54 (EEST)

Vikitarkvara võimaldab teha mistahes õigusi ja kasutajagruppe, saaks teha ka väga kitsa kategooriate tööriista kasutamise õiguse ja anda seda siis kasutajarühmadele. Aga autopatrol on vikitarkvara nö standardõigus, mis muudeski vikides kasutusel on. Cumbril 21. oktoober 2016, kell 16:02 (EEST)

Noh, ma ei ole vastu, aga ma siiski kahtlen, kas on tarvis süsteemi keerulisemaks ajada. Kui inimene tahab kategooriatega töötada, miks ta ei või siis administraatoriks kandideerida? Andres (arutelu) 21. oktoober 2016, kell 20:00 (EEST)

Sisuliselt (mitteformaalselt) on see autopatrullijate grupp juba olemas. Sa oled viimaste muutuste kontrollijana rääkinud, et usaldad registreeritud kasutajaid (ilmselt mitte kõiki, kuid osi kasutajaid usaldad) ja nende tehtud muudatusi üle ei vaata. Autopatrullijate grupp ongi need kasutajad, kelle tegevust ei pea üle kontrollima. Auto + patrol = enese tegevuse patrullijad. (Mis oleks hea kasutajarühma nimi?)

Vastus teisele küsimusele: a) kategooriatega töötamine pole sisulselt administreerimisega seotud; b) osa ongi kandideerinud, kuid pole hääletusel läbi läinud (ja üldiselt inimesed end ise pakkuma ei lähe, eriti kui üks kord on maha hääletatud).

Keerulisemaks ei lähe, administraatorid saaks erileheküljel anda kasutajale üht õigust, muu ei muutu. Cumbril 22. oktoober 2016, kell 00:10 (EEST)

Minu arust pole sellise lisavidina järgi maakeelses vikipeedias veel vajadust. Meid on siin nii vähe, et enamus aktiivseid kasutajaid teab niigi, kelle muudatusi usaldada võib. Teisest küljest ei tee paha ka "usaldusväärsete" toimetajate tööle aeg-ajalt pilk peale visata. --Vihelik (arutelu) 22. oktoober 2016, kell 01:21 (EEST)

Keerulisem on selles mõttes, et üks mõiste ja üks tegevus on juures.

Kategooriatega tegelemine on ju administreerimine. Või mis see siis on?

Kui üks administraator kedagi usaldab, siis see ei tähenda, et teised teda usaldavad. Mina esitan küll administraatoriks neid, kes ei tegele ainult oma teemaga, vaid ka näiteks kategooriatega, ja keda ma enam-vähem usaldan. Ja kui kedagi administraatoriks ei valita, siis ju sellepärast, et pole usaldust.

Kui meil on kedagi, kes pole administraator, aga vajab mõnd sellist tööriista? Seame teda siis üles. Andres (arutelu) 22. oktoober 2016, kell 01:28 (EEST)

Arvan, et lihtsam on anda kasutajale õigus tööriista kasutamiseks (ja hinnata tema usaldusväärsust selles suhtes) kui teha administraatorihääletus, kus hinnatakse jumal teab mida (mida iganes mida keegi arvab, et administraator peab/ei pea olema). Autopatrol-i õigus on lihtsalt üks standardõigus, mida saaks kasutada kasutajate eristamiseks. Selle asemel võib olla suvalise muu nimega õigus, nt tööriistakasutaja õigus. Tarkvaras on see nn lipp, mille alusel saab kasutajaid lahterdada.

Administreerimine on defineeritud õigustega, mis administraatoril võrreldes tavakasutajaga lisaks on. Nt kasutajate blokeerimine, artiklite kustutamine ja kaitsmine. Kategooriatega tegeleda saavad ka registreerimata kasutajad, seega pole tegemist administreerimisega. Cumbril 22. oktoober 2016, kell 02:24 (EEST)

Praeguse seisuga on ju teatud tööriistade kasutamine üks administraatorite privileege.

Mina saan asjast nii aru, et see on sellepärast nii, et tööriistaga saab teha kiiresti palju muudatusi. Aga kategooriate asjus on isegi administraatorite vahel põhimõttelisi lahkarvamusi. Andres (arutelu) 22. oktoober 2016, kell 03:02 (EEST)

'Autopatrullija' kui sõna tundub mulle sama jabur (vabandust! aga huvi äratas...) kui 'unikaalne külastaja' (..."150 tuhat unikaalset külastust kodulehel"). Miks mitte 'usaldusväärne (kaas)töö', 'usaldatav (kaas)töö' märkimaks tegevust, mitte isikuomadusi? --.Toon (arutelu) 22. oktoober 2016, kell 09:31 (EEST)

Taavi peab silmas pigem tööriistakasutajat, kes saab kategooriaid massiliselt muuta. Seda teist minu meelest meil kindlasti tarvis ei lähe, sest meie viki on nii väike, et patrulliteadetel pole tähtsust. Andres (arutelu) 22. oktoober 2016, kell 09:47 (EEST)

Jah, ma soovin, et oleks võimalik anda tööriistade kasutamise õigust kasutajale paindlikult. See ei ole paindlik, kui peab tegema administraatorihääletuse. Kuni viimase ajani oli ainus tööriist, mida vaid administraatorid kasutada said, kustutamispõhjuse eemaldaja (pole tegelikult tööriist, ainult paar skriptirida). Nüüd on CategoryMaster, kuid neid tööriistu võib tulevikus juurde tulla, mille kasutamise õigust tahaks paindlikult jagada.

Kui lihtne on administraatoril sellist õigust määrata? Sama lihtne kui mul muuta Andrese kasutajarühma "IP-aadressi blokeerimise erandid" kuuluvust. Klõps kasutaja nime peal > "Muuda kasutajarühmi" > linnuke kasutajarühma ette > vajuta nuppu "Salvesta kasutajarühmad". Kasutajarühma ära võtmine käib samamoodi. (Kui kasutaja saab mingi jamaga hakkama, saab õiguse ära võtta.) Cumbril 23. oktoober 2016, kell 21:06 (EEST)

Kui teised ka arvavad, et see on vajalik asi, siis mina ei ole vastu. (Võiks küll ka kaaluda selle tööriista täiesti vabaks andmist.) Ainult et nimi "Autopatrullija" on minu meelest täiesti sobimatu. Andres (arutelu) 23. oktoober 2016, kell 22:29 (EEST)

No kui mu lemmiknimi Autopatrullijad läbi ei lähe, siis olen nõus ka nimega Tööriistakasutajad. :) Võib küll kaaluda selle tööriista vabaks andmist, kuid hea on, kui leidub ka vahepealne variant. Cumbril 23. oktoober 2016, kell 22:34 (EEST)

Poolt Massiliste muudatuste tegemist vabaks anda mina küll ei riskiks (ilmselt just seetõttu Taavi sellest ka juttu tegi). Ja ka registreeritud kasutajate puhul meenub mulle Sars/Sals, kellest sellist võimalust eemal tahaks hoida. Samas on kasutajaid, nagu Toomperep, Amherst jne, kes pole administraatorikohta tahtnud, aga kellel ilmselt oleks kogukonna usaldus olemas. Ka on kategooriatega vahel massiliselt tegelenud Estopedist, kes vähemalt selles valdkonnas on IMHO usaldusväärne. Nimetusest on mul isiklikult vähemalt suva, võib ka taksopolitseinik olla. - Melilac (arutelu) 25. oktoober 2016, kell 17:46 (EEST)

Sellist kasutajat nagu Sals selle grupi ja õigusega takistada ei saa. Sals tegi oma muudatusi botiga, ta saaks panna boti Vikipeedias ükskõik mida tegema, sh kategooriaid muutma. St ükskõik mida, mida Vikipeedia õigused lubavad teha, näiteks artikleid kustutada ta ei saaks. Cumbril 1. november 2016, kell 15:02 (EET)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘Registreeritud kasutajate puhul, nagu Sals, sellist võimalust, enwi kogemuse najal otsustades, ei tekki, sest määrav on siin tehtud (ja kestma jäänud) redigeerimiste (sh artiklite) arv.
"Tööriistakasutaja", kes see on? Tool user? Tundub, et siin räägib igaüks enam-vähem erinevaist asjust... Nt enwi-s äsjaloodud artikli lehele minnes on mul valikuribas 7 erinevat tööriista (keskmine ütleb: Mark this page as reviewed)... Ja usalduse loomiseks/hindamiseks/väärtustamiseks on seal siinseist mõneti erinevad kriteeriumid...—Pietadè (arutelu)

Jah, 25 artiklit, mis seal tingimuseks on, on tõesti mingi kriteerium... Samas keskendusin ma alguses artiklitele ja alles ligi viiekümnenda juures hakkasin kategooriatest midagi mõistma. Usaldada minusugeseid enne kahesajaviiekümnendat artiklit on halb mõte. Samas on teistsuguse mõtteviisiga kasutajaid, kes keskenduvad parandamisele/korrastamisele ja kelle puhul on usaldusväärsus/vajadus taolise asja jaoks olemas enne kui kaheksateist täis saab. -Melilac (arutelu) 1. november 2016, kell 14:50 (EET)

Ma avasin Phabricatoris uue taski vikis konfiguratsioonimuudatuse tegemiseks – https://phabricator.wikimedia.org/T149610. Cumbril 1. november 2016, kell 15:02 (EET)

Uus arutelu

Seoses selle Phabricatori taskiga tuli välja, et serveriadministraatorid ei soovi luua täiesti uue nimega kasutajarühmi ja kasutajaõigusi. Kuna nad administreerivad enam kui 800 vikit, siis eelistavad nad nimede ühtsust. Neil pole aga probleemi luua standardseid kasutajarühmi. Seega pakun, et võiks luua Autopatrollersi kasutajarühma. Eesti keelde saaks nime tõlkida kui "Usaldusväärsed kasutajad". Eesmärk on õiguste jagamise võimalus kasutajatele teatud tööriistade kasutamiseks. Autopatrollersi rühma sisse lülitamise vikitarkvarast tulev kõrvaltoime on see, et kui rühma liige loob uue artikli, siis märgitakse see vikitarkvaras kontrollituks ja leheküljel Eri:Uued leheküljed näidatakse seda logikirjet valge taustaga. Muid mõjusid sel pole. Kui olete nõus, siis teen Phabricatoris uue taski kasutajarühma Vikipeedias sisse lülitamiseks. Cumbril 10. november 2016, kell 16:41 (EET)

Poolt Olgu peale. Andres (arutelu) 10. november 2016, kell 16:48 (EET)

Vastu×3³ — kuigi see siin tundub olevat kitsalt adminnidele mõeldu ja kogemata(?) üldisesse arutelusse eksinud... siiski, "siis märgitakse see vikitarkvaras kontrollituks /.../ Muid mõjusid sel pole" — ükski inimene pole nii ilmeksimatu, et suudaks luua ilma "2. silmapaarita" sisuliselt/ortograafiliselt/grammatiliselt/jne laitmatuid artikleid, see on minu arvamus. Ehk siis, teisisõnu, ei tohiks anda ainuvoli olla iseenda ainuvoli(taja), IMHO;;; praegune tulemus on isegi "selline, nagu ta on", kirjutajate kirjutatu, kardetavasti ainuvoli enabling forsseeriks seda; muidugi on see minu arvamus (ja ei ole ma "viirus", ega "troll", ega kes teab kes/mis, 5 a-ga koguneb).—Pietadè (arutelu)

Mis puutub sõnaühendisse "Usaldusväärsed kasutajad" — kas see pole mitte arvuti poolt lihtsalt loodav? Esimene ettesattunud kirje enwi-st annab artikli iseloomustuseks: "Created by ... (talk | contribs) · 99999 edits since xx January 1888" — kas see pole mitte usaldusväärsuse näitarv?—Pietadè (arutelu)

"...Neil pole aga probleemi luua standardseid kasutajarühmi." — kust see välja tuleb, et Sinu poolt pakutu on Wikipeedia mõisteruumis standardne e normikohane? Minu arvates pigem vastupidi.—Pietadè (arutelu)

Antud juhul mõeldakse standartse all seda, et vastab mingitele eelnevalt määratud tingimustele. Seda määratleb see, et osades wikides on taoline kindlate ja samasuguste õigustega rühm kasutusel. Sina mõtled ilmselt normikohase all tavapärast, kuna enamikes wikidest seda kasutusel pole. Samas ei ole osades wikides (väiksemad wikid, mis on niikuinii paari inimese projektid, kaastööde arv on tagasihoidlik jne; ka suuremad wikid, kus on palju aktiivseid administraatoreid) selle järele vajadust (ja kui pole vajadust, siis milleks lisada?). Minu meelest sarnaneb meie oma pigem neile, kus on leitud, et taoline lisarühm on vajalik. Muuseas, kui luuakse uus artikkel teemal, mis mind huvitab ja kus pean end pädevaks asja hindama, siis vaatan selle (eeldusel, et on aega) ka siis üle, kui see on valge ja usun, et ma pole ainuke taoline "valge vares". - Melilac (arutelu) 10. november 2016, kell 18:29 (EET)

Standardne kasutajarühm/õigus – see mis on paljudes vikides kasutusel. Autopatrolled kasutajarühm on vähemalt sajas vikis olemas (täpsemalt 275 vikis). Autoreview on kasutusel üle 40 vikis. Siin on näha, millistes vikides millised kasutajarühmad/-õigused olemas on. Cumbril 10. november 2016, kell 18:39 (EET)

Sellega on küll nii, et osades on ta pigem n.ö teoreetiliselt kui sisuliselt, aga meil peaks see ilmselt olema ka sisuliselt. - 11. november 2016, kell 20:29 (EET)

Kasutajarühmal Autopatrollers on vikitarkvaras oma funktsioon, milleks on vähendada nende kasutajate koormust, kes tegelevad uute lehekülgede kontrollimisega. Autopatrollersi rühma kuuluvad need kasutajad, kes on usaldusväärsed, kelle tehtud uusi lehekülgi ei pea üle kontrollima. Kui Autopatrollersi rühma liige (või mõne teise kasutajarühma liige, millel on kasutajaõigus autopatrol, näiteks Administraatorid) loob uue lehekülje, siis ei ole sel küljes lippu "vajab kontrollimist", mis teiste kasutajate loodud lehekülgedel küljes on. Uute lehekülgede patrullijad võivad siis neist lehekülgedest üle libiseda. Meie vikis ei ole see vikitarkvara funktsioon praktilises kasutuses – ükski uute lehekülgede patrullija ei patrulli lehekülgi selle lipu järgi. Kuid vikitarkvaras on funktsioon olemas ja töötab, mida võib näha leheküljel Eri:Uued leheküljed – kontrollimata ja kontrollitud leheküljed on värviga eristatud. (Varem oli ka märgis 'kontrollida' sisse lülitatud ja selle alusel sai viimaseid muudatusi filtreerida, kuid nüüd on see välja lülitatud.) Osades vikides on see kasutajarühm sellises kasutuses, nagu vikitarkvara funktsioon ette näeb, osades kasutatakse seda ehk mingil muul eesmärgil, nagu minagi siin ette panen – kasutada seda kui tunnust või lippu, et eristada kasutajaid, kellele saab usaldada teatud tööriistu, kasutajatest, kellele ei saa usaldada samu tööriistu. Kuna meie ei hakkaks seda kasutama uute lehekülgede patrullimise eesmärgil ja selle kasutajarühma sisse lülitamine ei avaldu kuskil mujal kui leheküljel Eri:Uued leheküljed, siis ei ole minu meelest ka mõtet siin arutada lehekülgede kontrollimisega seotud küsimusi. Kirjeldasin vikitarkvara funktsiooni vaid ülevaate mõttes. Cumbril 11. november 2016, kell 23:55 (EET)

Artikli/malli jms kontrollituks lugemine omab tähendust ainult vikitarkvaras. See tähendab, et artiklil on küljel lipp "kontrollitud". Kas keegi seda lippu kasutab millekski, on teine asi. Meil juba loetakse administraatorite tehtud uued leheküljed "kontrollituks", see on vikitarkvaras nii vaikimisi seatud (Administraatorite kasutajarühmal on õigus autopatrol). Cumbril 10. november 2016, kell 19:06 (EET)

Andres ja Melilac, palun lisage oma postitusele juurde ka vastav hääletusmall. Serveriadministraatorid tulevavad siia vaatama, kas kogukonnas on küsimuses konsensus ja ei saa eestikeelsest tekstist aru. Cumbril 11. november 2016, kell 23:55 (EET)

Tegin Phabricatoris uue taski konfiguratsioonimuudatuse tegemiseks – https://phabricator.wikimedia.org/T150852. Cumbril 16. november 2016, kell 15:49 (EET)

Konfiguratsioonimuudatus on tehtud. Kasutajarühma tõlgitud nimi tuleb praegu Translatewikist ja on Automaatkontrollijad, rühma liikme nimi on automaatkontrollija. Kas võib nii jääda või peaks teisiti tõlkima? Cumbril 16. november 2016, kell 17:15 (EET)

Ei, see nimi on täiesti sisust mööda. Minu poolest sobiks "Usaldusväärsed kasutajad". Andres (arutelu) 16. november 2016, kell 18:47 (EET)

Ja kasutajarühma liige oleks "usaldusväärne kasutaja"? Cumbril 17. november 2016, kell 14:48 (EET)

Kas siis kõik ülejäänud, palju neid ongi, on ebausaldusväärsed? "pool-usaldusväärseid" pole.
Ehk siis "Usaldatav kasutaja", "Usalduskasutaja" (vrd nt usaldusmees).—Pietadè (arutelu)

Mõtlesin seda sama. Kui sind ei panda "Usaldusväärsete kasutajate" rühma, siis järelikult sa pole usaldusväärne? Järelikult tuleb panna kõik kasutajad sellesse rühma? Samas kui mõni muu nimi ("Tööriistakasutajad") võib-olla mõjuks neutraalsemalt. Cumbril 17. november 2016, kell 14:58 (EET)

Sa ise ju pakkusid selle. Minu poolest võib olla ka "Usaldatavad kasutajad". Või siis "Usaldatud kasutajad". Või "Volitatud kasutajad". "Tööriistakasutajad" on liiga spetsiifiline: meil võib ju seda ka muul otstarbel tarvis olla, pealegi kõik tööriistad ei ole kasutamispiiranguga. Andres (arutelu) 17. november 2016, kell 15:25 (EET)

Minu jaoks on nimi teisejärguline, pakkusin seda ühe võimaliku variandina. Aga nüüd mõtlen, et nimevalik määrab ka selle, kuidas seda rühma kasutajatele määrata. Kas ainult neile, kes küsivad/vajavad või põhimõtteliselt kõigile (ja võtta ära, kui tekib probleeme). Cumbril 17. november 2016, kell 16:04 (EET)

Nime saab otstarbe muutumisel ka muuta. Cumbril 17. november 2016, kell 17:26 (EET)

Seda küll, aga muutmine tekitab segadust. Mõte on ju ikkagi selles, et nende kasutajate puhul eeldatakse, et nende kaastöö pole vandalism ega rumalus. Võib-olla siis: Kontrollitud kasutajad. Andres (arutelu) 18. november 2016, kell 09:06 (EET)

Siis pigem "Usaldatud kasutajad". Cumbril 18. november 2016, kell 17:42 (EET)

"Usaldatud kasutajad" on minu arust päris hea. Ivo (arutelu) 18. november 2016, kell 17:52 (EET)

Andres Parve

Hi, sorry for writing English. I'm looking for informations about Andres Parve, who is working for the Siseministeerium (https://www.siseministeerium.ee/et/kontakt). He is mentioned in the en:List of individuals sanctioned during the Ukrainian crisis without any further biographic details. --95.116.244.44 22. oktoober 2016, kell 21:25 (EEST)

Artiklid sotsiaalmeedia kohta

Sotsiaalmeedia ajastu on jõudnud ka teatmeteostesse: inglise Wikipedias on tänaseks artiklid umbes 13 tuntud Facebooki grupi ja 22 Twitteri konto kohta. Eestikeelses pole seni vist veel yhtegi. Mõnda on vaid möödaminnes mainitud - nagu praeguseks suletud MMSi gruppi. Ometigi tundub, et sellised asjad vajaksid samuti jäädvustamist -- kui mitte Vikipeedias, siis kus veel? Alguses tasuks ehk siiski arutada, millised võiksid olla kaasamiskriteeriumid. Muidugi on oluline, et grupp oleks piisavalt suur või konto piisavalt tuntud ning eeldatavasti ka väljaspool Facebooki/Twitterit mainimist leidnud (à la Virginia Woolf sind ei karda). Mööda ei saa ka eetilistest kysimustest -- kui grupp on kinnine, siis kui palju infot on ilus selle kohta jagada?

Need on, mõistagi, ainult lähtekysimused. Eeldan, et kui lambist hakata sotsiaalmeedia kohta artikleid kirjutama, järgneks sellele väga kiire kustutamine. Kui aga kriteeriumid paigas on, mis on oluline ja mis mitte, siis leiab ehk viisi mõnegi jäädvustamiseks Vikipeedias. Daniel Charms (arutelu) 23. oktoober 2016, kell 21:20 (EEST)

Vt ka arutelu Facebooki gruppide kategooria yle ingliskeelses Vikipeedias Daniel Charms (arutelu) 23. oktoober 2016, kell 21:45 (EEST)

Minu meelest pole siin mingeid spetsiaalseid kriteeriume tarvis. Andres (arutelu) 23. oktoober 2016, kell 22:05 (EEST)

Ainult mainimisest ei piisa. Andres (arutelu) 23. oktoober 2016, kell 22:07 (EEST)

Eestikeeles Vikipeedia on minu arust seni aktsepteeritud küll kõiki artikleid, mis vastavad mingitelegi kvaliteedinõuetele ja mille puhul on teemat kajastatud vähemalt mõnes usaldusväärses allikas. Inglise viki on meiega võrreldes ikka väga maias kõike kustutama. Siin on vastupidi. Pole lihtsalt kedagi, kes neil (või paljudel teistel) teemadel kirjutaks. Seega nõustun Andresega. Mingeid kriteeriume pole küll mõtet selle jaoks leiutama hakata. Ivo (arutelu) 23. oktoober 2016, kell 22:15 (EEST)

Mulle tundub mõneti siiski vastupidi ja ma pean Daniel Charmsi ettepanekut väga konstruktiivseks. S.t isegi kui ei ole vaja kehtestada mingeid eraldi kriteeriume, siis tuleks sellel teemal arutleda, sest lahtisi otsi on siin palju ja neid on ülalpool ka mainitud.--Morel (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 02:30 (EEST)

Oleksin võinud ka lihtsalt artikli kirjutamisest alustada, kuid leidsin, et 1) viisakas on teisi uutest ja potentsiaalselt ehmatavatest asjadest ette hoiatada :) ja 2) mingid piirid võiksid siiski olla, kuna ei tahaks Vikipeediat päris Encyclopedia Dramaticaks muuta (nt Vinni-Pajusti Gümnaasiumi säutsuskandaal on juba puhas ED-väärne materjal). -Daniel Charms (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 13:09 (EEST)

Mul ei ole niisugust intuitsiooni, et need oleksid iseenesest tähelepanuväärsed, ja Vikipeedia ülesanne ei ole mittetähelepanuväärsete asjade jäädvustamine. Artiklit võiksid väärida grupid, mis on üldtuntud (aga ma ei tea ühtki niisugust). Twitteri kontode seas on üldtuntud president Ilvese oma, aga minu meelest ei ole tarvis sellest teha eraldi artiklit, vaid piisab, kui sellest räägitakse isikuartiklis. Muidu kehtib üldine reegel: artikli saab teha, kui usaldatavad sekundaarallikad seda spetsiaalselt käsitlevad, nii et neist saab selle kohta piisavalt infot. Mulle tundub, et siin ei ole rohkem midagi arutada, kui just kellelgi pole teistsugust intuitsiooni iseenesest tähelepanuväärsuse kohta. Andres (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 10:00 (EEST)

Yldtuntuse kriteeriumile võiks minu meelest vastata feministlik grupp "Virginia Woolf sind ei karda!", mille kohta mõni autor arvab näiteks, et "Eestis on vähe inimesi, vähemasti internetiga sina peal olevaid, kes ei oleks kuulnud üldse Facebooki grupist Virginia Woolf Sind Ei Karda!"[2] Samas on sekundaarsetest allikatest korduvalt läbi käinud kaMMSi grupp ning Odini sõdalased, kuid need minu intuitsiooni järgi omaette artiklit ei vääriks, kuna nende puhul on sotsiaalmeedia vaid teatud nähtuse yks avaldumisvorm, mitte aga nähtus ise. Woolfigrupp või Feministeerium võiks yhelt poolt väärida, kuna tegu on sotsiaalmeedias eksisteerivate nähtuste, mitte pelgalt mingi grupi "sotsiaalmeedianäoga". Yldisem nimetaja, mille all neid saaks mainida, oleks ehk feminism, aga sel juhul oleks mõistete hierarhia paigast ära - oleks avar yldmõiste ja siis piraki! "feminism sotsiaalmeedias" vms.

Minu intuitsioon on seega selline, et sotsiaalmeediast kirjutamisel vääriksid omaette artiklit stiilis "X (Facebooki grupp)", "Y (Twitteri konto)" jne nähtused, miks eksisteerivadki eelkõige sotsiaalmeedias ning vastavad tähelepanuväärsuse kriteeriumile (Andrese esitatud reeglist vast piisab). Kõhklusi tekitab ehk vaid kysimus, et kui ma ise tean vaid yhte sellist nähtust, kas siis on vaja hakata pretsedenti looma. Senise arutelu põhjal siiski tundub, et see poleks probleem. - Daniel Charms (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 13:09 (EEST)

Feministeeriumi nime olen sageli kuulnud, Woolfi grupist olen kuulnud ühel korral, vist seoses Vinni-Pajusti juhtumiga. Ma arvan, et nendest võiks artikkel olla küll, aga ainult juhul, kui leiab sekundaarallikaid. Aga noh, kui on öeldud, mis on grupi temaatika, siis sellestki vast piisab. Andres (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 13:33 (EEST)

ennekõike võiks keskenduda kirjutise osalusmeedia enda parandamiseks ja täiendamiseks, enne kui peaartikli ja teenuste (Fb, tw, insta jne) enda kirjeldus pole paigas ei ole ka mõtet punnitada kirjutist sellistel teenustel kasvavatest subkultuuridest jne ! :) suwa 25. oktoober 2016, kell 09:40 (EEST)

Meil ei tehta üldiselt artikleid nii-öelda loogilises järjekorras, vaid huvipõhiselt. Andres (arutelu) 25. oktoober 2016, kell 10:31 (EEST)

Viimaste muudatuste jälgijad, kasutage Rauni

Raun on viimaste muudatuste jälgimiseks loodud tööriist. Eelised:

• värskendab ise lehekülge
• kombineerib ühe artikli muudatused ühtekokku ja annab lingi muudatuste kombineeritud erinevusvaate vaatamiseks
• näitab ORESE-e skoore – masinõppe algoritmiga pandud skoorid, mida saab treenida lehel Vikipeedia:Märgendid. Roosaga värvitud muudatused on kahtlased ja tuleks üle vaadata.

Raun asub sellel lehel: http://tools.wmflabs.org/raun/?language=et&project=wikipedia&userlang=et Cumbril 2. november 2016, kell 16:30 (EET)

väga väärtuslik tööriist väiksemate vikide viimaste muudatuste jälgijatele, ent filtreerimisvõimalusi võiks lisanduda, nt kasutaja nimeruumiga lehed (namespace 2 ja 3) ära. Muidugi vaid teatud viimaste muudatuste vaatamine tekitab olukorra, kus lipsab läbi soovimatuid muudatusi. Suuremate vikide puhul (nt dewiki ja ruwiki) on nutikam töösse jätta praegu kasutatav viimaste muudatuste automaatkontroll, mille korral vähegi kahtlaste muudatuste korral (IP-ga kasutajad, kasutaja mitte automaatkontrollitavast kasutajagrupist) tuleb adminnil iga muudatuse korral teha klikk, et muudatus on aktsepteeritav. See ühe kliki tegemine iga muudatuse korral hoiab ära ka olukorra, kus nt ilmselgelt adekvaatset IP-ga kasutaja muudatust vaatab muidu nt 10 adminni (ebaratsionaalsus!, mis on nt RAUN/ORESi puhul)--Estopedist1 (arutelu) 5. november 2016, kell 15:25 (EET)

Raun sobib neile viimaste muudatuste jälgijaile, kellel pole aega/soovi/viitsimist kõiki muudatusi jälgida, vaid kes soovivad näiteks kord päevas kogu eelnenud pooleteise päeva kahtlased muudatused läbi vaadata. See käib üsna ruttu, kui peab vaatama vaid roosasid muudatusi. Nii võib küll mõni valesti skooritud kahjulik muudatus läbi lipsata. Samas olen ise leidnud ainult roosasid muudatusi jälgides neid, mis teistel on kahe silma vahele jäänud.

Kui keegi on kahjuliku muudatuse juba tühistanud või parandanud, siis kombineeritud muudatuste ORES-i skoor langeb alla 50%. Üle 50% skooriga muudatused loetakse kahjulikuks. See tähendab, et kombineeritud muudatus (kahjulik muudatus + parandus) pole enam roosa ja seda ei pea enam klikkima. Cumbril 5. november 2016, kell 16:05 (EET)

Estopedistiga nõus, et nimeruumide filtreerimine peaks olema ka võimalik.--Morel (arutelu) 5. november 2016, kell 16:14 (EET)

Üks tsitaat, mis võib väga hästi käia ka Vikipeedia kohta

Tahaksin edastada eestikeelse Vikipeedia kogukonnale ühe tsitaadi, mis avaldati täna Postimehe veebis. Tsitaat ei ole ise kuidagi Vikipeediaga seotud, aga minu arvates on kokkusattumus tähelepanuväärne.

Alar Tamming: "Ajalugu näitab õnneks, et seni oleme ikkagi alles jäänud, ja ükskõik kui palju tervet mõistust ka on püütud hävitada ja jõule püsivaid süsteeme ehitada, ei ole ükski neist püsima jäänud. Meenutaks veel seda, et ainukesed edukad süsteemid on koostööl püsivad ja isereguleeruvad."

Ma arvan, et see võiks veidi lootust ja jõudu tuua juurde neile, kelle arvates Vikipeedia on kriisis. Toredat neljapäeva jätku kõigile, rühime ikka edasi :). Adeliine 10. november 2016, kell 10:56 (EET)

suwa 11. november 2016, kell 00:40 (EET)

250+ aastat lugemist, ehk präänikud

Minul tuleb sisseloginult enwi-s ette: New Wikipedia Library free research access: Foreign Affairs (journal of international relations and U.S. foreign policy), OpenEdition (journals in the social sciences and humanities), Édition Diffusion Presse Sciences (French and English scientific journals), ASHA (speech, language, and hearing journals) and Tilastopaja (athletics statistics). Expanded research access from EBSCO (many new databases) and Taylor & Francis (Strategic, Defence & Security Studies collection). Many other resources are still available. Sign up! [dismiss]
ca 250+ aastat lugemist, kas meil ei võix miskit sarnast olla?—Pietadè (arutelu)

Ah ja, see ülalolev oli mõeldudki "propagandana": ole aktiivsem, ja saad toitu, et olla veelgi aktiivsem ja targem...—Pietadè (arutelu)

Et siis - kas meil ei võiks samuti olla samasugust partnerlusprogrammi mõne kodumaise kirjastajaga? Seda raamatukogu saavad, nagu ma aru saan, kasutada kõik piisavalt aktiivsed kasutajad sõltumata keelest, kuid eestikeelseid väljaandeid seal ilmselt väga ei ole. Aga mis väljaanded need võiks olla, mida Vikipeedia täiendamiseks maksumyyri tagant välja oleks vaja tuua? Mis lisandväärtust pakuks nende kättesaadavus läbi Vikiraamatukogu, arvestades, et päris suur osa perioodikast (kui mitte kõik) on niikuinii Rahvusraamatukogu veebilehe kaudu elektrooniliselt loetav?

Mõte on iseenesest hea. Kui oleks selge(m), mida ja kellelt kysida, võiks Wikimedia Eesti kahtlemata sellega tegeleda. -Daniel Charms (arutelu) 15. november 2016, kell 17:14 (EET)

Vikipeedia lehe vaatamise statistika ei tööta

Vikipeedia lehe vaatamise statistika, lehe vaatamise loendur, on vist 09. novembrist katki läinud. Vaatasin et nt artikli Saaremaa vaatamiste arv väheneb 09. novembril, 10. ja 11. novembri kohta vaatamisi ei kuvata. kl 15.12, 12. november, 2016 Torilaane

Parooli uuendamise soovitus

Antakse teada, et viimasel ajal võtavad pahalased rohkemate õigustega kasutajate (adminid jt) kontosid üle. Olukorda püütakse uurida ja lahendada. Kõigil kasutajatel soovitatakse oma paroolile otsa vaadata. Kui sul on nõrk parool või kasutad sama parooli ka mujal veebis, palun muuda see ära. Adeliine 14. november 2016, kell 10:35 (EET)

sobib? https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&language=et&group=page-Security%2FPassword+reset&filter=%21translated&action=translate

suwa 15. november 2016, kell 19:41 (EET)

Teemast pikemalt ka Wikimedia blogis. Adminidel soovitatakse sisse seada turvalisem kaheastmeline sisselogimine, aga juhendit vaadates tundub, et nö tavainimesest adminil, kes ei ole arvutiasjaga nii tuttav (nagu nt mina), võtab see kindlasti rohkem kui ühe minuti. Ja nutiseadet on vist selleks vaja. Adeliine 17. november 2016, kell 08:03 (EET)

Kaheastmelist autentimist saab sisse seada (eestikeelse juhendiga) eelistuste lehel (Kasutaja andmed -> Põhiteave). Adeliine 4. detsember 2016, kell 21:10 (EET)

Kuu vikipedisti valimine

Neljapäeval toimunud Wikimedia Eesti juhatuse koosolekul otsustati algatada kuu vikipedisti valimised, et tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad. Selleks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on eelmise kuu jooksul Vikipeediat kõige rohkem aidanud paremaks teha. Wikimedia Eesti paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi. Kandidaate võiks esitada igaüks, aga valiku teeksid administraatorid avaliku hääletuse teel. Palun avaldage arvamust nii idee enda kui ka valimise protseduuri kohta. --Metsavend 20. november 2016, kell 13:26 (EET)

Head küljed:

• inimesi tunnustatakse
• inimesi premeeritakse
• inimesi ergutatakse teiste tööd märkama

Halvad küljed:

• kui jutt on absoluutselt suurimast panusest, siis kandidaatide ring on väga piiratud ja kipub kuust kuusse korduma
• objektiivne hinnang nõuab põhjaliku uurimistööd, mistõttu vastutustundlikumad inimesed võivad kulutada sellele muu tegevuse kõrval märkimisväärset ressurssi, või siis loobuda hindamisest, mistõttu hindamine on suhteliselt pealiskaudne
• selline avalik hääletus võib kaasa tuua kaasa isiklikke solvumisi ja isikutevahelisi pingeid

Sellepärast ongi hindajateks administraatorid, kes nagunii hoiavad silma peal Vikipeedias toimuval ja kellelt valmine väga suurt lisapingutust ei tohiks nõuda.

Võib ka kinnise valimisprotseduuri teha, kui arvatakse, et see solvumisi või pingeid tekitab. --Metsavend 21. november 2016, kell 11:56 (EET)

Ma panen ette loobuda kõige-kõige-kriteeriumist ning asendada see kuu teo auhinnaga sellele, kes mingil kuul midagi kõne- ja tunnustusväärset ära teeb. Andres (arutelu) 20. november 2016, kell 13:55 (EET)

See võib olla näiteks konkreetne artikkel või artiklisari või süstemaatiline koristusaktsioon. Siis võiks ka ühel inimesel olla mitu tegu või mõni tegu näiteks kahepeale. See võib ka olla konkreetse kuu osa pikemaajalisest teost. Andres (arutelu) 20. november 2016, kell 14:16 (EET)

Olen Andresega sama meelt. Ivo (arutelu) 20. november 2016, kell 14:26 (EET)

Jah, tegelikult me nii mõtlesimegi, ma lihtsalt sõnastasin selle valesti. Auhinna võib saada ka uustulnuk, kes on end heast küljest näidanud või mõne väiksema kuid silmapaistva teo eest. Samas võib üks inimene auhinda aasta jooksul korduvalt saada. --Metsavend 21. november 2016, kell 11:56 (EET)

Poolt Kui võimalus selleks olemas on, siis miks mitte? Lisaks saab ju näiteks juhul, kui tubli teo on teinud Persoon A , kes varasemalt preemia saanud, eelistada veidi väikema teoga Persoon B ka head kaastööd. - Melilac (arutelu) 21. november 2016, kell 13:24 (EET)

Kui see kuu juba premeerimiseks läheks, siis pakuks välja kasutaja Velirand, kes on teinud head tööd sündinud/surnud valdkonnas. - Melilac (arutelu) 22. november 2016, kell 18:27 (EET)

Ah, mis nüüd mina. Ma olen selline tagasihoidlik ja ole avalikkuse tähelepanust eriti huvitatud. Velirand (arutelu) 23. november 2016, kell 09:19 (EET)

Minu meelest olemasolevate autorite tunnustamine ei olegi kuigi oluline. Palju tähtsam oleks uute püsiautorite leidmine ja kaasamine. Aga kuidas seda teha, ma ei tea. Velirand (arutelu) 23. november 2016, kell 09:40 (EET)

Mõlemad on yhtemoodi olulised. Tunnustatud autor on rõõmsam autor. -Daniel Charms (arutelu) 23. november 2016, kell 21:58 (EET)

Kuna MTÜ juhatusest keegi sellele vastu ei olnud, siis jah, alustagem juba novembrist. Pakun, et selle jaoks võiks olla heade artiklite kandidaatide omale sarnane leht, kus iga kuu saaks igayks esitada kedagi kandidaadiks või avaldada juba esitatud kandidaadile poolehoidu (mis ei oleks valijatele sidus). Administraatorid teeksid kuupäevaks X laekunud kandidaatide seast kinnise hääletuse teel valiku ning kuulutaksid selle välja sealsamas ja siin (kuna igal aastal saab neid kokku ainult 12, siis ei risusta see oluliselt ÜA lehte). Kuupäev X võiks olla kuu viimane päev ning kuupäev Y järgmise kuu seitsmes kuupäev, nii et adminnidel jääks nädal aega otsustamiseks. -Daniel Charms (arutelu) 24. november 2016, kell 18:07 (EET)

Kui ei ole konkreetset isikut, kes sellega tegeleks (eriti veel asja algul), siis ei lähe see tõenäoliselt küll tööle. Umbmäärane "administraatorid" ei kohusta kedagi.

Nt minul küll ei ole mahti selle asjaga tegeleda. Mingingi mõistliku ettepaneku / otsuse tegemiseks on vaja enne hea hulk asja läbi vaadata. Kuu on piisavalt pikk periood, et siin peaks selleks eraldi aega võtma, et tõesti põhjalikult kõik tarvilik läbi kammida. Teiste tegevuste kõrvalt ei saa seda edukalt teha. Ma ei näe, et mul selleks aega oleks ja miskipärast eeldan sama ka teiste administraatorite kohta.

Kui see valimine nii lihtne oleks, siis ma oleks sellega alustanud juba 2010. aastal. Siis sai MTÜ püsti, WMFist hakkaks raha laekuma ja mõtte oli ammu läbi käinud. Küsimus on ikka ja ainult selles, kuidas seda teha. Ivo (arutelu) 24. november 2016, kell 18:53 (EET)

Ma võin hääletada, kui kuskil on hääletamise võimalus loodud. Kogu protsess peab toimuma Vikipeedias, kuskile teisele saidile või listi ma küll ei lähe. (Kinnine hääletus vikis kõlab paradoksaalselt, viki aluspõhimõte on ju avatus, kõik saavad kõigi muudatusi näha, kõik hääletused on avalikud. On's kinnine hääletus üldse tehniliseltki võimalik?) Hääletaksin siis mulje põhjal, mis kuu jooksul Vikipeediat külastades on tekkinud ja põhjalikult kellegi kaastöösse süvenema ei hakkaks. Kui aga hääletamise käigus peaks arutama, millise kasutaja kaastöö on kõige parem ja miks, siis ma ilmselt ei osaleks. Cumbril 24. november 2016, kell 19:21 (EET)

Küllap nendel on kergem, kes kogu aeg jälgivad, mis siin toimub. Mul oleks küll mitu kandidaati välja käia. Ma arvan, et juba kandidaadiks esitamine on tunnustus. Protseduur ei ole minu meelest keerulisem kui näiteks administraatori valimine. Ma pooldan ka avalikku hääletamist. Ja kui administraatoreid valivad kõik, miks ei võiks see ka siin nii olla? Andres (arutelu) 24. november 2016, kell 19:27 (EET)

Nõus viimase lausega. Cumbril 24. november 2016, kell 19:37 (EET)

Mõistlik argument, nõus. -Daniel Charms (arutelu) 25. november 2016, kell 19:54 (EET)

Minu meelest peaks loobuma ka nõudest, et tuleb hinnata just inimeste eelmise kuu kaastööd. See tõmbab kandidaatide ringi liiga kitsaks. Mõni kaastöötaja tegutsebki aktiivselt ainult ühel-kahel kuul aastas, teistel kuudel teda Vikipeedias pole. Nüüd peaks ta neil paaril kuul kandideerima kõigi teiste samade kuude aktiivsete kaastöölistega ja tema võimalus preemiat saada oleks väike. Pigem võiks hinnata eelneva jooksva aasta sees tehtud kaastööd. Siis oleks ka väiksem võimalus, et üks ja sama kitsas ring inimesi saab pidevalt kuu vikipedisti auhinna. Ja siis saaks arvestada ka kasutaja pikema perioodi vältel tehtud väikesi muudatusi, mis üheski kuus eraldi võetuna oluliselt silma ei paista. Cumbril 24. november 2016, kell 20:36 (EET)

Siis oleks see mingi põhimõtteliselt teine asi. Arvan, et kui me hindame kuu tegu, siis me hindame midagi sel kuul silmatorganut. Sama asja eest teist korda auhinda ei anna. Kui hinnata aasta jooksul tehtut, siis ei mäleta naljalt midagi konkreetset ja siis kipub minema üldise tunnustamise peale. Ja siis me tunnustame lihtsalt järjest kõiki, kui ei taha korrata. Andres (arutelu) 25. november 2016, kell 16:42 (EET)

Seda võiks küll arvestada, et kui kasutaja pole vaadeldaval kuul üldse Vikipeedias ühtegi muudatust teinud, siis teda ei saa kuu vikipedistiks nomineerida. Aga muidu on ju nii, et kasutajaid võib liigitada järgmiselt:

1) need, kes teevad iga kuu stabiilselt ja palju kaastööd,

2) need, kes teevad iga kuu stabiilselt ja vähe kaastööd,

3) need, kes teevad mõnel üksikul kuul palju kaastööd ja teistel kuudel ei tee midagi.

Kui kuu tegu hinnata vaid ühe kuu põhjal, siis peamiselt esimese rühma liikmed auhinda saavadki. Mis poleks muidu halb, kui neid esimese rühma liikmeid poleks nii vähe, et juba poole aasta pärast (või varem) hakkaks nimed korduma. Aasta pärast on enamus rühma liikmeid kaks korda kuu vikipedistiks saanud ja mida edasi, seda rohkem kordusi.

Võib-olla aasta on auhinna hindamisel aluseks võtmiseks liiga pikk periood, kuid kuu on liiga lühike.

Vaadates Taivo Puhta vikipeedia auhinda – ta on ka püüdnud anda seda erinevatele inimestele, keegi pole saanud auhinda üle kahe korra. Mis on normaalne, sest kui pidevalt samad inimesed saavad auhinda, siis muutub see ruttu mõttetuks. Cumbril 25. november 2016, kell 17:07 (EET)

Võib-olla peaks olema sama reegel nagu Taivol, et üks inimene võib auhinna saada vaid ühel korral aastas, mitte sagedamini. Cumbril 25. november 2016, kell 17:14 (EET)

Ma olen pigem seda meelt, et seda, mitu korda keegi auhinda võib saada, ei ole mõtet eraldi reguleerima hakata. Niikuinii mõeldakse, et "tema ju alles sai, mis ma ikka tema poolt hääletan", mille tulemusena peaks systeem piisaval määral ise tasakaalustuma. -Daniel Charms (arutelu) 25. november 2016, kell 19:54 (EET)

Mis asi on MTÜ juhatus ja mis pistmist sel Vikipeediaga on?

Selle MTÜ juhatus: https://et.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Eesti Muide, postitusele saab allakirjutada neli ~'i lõppu pannes. Neptuunium (arutelu) 25. november 2016, kell 06:10 (EET)

MTÜ juhatus puutub kõne all olevasse asja nii palju, et kui laureaatidele antakse kinkekaarte, tuleb see raha MTÜ vahenditest. MTÜ juhatus näeks hea meelega, et valikuprotsess toimuks hästi kogukonnas ja ise sellesse reeglina ei sekkuks. Adeliine 25. november 2016, kell 08:31 (EET)

Igaks juhuks mainin ära, et midagi sellist on ka varem toimunud. Auhindu polnud, aga ega meil keegi vikit ka raha pärast tee.

Mul ei ole midagi selle vastu, kui usinamaid kaastöölisi tunnustatakse, aga ma ei näe hetkel arusaama sellest, kuidas selline süsteem jätkusuutlikult käima panna. Ivo (arutelu) 25. november 2016, kell 13:59 (EET)

Võib ju teha nii, et kes arvavad, et see asi ei toimiks ja/või neil endal aega või huvi valimises osaleda ei ole, need lihtsalt ei osale. Aruteluga saaksid siis eesmärgipäraselt edasi minna need, kellel on huvi asjaga tegeleda. Adeliine 25. november 2016, kell 14:14 (EET)

Praegu saab samuti väga hästi aruteluga edasi minna. Või on kuidagi siin muudatuste tegemine takistatud? Miskipärast ei ole edasi mindud. Seega ma ka tunnen huvi, et miks nii. Kas kuskil on konkreetne plaan või pole seda mitte? Asjad päris nii, et käi, et keegi tuleb ja ütleb "valitagu". Vast oleks mõistlik kriitikat arvesse võtta, kui on soovi seda tööle saada. Ivo (arutelu) 25. november 2016, kell 15:25 (EET)

Mingit "valitagu" käsku pole antud ja juhatus ei pea ka plaani kindlaks määrama, sest see on kogukonna teha ja otsustada. MTÜ juhatus pakkus lihtsalt välja võimaluse, et kui kogukond soovib sellist valimist teha, siis MTÜ ostab kinkekaarte. Ma olen ise samamoodi skeptiline, aga nagu näha on, siis huvi on tegelikult olemas. Adeliine 25. november 2016, kell 15:56 (EET)

Ei saa ju tööd enne alustada, kui pole kokku lepitud, mida me teeme.

Pakun, et hääletuste lehe võiks teha Metsavend või Adeliine kui MTÜ esindajad ja ühtlasi lugupeetud kogukonnaliikmed, aga kui nemad pole nõus tegema, siis ma võin ise teha. Andres (arutelu) 25. november 2016, kell 16:42 (EET)

Tegin algatust: Vikipeedia:Kuu vikipedist. --Metsavend 25. november 2016, kell 19:38 (EET)

Kas mina olen ainukene,

kellele aadressireal ühendit "wikipedia.org" lugedes on kujunenud arvamus, et tegemist on arvutiga, kobararvutivõrguga vms, nimeta kuis tahad,
- ja mis suudab kvantitatiivse/kvalitatiivse analüüsi tegemisel teha miljardeid kordi enam tööd kui "arvutit" teenivad inimesed (à la, redigeerimised, kehtima jäänud redigeerimised, loodud artiklid ja kehtima jäänud artiklid (korrelatsioonis artikkel↔sisu sõnade arv↔klikkide arv artiklil mingi ajaühiku kohta jne)), õigekirja parandused jpm (ehk siis, nt kui on võimalik lugeda kokku ja selle najal prognoosida, et nt artikli "W sündis aastal 2016..." aastalingil on väga arvestatav võimalus, et esimene lugeja klikib sellel näiteks aastal 2218...
Ehk siis lühemalt: need kriteeriumid, mille najalt otsustada, on paljus osas tehniliselt määratletavad, pealegi, see pole nt "X riigi aasta/kuu/nädala raamat, film, vms"...
Ehk siis, püüdes veelgi lühendada: väga paljud näitajad on arvuti poolt välja "arvutatavad", inimeste osaks jääks "progeda" (no, ei meeldi see sõna) ja analüüsida tulemeid. (Kuhu nt ei sattuks nt artiklid (to be filled in by the readerm decision maker, etc.))
Märkide, tägide vms "omistamine" näib olevat ajalukku vajunud (kui 100 kirjutaja hulgast üks annab teisele sellise, siis jah, kui kirjutajaid on miljon...)—Pietadè (arutelu) 25. november 2016, kell 14:50 (EET)

Seonduvalt

on olemas "tänu/thanks", selle andmine, klikiga, ära vist ei saa võtta (võib-olla see ongi nüüd, u 10 aasta järel asendanud bannerid) ;-)...Pietadè (arutelu)

Minu arvates saab tublisid niisamagi tunnustada, ilma et peaks iga kuu hääletama. Meil on ju tänamise nupp redigeerimiste ajaloos, meil on tunnustähe mallid. Ja kui keegi tõesti soovib eelmainitule lisaks kinkekaardiga tänada, siis saaks ju sedagi omavahel võistlemata teha? --kanakukk (arutelu) 28. november 2016, kell 18:40 (EET).

Wikiexperiments challenge

Dear CEE friends. Sorry for writing you in English only. I would like to inform you that there is an ongoing challenge on increasing the use of 45 scientific experiments (25 in physics and 20 in chemistry) on Wikipedia in the languages spoken within the CEE region. The main goal of the challenge is to provide better illustrations of physical laws and chemical reactions in a unique way with high educational value.

All videos have appropriate descriptions in their specific pages on Wikimedia Commons and are ready to be translated, while there are lists of articles on the project page on Meta where the videos can be used. I can help you with adding the videos to the appropriate articles without descriptions and will be grateful if you help in translating the descriptions (videos about physics experiments have been already added). Please do not hesitate to contact me if any additional explanation is needed. Thanks in advance.--Kiril Simeonovski (arutelu) 21. november 2016, kell 16:05 (EET)

Eesti 100

Kas meil on olemas mingi arutelu-loetelu selle kohta, millised artiklid võiksid ümmarguse tähtpäeva puhul olemas olla ja eeskujulikku korda saada? --kanakukk (arutelu) 24. november 2016, kell 02:46 (EET).

Nt Vikipeedia:Eesti 100? Adeliine 24. november 2016, kell 15:07 (EET)

Kas Vikipeedia:Eesti 200 loendis olevad artiklid peaksid eeskujulikku korda saama vabariigi 200. aastapäevaks? :) -Daniel Charms (arutelu) 25. november 2016, kell 19:56 (EET)

ma rebin ühe välja, see haldusjaotuse kirjutis jääb küll püsivalt muutuvaks ;) suwa 27. november 2016, kell 23:19 (EET)

Päis

Päises on vigane tekst.

Tulge appi

Saksakeelses vikipeedias lisati nüüd artiklile Valter Ojakäär kategooria Sowjetbürger. Eemaldasin selle, aga nad panid tagasi. Mina ka nendega kogu aeg vaielda ei jõua. Velirand (arutelu) 27. november 2016, kell 13:12 (EET)

Las nad mängivad oma reeglite järgi. Ta oli ju Sowjetbürger, nii et faktiliselt vaidlustada midagi pole. Mina ka olin. Andres (arutelu) 27. november 2016, kell 13:20 (EET)

Niivõrd kuivõrd, de facto ja de jure. Nõukogude Liit vaatles Balti riikide kodanikke oma kodanikena, kuid rahvusvahelise õiguse järgi nad seda ei olnud. Velirand (arutelu) 27. november 2016, kell 14:03 (EET)

me saame igale poole kirjutada nõnda, et praegune moskoviitide valitsus on üks osa ugri-mugri impeeriumist ... lollustel tõesti ei ole piire :P suwa 27. november 2016, kell 23:21 (EET)

Okupeeritud aladele okupeeriva riigi kodakondsuse pealesurumine on rahvusvaheliseõigusega vastuolus, vist pole vaja hakata genfi konventsioonide viiteid otsima?

osad asjad 1949. aasta omast viitamiseks leiad siit:https://de.wikipedia.org/wiki/Genfer_Konventionen

ja kes pole rahul meie seisukohtadega, siis teadku, et ka see oli ebaseaduslik https://de.wikipedia.org/wiki/Deutsch-sowjetischer_Nichtangriffspakt

suwa 28. november 2016, kell 11:44 (EET)

Ma ei tea, mida rahvusvaheline õigus kodakondsusest räägib, aga see pole praegu oluline. Fakt jääb faktiks vaatamata sellele, kas ta on mingite seadustega kooskõlas või mitte. Paralleele: kuna EW okupeerimine NL-i poolt oli ebaseaduslik, siis okupatsiooni tegelikult polnud? Kuna Pätsi võim oli alates 1934. aastast ebaseaduslik, siis ta tegelikult polnudki peaminister ja president? --Minnekon (arutelu) 28. november 2016, kell 17:50 (EET)

Ei olnud ebaseaduslik, lihtsalt põhiseadus muutus.

Minnekonil õigus neh, Nicaragua riigipeade loendis on ka sees William Walker, kes oli riigis ise võimu haaranud piraat. Ja hiinlased loevad viisakalt oma riigipeaks Tšingis-khaani... - Melilac (arutelu) 29. november 2016, kell 19:14 (EET)

Võiks olla huvitav, et kuidas Saksa vikipedistid reageerivad kui lisada igale aastatel 1933–1945 Saksamaal elanud isikule, kelle kohta Vikipeedias artikkel, külge kategooria "Nazideutsche bürger"? Faktilist õigsust ei saa ju küsimuse alla seada.--VillaK (arutelu) 28. november 2016, kell 17:57 (EET)

Saab küll. "Nazideutsche" ei olnud eraldi riik, vaid lihtsalt Saksamaa ühe ajalooperioodi kõnekeelne nimetus. Ja iga Saksamaal elanud isik polnud ka "bürger". --Minnekon (arutelu) 28. november 2016, kell 19:36 (EET)

Noh, ka "Sowjetbürger" on kõnekeelne, mitte juriidiline nimetus. Juriidiline nimetus oli "Bürger der Union der Sozialistische Sowjetrepublik" või lühemalt "Bürger der UdSSR". Ja ei paista, et sakslased oleksid teinud kodakondsuse faktilist tuvastamist. Artikkel kategoriseerib teda rahvuse alusel "Este" ja kodakondsuse alusel "Sowjetbürger", jättes paraku lisamata, et ta oli Eesti Vabariigi kodanik aastatel 1923–1940 ja 1991–2016.--VillaK (arutelu) 28. november 2016, kell 21:15 (EET)

Nende kriitikatega olen nõus. --Minnekon (arutelu) 28. november 2016, kell 21:37 (EET)

Mõned tähelepanekud. Paistab, et see kategooria ei tähista niivõrd kodanikke kui Nõukogude Liidu inimesi. Neid on püütud võimalikult lühidalt nimetada. Ja kategooria Este all on ka Eestis tegutsevaid venelasi, ma ei tea, kas meelega. Ka näiteks Eri Klas on mõlema kategooria all, kuigi ta polnud eestlane. Kategooriat Sowjetbürger pole aga kõigile pandud, kellel see oleks võinud olla, näiteks mitte Jaak Allikule ega August Annistile.

Muide, vene vikis on selline reegel, et kõigile, kes tegutsesid nõukogude ajal, tuleb kirjutada "sovetski". Näiteks "sovetski i rossiiski" või "sovetski i estonski". Andres (arutelu) 29. november 2016, kell 00:13 (EET)

No kui selline seletus pädeb, siis seda enam võiks kõiki aastatel 1933–1945 tegutsenud sakslasi nimetada natsisakslasteks. Proovigu tõestada, et nad ei olnud natsid, ehkki allusid sellele režiimile. Muidugi on see iroonia, aga miks peaks eestlased tõestama, et Ojakäär ei olnud sovjeet.--VillaK (arutelu) 29. november 2016, kell 09:53 (EET)

Vene vikiga vaielda ilmselt ei suuda, aga need, kes oskavad, peaksid saksa vikis küll selgeks tegema, et 1923. a. sündinud isik ei olnud kuidagi - või vähemalt Eesti Vabariigi seaduste järgi - nõukogude kodanik. Soome riigile sai see asi selgeks tehtud, ehk saab saksa vabatahtlikele ka selgitada. Ssgreporter (arutelu) 29. november 2016, kell 00:43 (EET)

Minu meelest on Vikipeedias üldse kohatu kasutada nime Natsi-Saksamaa, sest see on erapoolik. See, kas keisririiki, Weimari vabariiki jne tuleb kodakondsusmääratlustest eristada, on otstarbekuse küsimus. Igatahes on minu meelest tegu ikka Saksamaaga. Kui riiki mainitakse, mina küll ei tahaks rõhutada, et see oli kolmas riik. Andres (arutelu) 29. november 2016, kell 18:22 (EET)

Aga samas paistad Sa faktina aktsepteerima, et oli olemas nõukogude rahvas ja nõukogude inimesed (sovetskije ljudi). Siin Sa midagi erapoolikut ei näe? Mulle paistab vastupidi, et selline kategoriseerimine on sügavalt erapoolik ja kohatu. See, kui inimesel oli pass, kuhu oli trükitud "graždanin CCCP", siis sellise fakti vastu pole teha midagi. Kategooria "Sowjetbürger" on aga kohatu mitmel põhjusel. Esiteks on see kõnekeelne. Mitte fakti sedastav, vaid fakte mugandav. Seejuures mitmetimõistetav, tõlgendatav kas kodakondsuse või mingi grupikuuluvusena. Viimane tõlgendus (mida mh Sina paistad tõeseks pidama) oleks aga sisuliselt solvav, vähemalt paljude eestlaste (sh Ojakääru) suhtes, kes ise ennast kunagi nii ei määratlenud. Esimese tõlgenduse puhul on aga problemaatiline, et sünnijärgne Eesti kodakondsus (mis liiatigi peale taasiseseisvumist taastati) on allutatud vahepealse annekteeriva riigi kodakondsusele.--VillaK (arutelu) 30. november 2016, kell 17:26 (EET)

Kas oli olemas nõukogude rahvas? Sellele ei saa minu meelest üheselt vastata. See oli ideoloogiline konstruktsioon, ja täpselt niisugust asja, nagu teooria (niipalju kui seda oli) väitis, nähtavasti ei olnud, aga midagi sarnast minu arvates siiski oli või hakkas kujunema (olid inimesed, kellel polnud etnilist identiteeti või see oli nõrk, küll aga oli nõukogude identiteet, ja kujunesid mingid jooned, mis eri rahvustest inimesi ühendasid, kuigi mitte kõiki). Nõukogude inimesed olid minu arvates ka olemas (kuigi võib-olla polnud täpselt niisuguseid, nagu neid idealiseeritult kujutati, ja võimalik ka, et nad ei olnud nii jätislikud, nagu neid demoniseeritult on kujutatud). Aga see määratlus on hinnanguline (puudub hõlpsasti rakendatav faktiline kriteerium) ja seda ei saaks kategooriana kasutada. Erapoolikus tekib minu meelest alles siis, kui me kellegi kohta ütleme, et ta kuulus või ei kuulunud nõukogude rahva hulka. "Natsi-Saksamaa" on minu meelest teistsugune juhtum. See asi oli kindlasti olemas, aga minu meelest on selline nimetus ainult halvustav ja see riik ei nimetanud end ise nii.

Ma ei tea, kui kõnekeelne ("Sowjetbürger") on, aga Duden ([3]) seda ei märgi ning ütleb üldse, et tegu on Nõukogude Liidu elaniku (isegi mitte kodaniku) nimetusega. See küll ei tähenda, et see sõna ei võiks tähendada Nõukogude Liidu kodanikku, ja ka sellisel juhul pole selge, kas see on kõnekeelne (üldkeelne kindlasti). Seetõttu on tõsi, et see kategooria on ebamäärane ja selle kasutajad ei anna võib-olla endale täpselt aru, kas nad mõtlevad elanikke või kodanikke, ent ma ei näe põhjust seda seostada nõukogude rahvaga ja nõukogude inimestega. Ebamäärasuse vastu aitaks kategooriate süsteemi täpsustamine.

Ma vaatasin järele ja tuleb välja, et on kategooria "Person (Sowjetunion)", mille all otseselt on 7 inimest, sealhulgas de:Franz Lösel, ning ülejäänud on alamkategooriate all, kusjuures valdav on kategooria "Sowjetbürger". Näiteks diplomaatide kohta on eraldi kategooria ja paistab, et neid Sowjetbürgerite alla ei panda. Nii et see kategooria on nende jaoks, kes üle jäävad. On ka näiteks kategooriad "Deutscher Kriegsgefangener der Sowjetunion‎" ja "Österreichischer Kriegsgefangener der Sowjetunion", mis muidugi kodanike alla ei sobi, aga võib-olla ka elanike alla mitte. Peab muidugi ütlema, et see kategooriate süsteem ei ole praegu süstemaatiline või vähemalt mitte süstemaatiliselt läbi viidud (seda ei suudeta praegu hallata). (Kui eeldada, et jutt on kodanikest, siis ma saan aru küll, et mõne Nõukogude Liidu kodaniku puhul võib Nõukogude kodaniku kategooria tunduda kohatuna, aga näiteks Vaino Väljase puhul oleks selle ärajätmine kohatu. Mis siis kriteeriumiks võtta?)

Kui me ütleme, et me ei ole nõus kategooriaga, kuhu Valter Ojakäär on pandud, siis oleks hea ka teha ettepanek, kuidas kategooriate süsteemi muuta, muidu me lihtsalt lõhume nende süsteemi.

Asja võiks arutada de:Benutzer:Carstenwilmsiga, kes on Eesti asjadega hästi kursis ja oskab hästi eesti keelt. Andres (mul ei õnnestu sisseloginuna midagi salvestada). 146.255.183.202 1. detsember 2016, kell 00:08 (EET)

Niipaljukest on sakslaste lähenemises küll puhtpragmaatilist loogikat, et kui kehtestatakse "Kategooria:Las vaatavad ja tunnevad kadedust - ma olen Nõukogude Liidu kodanik!", siis see eristab nt eestlasi, kes läksid Läände ja iial NSVLiidu passi ei saanud, neist, kes said ja võisid nt spordivõistlustel seda riiki esindada (ehkki see Läände läinu seisis võistlusraja ääres ja karjus, et seda teist ei ole olemas). Lugejale, kes olukorda ei tunne, annab see mingi põhjusliku selgituse, miks mõni eestlane oli NSV Liidu riigiasutuses kõrgel kohal või sai olümpiamedali. Ehkki, jah, rangelt peaks see muidugi olema "Kategooria:NSV Liidu või selle poolt annekteeritud alade asukas" (hõlmates ka nt metsavennad, kes neil aladel elasid ja selle riigi vastu võitlesid). Lootust sakslasi niisugust poliitiliselt ja juriidiliselt korrektset kategoorianime kasutama veenda on vist küll vähevõitu. Muide, kas neil DDRi kodanike kohta on oma kategooria?

ja on küll -- https://de.wikipedia.org/wiki/Kategorie:DDR-Bürger

ja seal on veel neid imellike: https://de.wikipedia.org/wiki/Erich_Honecker ja ka https://de.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler

suwa 29. november 2016, kell 12:29 (EET)

okupatsioon oli ja genfi asjad kehtivad ... miskipärast pole okupeerimistest eraldi kirjutisis saksa wikis

https://en.wikipedia.org/wiki/Military_occupations_by_the_Soviet_Union

https://en.wikipedia.org/wiki/Fourth_Geneva_Convention#Section_III._Occupied_territories

https://de.wikipedia.org/wiki/Genfer_Konventionen#Genfer_Abkommen_IV

suwa 29. november 2016, kell 21:35 (EET)

Igaks juhuks märgin, et CCCP luges oma kodanikeks ka neid, kes ära põgenesid ja vähemalt Rootsi pidas seda õigeks. Isegi Rootsi kodakondsuse saanuid hoiatati enne Eesti NSV külastamist, et Rootsi ei saa garanteerida nende naasmist.

mis näitab, kui mäda selle riigi juhtimine roosas valguses on olnud, muud miskit.

a nohh, ega nad vist seda siiani ei häbene ... härrasrahva värk, mis siis, et seadustele ei vasta :P

suwa 30. november 2016, kell 23:18 (EET)

---

Näis, kui kauaks jääb püsima, seekord 27. XI tehtud muudatus lehel Kersti Kaljulaid:
|birth_place = [[Tartu]], [[Soviet Union]]... ---> |birth_place = [[Tartu]], [[Estonian Soviet Socialist Republic|Estonian SSR]]...,
USSR võiks ehk lahti kirjutada, à la Jaapani Kuriilidest põlisest vene alast Alaskast kuni ... Köningsbergini ja Soome Karjalast kuni Türgi Krimmini...—Pietadè (arutelu) 29. november 2016, kell 13:29 (EET)

29. novembri hilisõhtul oli alles Tartu, Estonia. Ssgreporter (arutelu) 29. november 2016, kell 23:48 (EET)

Mina enda kirjutatud lõiku ei pealkirjastanud, seega taastan juti
ja kui jutuks tuli, siis lisan: mu üks tuttav, kes on ühtlasi tulevase Alaska Rahvademokraatliku Vabariigi president-peaministri (XXIII saj esimesel veerandil) vana-vana-vana-×n-isa, ütles: rahvad, elagem sõbralikult!—Pietadè (arutelu) 29. november 2016, kell 21:56 (EET)

Uus kaitsetase

Teen ettepaneku luua uus lehekülje kaitsetase. Praegused kaitsetasemed on:

• lubatud kõigile kasutajatele
• lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele
• lubatud vaid administraatoritele

Ma panen ette lisada kaitsetase "Lubatud vaid usaldatud kasutajatele". Siis oleks kaitsetasemed ranguse järjekorras järgmised:

• lubatud kõigile kasutajatele
• lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele
• lubatud vaid usaldatud kasutajatele lubatud vaid usaldatud kasutajatele ja administraatoritele
• lubatud vaid administraatoritele

Iga kõrgem kaitsetase sisaldab eelmist, st administraatorid saaksid kaitsega "lubatud vaid usaldatud kasutajatele" lehekülgi redigeerida.

Praeguste tasemetega on nii, et kui keegi endale järjest kasutajakontosid loob, et blokeerimisest hoolimata Vikipeedias tegutseda, on ainus võimalus lehekülge kaitsta seda vaid administraatoritele redigeeritavaks tehes. Kuid selline piirang välistab redigeerimise ka muudele usaldusväärsetele kasutajatele ja takistab neil kaastöö tegemist. Uue kaitsetaseme lisamine parandab seda olukorda. Administraatorid saavad usaldatud kasutajaid vastavalt vajadusele kiirelt lisada. Arvamusi? Cumbril 9. detsember 2016, kell 13:51 (EET)

Poolt Kui see uus kategooria juba on, siis muidugi. Andres (arutelu) 9. detsember 2016, kell 18:55 (EET)

Poolt Kui suur probleem see praegu on? Kui praegune olukord suurendab administraatorite töökoormust ja takistab oluliselt kaastöö tegemist, siis muidugi. - Daniel Charms (arutelu) 10. detsember 2016, kell 14:03 (EET)

Probleem pole otseselt väga suur. Keegi ei tee hetkel massiliselt libakontosid. Kuid mulle on alati olnud vastumeelne artiklit nii lukustada, et ainult admninistraatorid saavad seda muuta. Uue kaitsetase annab avarama mängumaa. Cumbril 10. detsember 2016, kell 14:14 (EET)

Poolt Pigem poolt.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. detsember 2016, kell 14:36 (EET)

• Poolt --Ivar (arutelu) 10. detsember 2016, kell 15:06 (EET)

Lisasin arvamustele {{poolt}}-mallid, et siia vaatavad eesti keelt mittekõnelevad serveriadministraatorid saaks lihtsamini aru. Tegin Phabricatoris taski konfiguratsioonimuudatuse tegemiseks: https://phabricator.wikimedia.org/T153465. Cumbril 16. detsember 2016, kell 17:49 (EET)

• Poolt --kanakukk (arutelu) 16. detsember 2016, kell 18:09 (EET).
• Vastu, sest siis oleksid ühed kasutajad võrdsemad kui teised. -Mardus /arutelu 19. detsember 2016, kell 18:31 (EET)
• Poolt - Neptuunium (arutelu) 19. detsember 2016, kell 19:10 (EET)
• Poolt - välistab olukorra, kus mõned visad kontoloojad oleksid artiklite rikkumisel võrdsemad kui teised. - Melilac (arutelu) 25. detsember 2016, kell 08:40 (EET)

Uus kaitsetase on alates tänasest aktiveeritud. Lehekülje kaitsemäära muutmise menüüs on see nime all "Lubatud vaid kasutajatele õigusega "autopatrol"". Cumbril 3. jaanuar 2017, kell 18:08 (EET)

Kas see kaitsetase siis eestikeelset nime ei saanud? Andres (arutelu) 3. jaanuar 2017, kell 18:13 (EET)

Hetkel pole siin vikis tõlget loodud ja see nimi tuleb mujalt. Tegelikult pole see ka vale. Õiguse nimi on tõlkimata, kuid neid pole mujal ka tõlgitud (nt siin). Kaitsetasemed on õigusepõhised, mitte rühmapõhised. Administraatoritel ja usaldatud kasutajatel on õigus "autopatrol". Võib luua kohaliku tõlke ja anda tasemele muu nime. Cumbril 3. jaanuar 2017, kell 18:34 (EET)

Kas ei ole siis nii, et administraatorid on automaatselt ka usaldatud kasutajad? Siis võiks menüüs olla "Lubatud vaid usaldatud kasutajatele". Andres (arutelu) 3. jaanuar 2017, kell 18:43 (EET)

Tegelikult ei ole nii. "Usaldatud kasutajad" on üks kasutajarühm, "Administraatorid" teine. Kasutaja saab panna mõlemasse rühma, kuid sel pole mõtet. "Lubatud vaid usaldatud kasutajatele" oleks eksitav sõnastus. Kui taset määratleda selle kaudu, millised kasutajarühmad selle alla kuuluvad, siis on õige sõnastus "Lubatud vaid administraatoritele ja usaldatud kasutajatele". Cumbril 3. jaanuar 2017, kell 19:11 (EET)

No kirjuta siis nii. Andres (arutelu) 3. jaanuar 2017, kell 19:26 (EET)

Veebisõnastikud ja -andmebaasid

Olen enda kasutajalehele kogunud linke erialastele veebisõnastikele ja -andmebaasidele, lehekülg asub siin: Kasutaja:Cumbril/Sõnastikud ja andmebaasid. Mõtlesin, et võiks teha sellise Vikipeedia nimeruumis oleva lehekülje, kuhu kõik saaksid veebis tasuta kättesaadavate emakeelsete eriaalasõnastike linke lisada. Sest enamasti ei ole taolised sõnastikud lihtsalt leitavad, organisatsioonid ja ühingud aretavad terminoloogiat kõik kuskil oma veebinurgakeses (pluss tõlketeaduse magistritööna valminud sõnastikud, mis Google'i otsinguga välja ei tule), ressursse koondaval nimekirjal on minu meelest suur väärtus. Võiksin taolise Vikipeedia nimeruumi lehe muidugi ilma sellest kellelegi kuulutamata ise teha, aga siis ei tea sellest keegi. Kirjutangi siin selleks, et asjast teavitada ja ühtlasi uurida, kas kellelgi veel taolise asja vastu huvi on. Sest kui pole, siis võin nimekirja samahästi oma kasutajalehel edasi pidada. Cumbril 16. detsember 2016, kell 18:59 (EET)

Jah, pane Vikipeedia nimeruumi. Andres (arutelu) 16. detsember 2016, kell 20:44 (EET)

Panin siia: Vikipeedia:Veebisõnastikud ja -andmebaasid. Cumbril 16. detsember 2016, kell 21:18 (EET)

Aastaarvu linkimine

Artikli Coldplay tänasest resümeest: aastaarve enamikel puhkudel linkida ei tasu. Kuidas sellega ikkagi on? Linkida või mitte linkida? Millal linkida, millal mitte? 2001:7D0:87FF:6480:BD46:AE8D:BC70:30D7 21. detsember 2016, kell 13:14 (EET)

Eks see rohkem sisetunde küsimus ole, aga kui aasta (või kuupäeva) artiklist teema mõistmiseks lisainfot ei saa, siis see see link on nagu kasutu. Vaata https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Manual_of_Style/Linking#Linking_month-and-day_or_year Ilmselt inglisviki arutelulehtedel leiab sellel teemal veel nii mõndagi. Meil on küll linke kuupäeva ja aastaartiklitele rohkem kui inglisvikis, sest meil on üldjuhul inimeste sünni ja surmadaatumid lingitud, seal aga enamasti mitte.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 21. detsember 2016, kell 13:39 (EET)

Lisalugemist: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Date_formatting_and_linking_poll  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 21. detsember 2016, kell 13:53 (EET)

Minu meelest tuleb vaadata ka seda, kas selle lingi järgi saaks leida mõne sündmuse, mida võiks mingis põhjalikumas sündmuste nimekirjas mainida. (Andres) 194.150.65.20 21. detsember 2016, kell 16:09 (EET)

Kui aastaarv on albumi pealkirja järel lingitud, kas on sellest abi? 2001:7D0:87FF:6480:BD46:AE8D:BC70:30D7 21. detsember 2016, kell 17:07 (EET)

Minu meelest on. Andres (arutelu) 21. detsember 2016, kell 17:48 (EET)

Minu meelest mitte – see on täiesti kasutu link, sest nii ehk naa ei hakata sealt aasta artiklist mingit täiendavat infot otsima, peale selle ei saa seda seal aastaartiklis ka kunagi olema.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. detsember 2016, kell 16:42 (EET)

Nõus, et kuupäevade ja aastate linkimine on suuresti kasutu. Ma ei ole küll ise neid linke eemaldama hakanud, põhimõttel, et kui kellelegi nii meeldib, siis linkigu. Lugejana ma neile linkidele kunagi ei vajuta, sest tean, et seal pole 99% juhtudest midagi artikli teemaga seotut. Cumbril 21. detsember 2016, kell 17:55 (EET)

Pean end veidi korrigeerima. Mõnikord on nii, et aastaarvu link on kasulik. Näide: loed mõne sündmuse kohta, mis toimus Eesti territooriumil aastal 1582 ja hakkad mõtlema, mis sel ajal õigupoolest Eestis toimus. Klõpsad siis linki ja loed aasta artiklist, et "23. veebruar –- Tartusse saabus Poola suurhetman Jan Zamoyski ja võttis järgmisel päeval linna venelastelt üle", ning hakkab meenuma, et oli vist mingi Poola aeg Liivimaal. Kui sealt aastaarvu artiklist saab konteksti kätte, siis on see küll kasulik. Cumbril 5. jaanuar 2017, kell 15:06 (EET)

Täiesti nõus sellega, et vahetevahel on aastaarvu link kasulik, kuid üldjuhul pole see mitte. Muide sama asi kipub olema kasvõi lingiga Ameerika Ühendriikidele või ka Eestile ehk siis needki lähevad pahatihti infomüraks kätte ära. Linkida tasub küll aga kas iga aastat, riiki (jne) ja igal leheküljel on iseasi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 5. jaanuar 2017, kell 17:37 (EET)

Üks asi on hetkeolukord, teine aga taotletav ideaalolukord, kus keegi visa inimene on vaadanud neile artiklitele viivad lingid üle, artikleid nendele vastavalt modifitseerinud ja seega sisaldavad need perioodist üldpilti. Selle saavutamise nimel tuleks see "kasutu" töö minu meelest siiski kindlasti ära teha, ilma selleta on töö vastavate artiklite täiustamisel üks paras "dobojob". - Melilac (arutelu) 25. detsember 2016, kell 08:45 (EET)

Pole küll hetkel aega otsida, aga enwi-st on meelde jäänud, et on loetud (arvutiprogrammiga ikka) linkidel klikkimise arvu mingi ajavahemiku kohta, mis on imeväikene; lisaks on loodud skripte, mille abil saab lingid "värvida" artikli tekstiga sama värvi, loetavuse parendamise huvides jne.—Pietadè (arutelu) 21. detsember 2016, kell 18:13 (EET)

Tegelesin veidi aastaga 1799. Kas sellisel kujul sai parem? - Melilac (arutelu) 3. jaanuar 2017, kell 20:34 (EET)

Sisselogimata inimese vintsutused

Visual Editori kasutatakse minu meelest umbes üks kord ööpäevas. Kas me ei võiks nii teha, et anonüümsetele kasutajatele ei tuleks Visual Editor esimesena ette? Kui see nii hea oleks, siis ju seda kasutataks massiliselt. Selle eest ära saamine on tülikas. Peale selle tuleb igal redigeerimisel ette umbes selline hoiatus, et kas sa ikka saad aru, mis sa praegu teed, kas sa ikka oled täie mõistuse juures, et sa sisse ei logi. Äkki ikka mõtled järele ja logid sisse. (Andres) Palun vabandust ekspressiivse väljenduse pärast, aga see ju aitab mõtet paremini edastada, kas pole? Siin on ju tarvis kirjeldada kirjutaja läbielamisi. 194.150.65.20 21. detsember 2016, kell 16:33 (EET)

Närvi ajab ka muukeelsete artiklite juurde pääsemine. Keegi on minu eest ära otsustanud, miskeelseid artikleid ma vajan. Varem seda ei olnud. Paistab, et ingliskeelne vikipeedia on sellest loobunud? Kas siin ei saaks sama teha? 2001:7D0:87FF:6480:BD46:AE8D:BC70:30D7 21. detsember 2016, kell 17:20 (EET)

Nõus. Nõus.--Morel (arutelu) 21. detsember 2016, kell 17:29 (EET)

See puudutab ka Vikisõnastikku. Aga kahjuks ei ole sellest ka suurt kasu, kui see siin fakultatiivseks tehakse. Igas projektis eraldi tuleb endale erand teha.

Asi jäi vist selle taha, et Adeliine ei tahtnud seda palvet edastada, sest ta pooldab seda valiku tegemist. Me vist peame seda ise tegema. Andres (arutelu) 21. detsember 2016, kell 17:37 (EET)

Visual Editori kasutatakse üks kord päevas? Misasja? Seda kasutatakse järjest rohkem, IP-d kasutavad seda, mitu registreeritud kasutajat, isegi mõni administraator. Ma ei tea küll, mis valikud sisselogimata kasutajal on, sest ise kunagi sisse logimata ei tegutse. Cumbril 21. detsember 2016, kell 17:59 (EET)

Mh, ju siis need inimesed käivad siin harva. Kui keegi Visual Editori kasutab, siis me ju näeme seda, eks ole? Minu meelest pole täna keegi kasutanud. (Andres) 194.150.65.20 21. detsember 2016, kell 18:15 (EET)

Sa võid ju välja logida ja proovida, et teada saada, mis tunne on. 194.150.65.20 21. detsember 2016, kell 18:15 (EET)

Täna on Visuaaltoimetit (kui kasutada tõlgitud sõna) kasutanud kaheksa üheksa inimest: seitse registreeritud kasutajat ja kaks IP-d. Pane viimaste muudatuste lehel märgisefiltrisse märgis 'visualeditor', nii näedki. Mul on mulje, et VE-d kasutavate inimeste arv kasvab. Tegelikult saaks kuskilt ka statistika kätte, kui suur osa muudatustest on tehtud VE-ga, näiteks aastal 2015 ja aastal 2016. Cumbril 21. detsember 2016, kell 18:27 (EET)

Tõepoolest, neid on kakskümmend korda rohkem, kui ma arvasin. Ma lihtsalt ei pane seda märgist tähele. 194.150.65.20 21. detsember 2016, kell 19:01 (EET)

Minu meelest jällegi kahe kliki tegemine ei ole tülikas. Lisaks uutele potentsiaalsetele kasutajatele on visual editor üsna kindlasti atraktiivsem kui lähteteksti muutmine.- Neptuunium (arutelu) 21. detsember 2016, kell 18:05 (EET)

Mul läheb iga kord meelest ära, et tuleb vajutada "Muuda lähteteksti", ja seda nuppu polegi näha, kui oled artiklilehel, seda tuleb teise nupu alt ekstra otsida. Ja siis ootad, kuni Visual Editor käivitub ja uni ta jälle sulgub. Võib-olla teistel on kiiremad arvutid.

Kui see nii atraktiivne on, miks seda siis nii vähe kasutatakse? Mind küll peletaks just see ära. 194.150.65.20 21. detsember 2016, kell 18:18 (EET)

Kuriuss just seda kasutaski ja tegi hästi-hästi palju muudatusi...-Melilac (arutelu) 3. jaanuar 2017, kell 20:53 (EET)

Aga kas sa seda oled tähele pannud, et VisualEditoriga parandatud linke tulen päris tihti üle parandada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. jaanuar 2017, kell 01:08 (EET)

Ma võibolla olen rumal aga mulle jäi endiselt arusaamatuks, et mis neil siis täpsemalt viga on. - Neptuunium (arutelu) 4. jaanuar 2017, kell 01:14 (EET)

Parandada saab ainult lingi pealt, aga kirjutaja arvab, et link ise ka on muudetud. 194.150.65.163 4. jaanuar 2017, kell 01:45 (EET)

Just. Näiteks link oli link [[1987]], parandatakse endaarvates link ära ja saadakse tulemuseks [[1987|1986]].  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. jaanuar 2017, kell 09:28 (EET)

Parandada saab tegelikult mõlemat moodi, nii visuaalset külge kui linki ennast. Lingi enda muutmiseks tuleb klõpsata hüperlingil ja vajutada nuppu "Muuda". Ahoosuse toodud näites on tegemist kasutaja enda veaga mitte tööriista puudujäägiga. - Neptuunium (arutelu) 4. jaanuar 2017, kell 09:53 (EET)

Kogenumad VisualEditori kasutajaid ei tee selliseid linke, see on kogenematute kasutajate viga. Ja paraku ongi suur osa VisualEditori kasutajaist väikeste kogemustega, kuna seda on lihtne kasutada. Cumbril 4. jaanuar 2017, kell 09:47 (EET)

Võiks olla standardtekst, mida panna kasutaja arutelulehele, kes VisualEditoris selle linkimise vea teeb. Äkki selline:

"Kui muudad linki, siis vaata ka seda, kuhu link viitab. Lingile vajutades avaneb all aken, kus on praegune lingi sihtmärk. Selle muutmiseks vajuta nuppu Muuda. Kirjuta lingi sihtmärk otsiväljale ja vali loendist sobiv Vikipeedia artikkel. Kui artiklit veel pole, võid kirjutada ka mitteeksisteeriva artikli nime."

Kas on arusaadav? Cumbril 4. jaanuar 2017, kell 21:40 (EET)

Mitte eriti. Kellelegi võib-olla on, aga üldiselt tuleks puust ja punasest ette teha. Mingi õppevideo. Visuaaltoimetit tarvitavad ju need, kes tahavad, et asi töötaks intuitiivselt-piltlikult. Andres (arutelu) 4. jaanuar 2017, kell 22:37 (EET)

Video oleks küll hea, kuid see on juba teine tase ja selle tegemine nõuab rohkem ajalist panustamist. Juba see, kui kasutajale öelda, et tema tehtud linkidega on probleem, peaks ta tähelepanu oma tegevusele suunama. Lõppude lõpuks pole visuaaltoimetis korrektse lingi loomine just raketiteadus. Cumbril 5. jaanuar 2017, kell 00:19 (EET)

Jah, eks ikka. Võib-olla video on tõesti liiga keeruline, aga eeldatavasti ta vajab midagi visuaalset.

Minu jaoks käib lingi tegemine (rääkimata veel välislinkidest) visuaaltoimetis üle mõistuse, sest mingit juhendit ei ole ja ikoonid ei kõneta mind piisavalt. Ja kui inimene toimetab algusest peale visuaaltoimetis, kuidas tal üldse tekib tunnetus sellest, mida link endast kujutab?

Tavapärane redigeerimiune pole ka ju raketiteadus. Andres (arutelu) 5. jaanuar 2017, kell 04:40 (EET)

Olen tähele pannud ja korrigeerinud. Ütleks, et kasu on siiski rohkem kui kahju, kuigi vahel on ka kogenumad VE kasutajad sellesama otsa komistanud, kes tavaliselt seda viga ei tee. - Melilac (arutelu) 16. jaanuar 2017, kell 17:38 (EET)

Neptuunium, Ole hea ja lõpeta sisuliste muudatuste märkimine pisimuudatusteks. Pisimuudatusteks saab pidada üksikute tähtede parandusi, aga mitte mitmesaja tähemärgilisi tekstilisandusi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 21. detsember 2016, kell 18:20 (EET)

Keegi kuskil küsis, miks tekivad <nowiki/>-sildid. Need tekivad ka visuaaltoimeti kasutajate kogenematusest. See juhtub siis, kui selekteerida sõna osa ja vajutada linkimise nuppu. Kasutaja on ilmselt ära õppinud, et sõna tüve järgi on lihtsam linki teha, sest tüvi leitakse linkimise akna leheküljeotsingus kohe üles. Ja nii tekivad lingid, kus link on vaid osal sõnast. Cumbril 15. jaanuar 2017, kell 16:18 (EET)

Palve blokeerida...

kasutaja Massimocicc tegevus etwi-s (itwi-s on tähtajatult blokeeritud). Aitäh!—Pietadè (arutelu) 22. detsember 2016, kell 00:08 (EET)

Blokk ühes keeles ei tähenda blokke teistes. Üks tüüp oli inglise vikis igaveseks blokitud, aga Commonsis bürokraat. Massimocicc on eesti vikis ühe muudatuse teinud ja ma ei näe põhjust blokkida. Taivo 22. detsember 2016, kell 22:07 (EET)

Taandan palve (vaatasin ka ise hiljem ta tegevust lähemalt "Kui mõtled, siis ära ütle, kui ütled, siis ära kirjuta, kui kirjutad, siis ära alla kirjutad, kui alla kirjutad, siis ära imesta...;-)) ja loodetavasti läheb tal see eesti keele loomeind/tuhin üle, mõneks aastakski...—Pietadè (arutelu) 22. detsember 2016, kell 22:12 (EET)

Kusjuures, tulemusena on Città metropolitana di Cagliari praegu ainsana eestikeelse põhinime all, teised on itaaliakeelse põhipealkirjaga (città metropolitana ei ole täpselt vahendatav kui "suurlinnapiirkond"; vt ka Arutelu:Città metropolitana); Utente:Massimocicc poolt loodu "keerasin korra tagasi"...—Pietadè (arutelu) 22. detsember 2016, kell 22:20 (EET)

automaattõlkija Jereojanen

mis värk selle kasutajanime taga on, kas bot või inimene? Fiskars ja Finnairi lend 915 on juba kustutamiseks märgitud. https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaastöö/Jereojanen suwa 22. detsember 2016, kell 22:16 (EET)

Miljon+ projekt

Hea kogukond! Annan teada, et Tartu Ülikooli algatusel ja MTÜ Wikimedia Eesti osalusel on käima lükatud projekt "Miljon+". Projekti eesmärk on eelkõige ülikoole, aga ka Eesti ettevõtteid ja laiemat üldsust kaasates arendada Vikipeedia sisu (eelkõige eesti keeles, aga loodetavasti ka Eesti kohta käivat sisu teistes keeltes), seda nii artiklite kvantiteedi kui ka kvaliteedi parandamisega. Suuremaks ja pikemaajaliseks eesmärgiks on aidata kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele. Projekti on juba praegu kaasatud inimesi TÜ eri üksustest, muu hulgas töö jaoks projekti laiemal turundamisel ja eesti rahva kaasamisel. MTÜ Wikimedia Eesti püüab muu hulgas pakkuda ja vahendada teavet Vikipeedia tööpõhimõtete jms kohta. Kogukonnaliikmete teavitamine projekti tegevustest on oluline, püüan ka isiklikult nüüdsest igati seda teha. Väga teretulnud on kogukonnaliikmete osalemine projektis mis tahes konstruktiivses vormis. Tartu Ülikool on valmis pakkuma ka tuge kogukonnale, näiteks uute kaastöölistega toimetulemise teemadel (toetudes nt kogemustele õppejõu-tudengi suhetest ja tagasisidestamisest). Praegu on projekt kavandamisfaasis, plaanid on üsna üldsõnalised. Juba varsti peaks rohkem selguma, sest projekt on plaanis avalikkusele välja kuulutada veebruari paiku. Rõõmuga korraldaksin kohtumisi kogukonnaliikmetega, et projekti arutada, kohe kui veidi täpsemad plaanid hakkavad kuju võtma. Kommentaarid on oodatud muidugi ka kohe. Arvatavasti ei oska ma hetkel veel kõigile küsimustele vastata, kuid ka küsimused on sellegipoolest oodatud. Adeliine 22. detsember 2016, kell 12:56 (EET)

Tundub olevat suurepärane. Andres (arutelu) 22. detsember 2016, kell 14:53 (EET)

Arvestades Vikipeedia avalikku iseloomu on see siin praegu üsna avalik väljatulek teabega, mis ei ole hetkel sugugi avalik teave ja mille väljakuulutamine on plaanitud alles veebruari lõppu. Lihtsalt täna toimus projektikoosolek ja antud juhul olid MTÜ esindajad ka kutsutud.

Ütleme nii, et projekt on töös ja on seda olnud juba mõnda aega. Viime saavutus ja ühtlasi esimene mainimine oli see. Aga umbes nii varases faasis sellest täpselt nii vähe räägikski. Kui kellelgi on konkreetseid küsimusi, siis võin neile meeleldi vastata ja projekti lähemalt tutvustada. Küll eelistaksin aga seda veel siin mitte teha.

Samuti tuleks jaanuari sees Vikipeedia kasutusjuhendid korda teha. Nagu nii korda, et paremaid juhendeid ei saaks üldse olemas ollagi. Ivo (arutelu) 22. detsember 2016, kell 22:17 (EET)

Me tegime koos Epuga üksikasjalikumad juhendid õpilastele. Võib-olla saab neid kasutada. Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 07:42 (EET)

Hahaha, läks võimuvõitluseks, jah?146.255.183.201 23. detsember 2016, kell 00:18 (EET)

Mille kohta see märkus käib? Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 07:42 (EET)

Kust need juhendid leiab? Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:31 (EET)

Me andsime need Teelele üle. Ma ei mäleta, kas need läksid ka Vikipeedias kasutusse. Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 15:21 (EET)

Vikipeedia:Õpilasuurimuse kasutamine Vikipeedias. Adeliine 23. detsember 2016, kell 15:29 (EET)

Väga kiiduväärt ettevõtmine! Ümmargune rehkendus näitab, et kui Eesti avalik-õiguslike ülikoolide kõik akadeemilised töötajad ja kõik doktorandid kirjutaksid igaüks ühes kuus ühe hea artikli oma pädevusvaldkonnast (ja ega nad keskmiselt rohkem kirjutada ei jõua), siis 10 aasta pärast jõuaks Eesti Vikipeedia miljoni artiklini. Eeldusel, et kõik muud kirjutajad, kes ülalviidatud sihtrühmadesse ei kuulu, kirjutavad kokku vähemalt samapalju kui seni. Aga isegi kui nii palju artikleid kokku ei tule ja eesmärgist täidetaks vaid pool, siis vaieldamatu on see, et kvalitatiivset pööret võib Eesti Vikipeedias saavutada ainult siis kui kõik Eesti parimad oma valdkonna spetsialistid ja parimad kirjutajad oma panuse annavad. Ja teisalt oleks see hädavajalik samm faktijärgsest maailmast tagasi teadmuspõhise(ma)sse maailma (mis kipub eemale libisema enne kui see saabuda jõudiski). Ootan põnevusega, et mis siis Vikipeedias juhtuma hakkab :-) Mh võib juhtuda ka see, et gurud lähevad omavahel mõistete, mõistesüsteemide ja kirjelduste üle ragistama ja arutelulehed ummistuvad teravmeelsest diskussioonist. Aga põnevam siis ongi, sest praegu kipub siin eetris üks lainepikkus domineerima. Enneaegses infolekkes ma probleemi näha ei oska, kui just tõesti ei ole küsimus selles, et kes veel korjamata loorbereid pärga punuda saab ... Mõni soovitus ka. Tõmmake Miljon+ projekti Teaduste Akadeemia president Soomere. Ta on oma ettekannetes korduvalt Wikipediale tuginenud (ehk positiivne eelsoodumus on tal olemas), nt siin artiklis [4] ta viitab Wikipedia (st inglisekeelse artikli) käsitlusele tõejärgsest poliitikast. Eesti Vikipeedias seni tõejärgse poliitika artiklit aga paraku pole, aga kindlasti võiks ja peaks olema. Siin [5] viitab Soomere artiklitele 'kliima' ja 'ilm' inglise ja eesti vikis. Soomere oma autoriteedi ja hea jutuga saaks kindlasti ärgitada panustama teisi akadeemikuid (kes omakorda saaks ärgitada oma jüngreid), aga ka laiemat avalikkust. Mulle paistab, et see haakuks väga hästi selle agendaga, mis Soomere viimastest sõnavõttudest (sh ülalviidatud artiklist) välja koorub: vaja on "lahti seletada faktide tagapõhi, selgitada protsessi, kuidas tõendid ja faktid on saadud, mõtestada nende tähendus /.../". Igal juhul, jõudu!--VillaK (arutelu) 23. detsember 2016, kell 07:57 (EET)

Kui Soomere omal algatusel ei liitu, siis kindlasti püüame teda kaasata. Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 15:22 (EET)

soovitan julgelt üleskutse ümbersõnastada, nt miljon eeskujulikku vikikirjutist vms ... suwa 22. detsember 2016, kell 22:18 (EET)

Et siis miljon lisaks neile kahele, mis praegu olemas? Ivo (arutelu) 22. detsember 2016, kell 22:21 (EET)

ok, 126 on ehk hea alustuseks, mida suurendada? suwa 23. detsember 2016, kell 01:30 (EET)

See süsteem tuleb niikuinii ümber teha. Kvaliteetsete artiklite arv kasvab ja vikisisene terminoloogia on siin täiesti kasutu ja väljaspoole arusaamatu. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 13:55 (EET)

---

Milles seisneb MTÜ Wikimedia roll selles projektis? Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 04:11 (EET)

Neid päris kõrvale jätta on ka imelik. Aga seda rolli osa veel vaatame. MTÜ ressursid on samuti sisuliselt olematud. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 13:55 (EET)

Mida ülikool kavatseb ette võtta, et artiklite kvaliteeti parandada? Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 07:42 (EET)

Põhiliselt kahte asja: kvaliteetsete artiklite tootmine + toimetamine olemasolevatele ja projektis tekkinud artiklitele. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 13:55 (EET)

Kes neid kvaliteetseid artikleid hakkavad tegema? VillaK oletab, et kõik teadlased, aga siin on kaks küsimust. Esiteks, mis motiveerib nüüd neid oma panust andma, kui valdav osa neist pole seda seni teinud? Teiseks, see, et kirjutab asjatundja, ei taga automaatselt head kvaliteeti. Trükitud entsüklopeediates näevad professionaalsed sisu- ja keeletoimetajad asjatundjate kirjutatud artiklitega vaeva. Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:42 (EET)

Kedagi ei saa sundida artikleid kirjutama. Seega on väga tänamatu ennustada, et kes võivad asja vastu huvi tunda ja kes mitte.

Eesmärk on paljuski juhtida tähelepanu Vikipeedia arendamisele, kui võimalusele eesti keelt ja kultuuri kaitsta. Või täpsemalt: meil lihtsalt on vaja ühte korralikku omakeelset entsüklopeediat. Seega ootaks, et asi leiab ühiskonnas natuke laiemat kõlapinda ja huvilisi on märgatavalt enam, kui neid ainult Eesti ülikoolide seinte vahelt leida võiks. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 15:06 (EET)

Vastuseks Andresele. Mulle paistab, et suuremat osa akadeemilistest töötajatest ei ole seni kunagi otseselt osalema kutsutud. Paljud on tõenäoliselt pidanud Vikipeediat ka lootusetuks ürituseks, kus üksi ei tee midagi ja organiseeritust ei paista kusagilt. Kogu asi oleks hoopis teises perspektiivis kui on teada, et paljud valdkonna asjatundjad panustavad või on valmis panustama. Olen kuulnud kolleege hoiatamas üliõpilasi, et tööde koostamisel ei tohi Vikipeediale tugineda, sest sealne info ei ole usaldusväärne. Alles viimasel ajal hakkab olukord muutuma kui mh TA president avalikes sõnavõttudes tugineb Vikipeediale. Kindel on see, et kõik teadlased ei panusta, aga kui seda teeks oluliselt suurem arv inimesi kui seni, oleks muutus kindlasti märgatav. Loomulikult, kvaliteedi kontrolli ja toimetamise tänamatu töö jääb ka doktorikraadiga kirjutajate puhul, aga tõsiasi on siiski, et reeglina on seda märksa vähem kui üliõpilastööde puhul.--VillaK (arutelu) 23. detsember 2016, kell 15:24 (EET)

Vabandust, kustutasin kogemata.

Olen Sinu öelduga päri. Probleemiks võib ikkagi kujuneda see, et toimetamisressursi defitsiit süveneb veelgi. Sellepärast on tarvis erilist tähelepanu pöörata toimetajate kaasamisele ja koolitamisele. Kõige tõhusam koolitus oleks toimetamisvõimeliste inimeste vikispetsiifiine koolitamine. Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 15:47 (EET)

See on eelduste kohaselt kas suurim kuluallikas. Püüame leida vahendid, et palgale võtta paar (keel)toimetajat Vikipeedia tarbeks. Eks näis kuidas läheb, aga usume, et see on väga vajalik. Kvaliteet peab paranema ja mitte vastupidi. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 15:54 (EET)

Nõus, ülikooli moraalne toetus ja üleskutse on kõige olulisemad. Kui liituks ka teaduste akadeemia, oleks veel parem. (Andres) 194.150.65.2 23. detsember 2016, kell 15:27 (EET)

Mis roll on Swedbankil selles projektis? Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 07:42 (EET)

Kuna kogu seda lõbu on vaja kuidagi rahastada, siis on kavas kaasata mitmeid ettevõtteid. Samuti, ja vast isegi olulisemalt, on see aga tähtis projekti kandepinna laiendamiseks ja selle viimiseks võimalikelt paljude inimesteni. Ehk siis huvi on kaasata nii palju organisatsioone kui vähegi võimalik. Ainult TÜ pealt ei jõua me kuidagi soovitud artiklinumbrini ning eriti veel, kui eesmärgiks on seejuures artiklite keskmist mahtu ja kvaliteeti kasvatada. Tahaks juurde saada ikkagi 200 tuhat artiklit aastas. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 13:55 (EET)

Mida selle rahaga tehakse? Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:42 (EET)

Antud juhul on plaan majandus- ja finantsvalkonna artiklite kohta võistluse tegemine + selles vallas tekkima hakkavate tudengiartiklite toimetamine. Summa ei ole ka eriti suur. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:59 (EET)

Kuidas kogukonnaliikmed saavad projektis konstruktiivselt osaleda? Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 07:42 (EET)

Kuna eesmärgiks on Vikipeedia väga ulatuslik propageerimine, siis loodame uute kasutajate juurdevoolu. See tähendab aga seda, et neid on vaja algul juhendada ja üldse nendega sõbralikult läbi saada (ja sellega on seni siin omajagu probleeme olnud). Samuti mainisin juhendmaterjale. Lisaks tuleb hakata andma arvukalt koolitusi Vikipeedia asjus. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 13:55 (EET)

Mina teeksin hea meelega koolitusi, kui mind selleks sobivaks peetakse. (Andres) 194.150.65.2 23. detsember 2016, kell 15:27 (EET)

Kas see projekt on salajane, ja kui on, siis miks? Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 07:42 (EET)

Ei ole salajane. Lihtsalt pole mõtet välja tulla nö poolikult. See teeks asjale rohkem kahju kui kasu. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 13:55 (EET)

Mina lähtun sellest, et kogukond on Vikipeediat ülal hoidev jõud ja sellise ulatusliku Vikipeediat puudutava projekti juures on kogukonna teavitus, kaasatus ja toetus (vastastikune) esmatähtis. Ei ole lubatav, et kogukond saab projektist teada alles koos ülejäänud üldsusega. Adeliine 23. detsember 2016, kell 14:08 (EET)

Millisest kahjust on jutt? Kas asi on selles, et kui projekt pole lõpuni läbi mõeldud, siis tõmmatakse sellele asjatut kriitikat, mis kahjustab mainet? Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:42 (EET)

Täpselt. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:53 (EET)

Mina usun, et kogukonnas aegsasti alustatud diskussioon on kokkuvõttes kasulik, mitte kahjulik. Võimaliku kriitika puhul peavadki kõik võtma arvesse, et kõik plaanid ja detailid ei ole veel täpselt paika pandud. Mis võib näida asjatu kriitikana, võib oskusliku kasutamise korral olla abiks või lausa vajalik projekti parandamisel. Adeliine 23. detsember 2016, kell 16:23 (EET)

Kogukond saab projektist teada, kui projektiga on nii kaugele jõutud, et saab rääkida millegist konkreetsest umbmääraste plaanide asemele ja on vähemalt mingi selgus detailide osas. Samuti on mitmeid kogukonna liikmeid projekti senisest seisust teavitatud ja nende arv kasvab progresseeruvalt ajas. Mingi üldsõnaline teavitus kuskil arutelulehel ei anna piisavalt aimdust plaanitavast ja ei võimalda vajalikus mahus kaasa rääkida. Seepärast on palju parem suhelda otse kogukonnaliikmetega ja seejuures nendega kokku saades ja selle üle lähemalt arutledes. Sinu asi ei ole mängida kogukonna sõpra, kes päästab inimesi teadmatusest. Segaduse süvendamine ei ole mõistlik. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:19 (EET)

Minu meelest pole Adeliine siin selle teavitusega küll mingit erilist segadust või paanikat külvanud. Pigem vastupidi. Muide, kui pole just kavas kõigi kogukonna liikmetega (sel kuul on aktiivseid liikmeid olnud näiteks 523) neile asjade selgitamiseks kohtuda, siis on teavitus arutelulehel igati sobiv. Lisaks mainisite, et kogukond peaks parandama/ettevalmistama juhendeid jms ning seljuhul on pikaajalisem etteteatamine üsna oluline. Projekt ise on muidugi igati positiivne. - Neptuunium (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:29 (EET)

Praktikas on kogukonna liikmeid märkimisväärselt vähem. Nt on nende muudatuste tegijate seas palju välismaalasi, kes teinud ühe või paar muudatust, tudengeid, kes kirjutanud koolitöö osana jne. Üle viiekümne inimese on päris keeruline saada. Veel väiksem number kasutajaid on teinud viimase 30 päeva sees 50+ muudatust.

See kõneleb ka hästi sellest, miks on vaja algata laiemat kampaaniat. Senise arengutempo jätkudes jõuame nt mainitud miljoni artiklini aastaks 2090.

Kõik selline tekitab küsimusi ning praegu ja siin on neile keeruline vastust anda. See pole siin mitte kaasmaine, vaid teavitus. Sellele tasandile aga jääda ei tahaks. Jaanuari on mõeldud ka kokkusaamiste korraldamine kogukonna liikmetega Tartus ja Tallinnas. Ütleme nii, et mina eelistaksin sel viisil kaasamist. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:51 (EET)

Ma arva küll, et mida varem ideed ka siin tutvustada (ja kus siis mujal kui mitte üldises arutelus), seda parem on hiljem koostöö olemasolevate tegijate ja uute tulijate vahel. Olemasolev kogukond teab vaimu valmis panna, igas mõttes :-) Seetõttu ma ei saa Ivo pahameele(kese)st päris aru. --Morel (arutelu) 4. jaanuar 2017, kell 18:48 (EET)

Mis puudutab juhendeid, siis nendega on alati probleeme olnud. Üksi vikipedist neid ju niisama ei loe ja ei tea, mis seal kirjas on. Teada selle kohta, et juhenditega peaks tegelema ei too tõenäoliselt mingit tulemust (vähemalt varasem praktika nii näitab). Seega eeldab see hoopis enamat, kui varast teavitamist. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 15:16 (EET)

Ma kardan, et ka yhest kuust jääb selle jaoks väheks. Jaanuariga saab minu meelest heal juhul luua pildi sellest, mis puudu on. Selleks oleks võib-olla kõige lihtsam korraldada mingid juhendiloometalgud, kuhu kutsuks yhelt poolt inimesed, kes Vikit tunnevad ja kasutada oskavad, teiselt poolt fookusgrupiks algajad, kes oskaks öelda, millised kirjutamata reeglid kõige enam lahtikirjutamist vajavad (nt alates sellest, kuidas valida artiklile õiget pealkirja ning lõpetades sellega, milline peaks olema hea artikli stiil jms). - Daniel Charms (arutelu) 23. detsember 2016, kell 17:41 (EET)

Tänaseks on juhendmaterjale loodud küll ja veel. Isegi ühiseid vikipedistide koosistumisi on tehtud sel teemal vestlemiseks. Pigem on häda selles, et need leheküljed on liiga pikad ja laialivalguvad.

Oled näinud kedagi, kes armastaks juhendeid lugeda? Keeruline on leida isegi isikut, kes vaevuks üldse juhendmaterjali poole vaatama. Vaevalt, et isegi tänased vikipedistid enne esimeste muudatuste tegemist neid lehekülgi vaatasid. Tähtis on, et need, kes vähemalt proovivad neid materjale vaadata, vaevuksid neid lugema ja saaksid sellest abi. Väga pikal ja põhjalikul materjalil pole mõtet: esiteks ei viitsi keegi lugeda (või kohukub üldse tagasi ja loobub viki muutmisest, kui see nii keeruline paistab – sageli on sooviks lihtsalt ühte lauset muuta vms ja selle tegemiseks ei hakka inimene ometi pikka teksti lugema) ning teiseks ei jää see kõik meelde. Seega on vaja lihtsas vormis välja tuua kõige olulisem ja sealt edasi kasutajaid sõbralikult juhendada, kui kuskil küsimusi tekib (+ tekitada lihtsalt leitav koht, kus soovi korral nõu või abi küsida). Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 21:23 (EET)

Inimesed on erinevad. Mõned tahavad lugeda üksikasjalikke juhendeid, teised eelistavad küsida. Minu meelest on mõlemat asja tarvis. (Muide, mõned uued tulijad tahavad ka aru saada, miks reeglid on niisugused, nagu nad on. Miks üht või teist asja tuleb teha nii ja mitte teisiti.) Igatahes meil on olemas tutvumisringkäik, mille käigus saadakse teada kõige olulisem. Ülejäänu on nendeks puhkudeks, kui on juba kogemust ja tahetakse mingeid nüansse teada. Andres (arutelu) 24. detsember 2016, kell 15:11 (EET)

Mina näiteks armastan kohutavalt superdetailseid juhendeid, mistõttu mulle väga meeldib näiteks väga ingliskeelne Wikipedia Manual of Style. Möönan, et asi võib olla professionaalses kretinismis. Samuti ei ole siin kirjaviisi sellise kodifitseerimise vastu seni eriti huvi tuntud ning igayhel on lastud viiteid jms vormistada nii, nagu ta heaks arvab (ainult artiklites ü asemel y kirjutamine ning muud sarnased ortograafilised iseärasused ei läheks ilmselt väga peale). Samas peaks selle peale siiski mõtlema, kuna juhul, kui aktiivsete kasutajate arv tõesti suurusjärgu võrra kasvab, tähendab see, et 3-4 erineva stiili asemel (eeldades, et mitte kõik kasutajad ei kirjuta päris omamoodi, vaid järgivad siiski kellegi eeskuju) hakatakse järsku kasutama 30-40. Ja see oleks juba probleem. - Daniel Charms (arutelu) 4. jaanuar 2017, kell 21:53 (EET)

Stiilierinevus ei tekita midagi hullu, kui inimesed on kirjaoskajad ja intelligentsed. Andres (arutelu) 4. jaanuar 2017, kell 22:39 (EET)

Niikuinii kujuneb intensiivsematel kaastöölistel lõpuks välja omaenese stiil, s.t hakatakse parandama esialgu valitud stiilis avastatud "vigu" ja tegema "parandusi" vastavalt omaenda eelistustele, ehk siis sellele, millist artiklit inimene ise näha eelistab. - Melilac (arutelu) 4. jaanuar 2017, kell 22:58 (EET)

Minu jaoks on tõde siin kusagil Adeliine ja Ivo vahepeal. Vikipeedia on avatud keskkond. MTÜ ei ole Vikipeedia omanik ega selle tuleviku üle ainuotsustaja. Nii peaks ka kogukond olema väga avatud, sh uutele ideedele ja panustajatele, sh akadeemilistest ringkondadest ja erialaspetsialistide hulgast. Samas on ka seniste pusijate hulgas mitmeid asjalikke inimesi, kes saaksid kaasa aidata ja usutavasti ka oleksid valmis sellisesse arendusprojekti panustama, et saavutada oluline pööre nii kaetud teemade mahus kui kvaliteedis. PS. Lugesin just Tarmo Soomere intervjuud 21.12.2016 Eesti Ekspressis. Ta ütleb mh: "Me peame teadma, mida maailmas tehakse ja olema võimelised neid asju seletama" ja "Info kvaliteedi kontroll on olnud alati probleem." Need laused võiksid sama hästi käia Eesti Vikipeedia kohta.--VillaK (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:41 (EET)

Minu meelest oleks teadlaste ja üldse tippasjatundjate kaasamine kõige tõhusam just info kontrollijate funktsioonis. (Andres) 194.150.65.2 23. detsember 2016, kell 15:31 (EET)

MTÜd asutades sai vikis liiga vara toore ideega välja tuldud. Pärast oli seda jama väga palju rohkem kui vaja. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:51 (EET)

Kas artiklite tegemise eest hakatakse palka maksma? Kuidas see suhestub vabatahtlike kogukonna– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 194.150.65.214 (arutelu • kaastöö).

Ei. Sihukest raha poleks ka kuskilt võtta isegi kui seda teha tahaks. Seega on see välistatud.

Küll on mõttes, et võiks läbi viia mõningaid võistluseid, et saada kvaliteetset sisu eriti järgiaitamist vajavatel teemadel. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:31 (EET)

Tõsine probleem on minu meelest see, et meie kogukond ei ole piisavalt tugev, et massilist kaastööd läbi seedida. Ka Praegugi juba kvaliteet minu meelest juba aastaid halveneb, mitte ei parane. Keeletoimetamisest ka ei piisa, tarvis on ka inimesi, kes oskavad entsüklopeediat toimetada. Koolitamisega oleks ehk võimalik asja mingil määral ~parandada Andres (arutelu) 27. detsember 2016, kell 14:53 (EET)

ProveIt

Lisasin Eelistustes tööriistade alla uue tööriista – ProveIt. Nagu kirjelduses on öeldud, aitab see tekstiaknas viiteid otsida, muuta, lisada ja kasutada. See tekitab graafilise liidese, milles artikli viited on üles loetletud. Viidete puhul, mis on viitemallide abil kirja pandud, oskab tööriist parameetrid lahtritesse laiali jagada. Tööriistal on ka mõned väiksed vead, kuid seda arendatakse pidevalt ja osad vead on juba Phabricatoris raporteeritud. Tööriista Phabricatori projekt: https://phabricator.wikimedia.org/project/profile/2317/. Tõlkisin tööriista kasutajaliidese ka eesti keelde. Cumbril 28. detsember 2016, kell 22:38 (EET)

Viitamiskultuur

Ma ei pea vajalikuks, et me lisame viidetesse asjaolu, millal netiviidet on vaadatud. See on tarbetu ballast, õieti müra ega anna üldse mingit olulist informatsiooni. Tavaline põhjendus selle lisamiseks on, et siis lugeja saab teada, et viidatud saidil on sisu vahepeal muudetud. Küllap saab lugeja seda niisamagi teada, kui ta viidatud infot ei leia, ja teiseks, võidakse ju veebis samal päeval mitu korda viidatava lehekülje sisu muuta. Mida see teadmine mingist kuupäevast siis ikkagi annab? Kas mul jääb midagi märkamata? --kanakukk (arutelu) 9. jaanuar 2017, kell 02:54 (EET).

See on akadeemilises maailmas levinud nõue. Lugejale annab see teada, et sel ja sel kuupäeval oli allikas kättesaadav. - Daniel Charms (arutelu) 9. jaanuar 2017, kell 06:39 (EET)

Ma olen kanakukega nõus. Ühtlasi tunnistan, et reeglina ma kasutatud netiviidetele vaatamise kuupäeva ei lisa - kiitke heaks või pange pahaks. Kui ma kirjutan teadustekste, siis ma seda küll teen. Laskumata siin sügavamasse analüüsi kas ja kuivõrd on Vikipeedias tegemist teadustekstiga, juhin lisaks kanakuke toodud kaalutlustele tähelepanu, et iga viite lisamise aja leiab huviline artikli ajaloo alt. Pole põhjust eeldada, et netiviidet vaadati viite lisamisest oluliselt erineval ajal. Seega erinevalt paberile trükitud tekstist on Vikipeedias viite kasutamise ja lisamise aeg tuvastatav ka praegu. Netiviite vaatamise kuupäev on teatud juhul aktuaalne vaid selliste saitide puhul, mille sisu sageli muutub - et oleks võimalik veebiarhiivist leida õige kuupäevaga algtekst. Ent veebis on palju ka selliseid allikaid, mille sisu muutuda ei saa - näiteks vanad ajalehed DIGARis, arhiivide ja muuseumide digitaliseeritud fotod ja dokumendid, teadusartiklid, registrite andmed (nt HAUDI). Nende algdokumendid on füüsiliselt olemas ka kusagil mujal (ja seega ka viidatavad otse) ja veeb on lihtsalt meedium, et need allikad teha laiemalt kättesaadavaks. Selliste digitaliseeritud materjalide puhul ei ole nende vaatamise kuupäev sisuliselt relevantne. Kui mingi materjal oli digitaliseeritult veebis ja hiljem sealt eemaldati, siis link murdub ja seda pole võimalik uuendada, aga viidatav algdokument on kusagil olemas (kui seda just ei hävitatud - aga ka sel juhul pole teha midagi).--VillaK (arutelu) 9. jaanuar 2017, kell 07:38 (EET)

Mõneaastase kogemuse najal võin tõdeda, et nt BBC ja Reuters esitavad samal kuupäeval sama aadressi (mõnikord sama, mõnikord muudetud pealkirja all) all erineva sisuga artikleid, mõnikord muudetud/lisatud ka autor(ei)d, nt, kui sa kell 8.00 loed ja viitad 100 hukkunule, siis u 10 tunni pärast võib artikkel olla oluliselt muutunud (iseäranis "tuliste" teemade korral); või siis nt Vene-Ukraina sõda, seal võivad olulised andmed muutuda , nii et kui panen ühel ajahetkel kirja andmed hetkel artiklis oleva najal, siis mõne tunni pärast artiklit lugev kasutaja võib sellest samast artiklist leida sootuks erinevad andmed; Wikist saab seda vaadata ajaloo alt, nt BBC, Reutersi jt puhul ei saa.
Nt Ukraina ingliskeelse meedia puhul praktiseeritakse tihtipeale sellist tava, et päises avaldamiskuupäev kellaajaga 23.59, artikkel jõuab Internetti aga alles mõne tunni pärast, tavaliselt 2-3 tunniga.—Pietadè (arutelu) 9. jaanuar 2017, kell 08:37 (EET)

Tõsijutt. Mul tuliste teemadega on vähem kogemusi, sest kirjutan peamiselt asjadest ja sündmustest, millega on mõningane ajaline distants. Et olla viitamises pedantne, tuleks siis kuupäevale lisada ka kellaaeg. Waybackmachine annab BBC lehele sama kuupäeva kohta tavaliselt ca 10-15 snapshot'i erinevatest kellaaegadest. Aga reaalsuses muutub sisu seal muidugi tihedamalt, nii et ka kellaaeg ei pruugi aidata täpset algteksti tuvastada. Praktiline probleem on ka selles, et kui keegi jätab - teadlikult või teadmatusest - kellaaja lisamata, siis tagantjärele ei ole selline "viga" enam parandatav. --VillaK (arutelu) 9. jaanuar 2017, kell 09:23 (EET)

Mulle tundub ka, et kui pole alust arvata, et sisu võib muutuda, siis vaatamise aega pole tarvis panna.

Uudiste viitamisel ei tuleks minu meelest panna mitte vaatamise kellaaeg, vaid avaldamise kellaaeg. Aga kui uudist sisuliselt muudetakse, siis minu arvates tuleks niikuinii refereerida parandatud versiooni ning esialgne info tuleks niikuinii artiklist välja võtta, kui see enam kinnitust ei leia.

Mõningate artikli teisendajate "lipulaevade", alates nt BBC-st, suhtes ei jätkuks selleks tegevuseks (viidatava artikli muudatuste läbihekseldamiseks) nn "inimressurssi". IMHO.—°Pietadè (arutelu) 9. jaanuar 2017, kell 13:31 (EET)

Artikli sisu seisukohast pole uudise muutumine oluline. Me ju räägime sündmusest enesest, mitte ajakirjanike tegevusest. Piisab, kui toimetaja võrdleb sisu uudise lõpliku redaktsiooniga. Andres (arutelu) 9. jaanuar 2017, kell 15:10 (EET)

Mõnikord võetakse vaatamise aeg teise viki artiklist. Neil juhtudel on minu meelest korrektne kontrollida allika kättesaadavust ja artikli sisu vastavust allikale. Kui märkida vaatamise kuupäev, siis ikka kuupäev, millal ise vaatasid. Aga nii alati ei tehta. Andres (arutelu) 9. jaanuar 2017, kell 11:56 (EET)

Kas kusagil on kirjas, millal etwi ajaarvamine UTC pealt kohalikule üle läks? (Näiteks, kas algusaegade etwi ajatempel 22.50 1. aprill tähendab: kell 0.50 2. aprill?)
Ise vaatamise kuupäev peaks olema seejuures vastavuses selle wi-ga, kuhu kirjutad, nt tänane kella 00.30 ajal vaatatud (ja avaldatud) art ei ole UTC järgi sugugi mitte tänase kuupäeva art.
Või, nt kirjeldades aastavahetusel toimunut: artikkel kirjeldab 2017. aasta 1. jaanuaril kella 1.30 paikunu toimunut ja on vastavalt ka tähistatud, mina loen seda 2016. aasta 31. detsembril.—°Pietadè (arutelu) 9. jaanuar 2017, kell 13:31 (EET)

See kellaaja jutt oli mul mõeldud vindi ülekeeramisena, palun ärge seda liiga tõsiselt võtke.--VillaK (arutelu) 9. jaanuar 2017, kell 15:32 (EET)

Üks märkus neile, kes soovitavad teadusartikli stiili järgida. Teadusartiklis ei ole viitamise eesmärk täpselt sama mis Vikipeedia artiklis. Ja erinevalt Vikipeedia artiklist ei ole teadusartikkel muudetav. Andres (arutelu) 9. jaanuar 2017, kell 12:40 (EET)

Mina olen ise kasutanud vaatamise kuupäeva väljatoomist reeglina ainult andmebaasisissekannete juures, kus võib eeldada, et asi võib ajas muutuda. Mujal pean seda pigem samuti tarbetuks ballastiks nagu Kanakukk juba märkis. Ivo (arutelu) 9. jaanuar 2017, kell 14:01 (EET)

"Tavaline põhjendus selle lisamiseks on, et siis lugeja saab teada, et viidatud saidil on sisu vahepeal muudetud." - mina näiteks arvasin, et sellest saab teada, millal asjaga tegeleti? Eriti enne seda, kui olin "avastanud", et "Näita ajalugu" käib artikli kirjutamise kohta. Kardetavasti ma päris ainuke ei ole (kel läheb aru saamisega aega)--.Toon (arutelu) 9. jaanuar 2017, kell 20:38 (EET)?

Ma ei saa ka aru, kust see teema nüüd välja imeti. Inglisviki viitamismallides on vaatamise/kasutamise aeg samuti sees, täitma seda samas kedagi ei sunnita, ei saagi. Mina kavatsen seda ka edaspidi kasutada ja mul on väga kahju, kui teised ei soovi seda teha ega pea vajalikuks, sest nii nagu Toon osutas, näitab see paljude faktide puhul, millise seisuga on need andmed antud või üle kontrollitud. Miks me tahame allika kohta anda senisest vähem infot? Kui palju aega see tegelikult kokku hoiab? Igal allikal ei ole ka ilmumisandmeid. Kas siis on lihtsam iga kord link lahti klõpsata? Näiteks kui ma kontrollin mingis artiklis statistilisi andmeid, siis kui ma näen, et vastavad arvud on lisatud või üle kontrollitud kuu aega tagasi või eelmisel nädalal, siis ei hakka ma ilmselt nende üle kontrollimisega vaeva nägema. Nii et minu meelest on sellel infol praktiline väärtus. Aga rohkem ma sellesse debatti ei sekku, see on lõpptulemusena sama viljatu nagu iga teine debatt siin ja eks me kõik teeme lõpuks asju omaviisi edasi. -- Toomas (arutelu) 9. jaanuar 2017, kell 21:24 (EET)

Need inglise viki viitamismallid tuleks üldse valdavas osas siit vikist likvideerida. See nendest mallidest tekitatud verbaalne kõhulahtisus, mis redigeerimisvaates vastu vaatab, on lihtsalt rõlge. Meeletult tähemärke, kuid väga vähe sisu. Raskendab muudatuste tegemist, kuid midagi juurde ei anna.

Siin sai ka varemalt välja toodud, et nt andmebaasisissekannete puhul on kuupäev vajalik. Seega on kohti (koduleheküljed, andmebaasid, jms), kus sellisest lisandusest on reaalset kasu. Küsimusi tekitab eelkõige selle kasutamine mujal, kus see ei anna mingit selget võitu, kuid tekitab juurde tarbetut infomüra. Ivo (arutelu) 9. jaanuar 2017, kell 23:12 (EET)

Olgen'd ikka, mis hull müra saab olla lisakuupäev viidetes?? Viide on ju niikuinii väga 'tehniline'. --.Toon (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 01:21 (EET)

Ei saa kuidagi nõustuda paraku, visual editoriga näiteks on netiviite malli väga mugav kasutada. - Neptuunium (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 04:05 (EET)

Juba vaikimisi peaks vältima mittevajaliku info etteandist. Seda enam, et seesugune müra võimendub viitemallide kasutamisel. Nt nõuavad need mallid kuupäeva korrektset vormistamist, mille vastu eksimine tekitab probleeme. Samuti on väga levinud viidetes inglise ja eesti keele kokkusegamine, mida need elemendid soodustavad. Ka raskendavad need viidete ühtlustamist. Kui see lisaelement ära võtta, siis mõned mallid (nt Cite web) kaotavad igasuguse mõtte.

Ja mida täpselt selline lisandus annab? Minu meelest tekitab pigem küsimusi asja tõsiseltvõetavuse seisukohast. Tundub nagu, et ei saadaks aru, miks mingi viite element on vajalik. Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 03:40 (EET)

Kuigi ma ise jätan tihtipeale viited panemata ja seda sellepärast, et ma kas ei viitsi mõelda sellele, kuidas neid kirjutada, või siis sellepärast, et tegu on mingist muust vikist võetud faktiga ja kui kirjutan, siis kirjutan tavalise ref märgendiga ilma igasuguste lisavidinateta, siis viitamismallidesse ja nendes olevasse lisainfosse suhtun ma positiivselt. Põhjuseid miks see nii on, on mitmeid. Üks asi on see, et väga hea on kui veebilehe sisuline pool ja kujundus on üksteisest lahus ja mallid võimaldavad seda ka nii hoida ehk siis kasutaja ei pea enda pead vaevama teemaga, kuidas täpselt viidet kirjutada. See võimaldab ka vajaduse tekkimisel kõikide viidete väljanägemist korraga muuta. Netiviite puhul tuleb aga nentida, et kuupäev on igaljuhul soovitatav panna, sest Internet on väga kaootiline süsteem – täna on mingi leht olemas, homme ei ole ja ülehomme võib see taas olemas olla, muutub mingi jupp aadressist, muutub domeen vmt. Ja nende aadressimuudatuste puhulgi, on ilmselt inimestel kes oskavad roboteid jooksutada, viiteid lihtsam ära parandada, kui need on ühtmoodi ühe ja sama malliga kirjutatud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. jaanuar 2017, kell 14:21 (EET)

Kogemusi jagades: esmalt võtan ette valiidse viite skeleti, eemaldan sellest esmapilgul mittevajaliku ja saan nt sellise tulemuse:
<ref>{{cite web |url= |title= |trans-title= |date= |access-date= |publisher= |language= |quote= |first1= |last1= }}</ref>,
annan käsu "Record macro", misjärel tipin selle märk-haaval sisse (nt programmi Notepad++ ruumis), juhin kursori tavaliselt "url=" märgi järele vilkuma ja annan käsu: "Stop recording", edasi on võimalused "Save current recorded macro" ja lisada nt ka klahvikombinatsioon, ehk siis: kui andsin kombinatsiooniks Crt+Alt+w (3 klahvi) korraga vajutamise, siis saan tulemuseks teisel real kirjatu, ja kursori vilkuma "url=" järele. Üks kord vaeva näha ja pärast vaid copy-paste...—°Pietadè (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 16:51 (EET)

Seda kopipeist meetodit saab edukalt kasutada ka ilma malli ennast kasutamata. Saab täpselt samamoodi elemendid kokku tõsta ja saadud tulemust säilitada. Lisaks on see siis poole lühem. Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 17:45 (EET)

Kopeerida saab muidugi igatepidi, teinekord jääb asi aga inimliku laiskuse taha ja seepärast on väga mugav, kui vähemalt inglisvikist võetud viiteid saab otse ka siia kopeerida. Tegelt ka, ega mullegi alati ei meeldi need inglisviki pikad viitamised, mille kasutamise puhul tuleb teinekord otsida, kus see artikli tekst asub, kuid nende kasutamisel on omad plussid, mis kaaluvad minu jaoks miinused üle.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. jaanuar 2017, kell 18:08 (EET)

Nähtamatud märgid ja nende kõrvaldaja

Eelnevaga seonduvalt: täna käis enwi DS kronoloogia artikli läbi (id 759107390) BG19bot ja märkis kirjelduseks: "error fix for #16. Remove invisible Unicode characters. Do general fixes if a problem exists. -, replaced: → (5))"; WikiProject Check Wikipedia märgib muuhulgas: "Here are the bots actively working on English Wikipedia. They can be ported to other languages." Siit küsimus: kas etwis on? Esimesene näitena tuleb meelde üks artikli pealkiri, kuhu oli copy-paste'iga pandud sisse "ampersand-shy-semikoolon" märk ("diskreetne poolitusmärk", soft hyphen, mille koht ei tohiks olla topelt-kandiliste sulgude vahel), näha seda polnud, aga, link artikli pealkirjale oli punane, sest vaike-poolitusmärgiga artikli plk polnud registreeritud.
Parandab ka topelttühikud üheks tühikuks, lisab mõõtühiku märgi/tähistuse (nt "mm") ette lahutamatu tühiku (nonbreaking space) jm.°—Pietadè (arutelu) 9. jaanuar 2017, kell 10:54 (EET)

Ilmselt ei ole, sest topelttühikuid leiab ka vanematest asjadest. Mistõttu oleks ilmselt vaja ka. - Melilac (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 18:37 (EET)

Estopedist1, Sa vist kasutad aeg ajalt AWB-d (ma pole toda ammu pruukind). See suutis vist ka nendest lahti saada?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. jaanuar 2017, kell 18:49 (EET)

AWB on üsna võimekas ja teda saab õpetada veel targemaks. Ent neid nähtamatuid, vigaseid linke (nt Kehtna Kõrgema Kodumajandus¬kool) ta vist ei suuda leida ja parandada. Mõõtühikute ja arvu vahed seob ta üheks & nbsp;-ga--Estopedist1 (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 21:02 (EET)

Küsin lihtsalt huvi pärast. Mida topelttühiku kõrvaldamine annab? Andres (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 20:10 (EET)

visuaalselt pole vahet, kas seal on topelttühik, ent redigeerimiskastis need kasutajate poolt sageli parandatakse. Microsoft Wordis on need hästi näha ja seal ka ilmselt üliõpilastöödes nt loetakse pisivigadeks.--Estopedist1 (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 21:02 (EET)

Andres, mille järgi sa otsustad: kui näiteks kirjutad artikli pealkirja "Tori  hobune" või kirjutad selle kaksiktühikuga lihtsalt teksti, kas vahet pole? Hiljuti oli keegi artiklit kopeerides kopeerinud sinna ka topelt-kandiliste sulgude vahele Wordist või kust iganes võetud soft hypneni sisaldava punalinkse pealkirja, mille alusel siis loodi ka artikkel, mille pealkirjas oli see ¬ sees, ja ilma selle märgita artiklit justkui polekski olnud.—Pietadè (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 21:12 (EET)

Tori hobune. 146.255.183.171 10. jaanuar 2017, kell 22:23 (EET)

Kui ma sisestan pealkirja või lingi kahe tühikuga, rääkimata tavatekstist, siis Vikipeedias ei muutu sellest midagi.

Tavatekstis, mis läheb trükki, kahekordsed tühikud parandatakse, see on korrektori töö. Ma ei ole kunagi kuulnud, et üliõpilastöödes keegi neile tähelepanu pööraks. 146.255.183.171 10. jaanuar 2017, kell 22:28 (EET)

eksisin üliõpilastööde tühikute parandamise kohta. Rööpjoondusega vormis üliõpilastöödes on sõnavahed ebaühtlaselt, isegi 5-kordsete tühikutega, ja neid ei parandata--Estopedist1 (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 23:09 (EET)

Topelt- ja mitmekordseid tühikuid kasutatakse ka infokastides, kust neid ei tuleks eemaldada; artikli tekstis oleva vahendamine lugejale sõltub osalt ka selle tarkvara "õpetatusest", vanusest jne, mida lugeja kasutab.
Ma­jandusministeerium, Ma­jandus­ministeerium, Majandusmi­nisteerium, Majan­dusministeerium, Majandusministeerium...—°Pietadè (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 23:53 (EET)

Wikipedia 16

Wikipedia saab 16-aastaseks. Kõik huvilised on oodatud 15. jaanuaril kell 18:30 seda tähistama Tallinnas Tommi Grillis (Tatari 64). Kaasa võite soovi korral võtta sülearvutid. --Metsavend 12. jaanuar 2017, kell 13:43 (EET)

Samal üritusel on võimalik saada lähemat ülevaadet ka M+ projekti plaanidest (Tartu rahvale tuleb eraldi koosviibimine). Ivo (arutelu) 14. jaanuar 2017, kell 20:11 (EET)

---

Et Tartu inimesed saaksid ka Vikipeedia sünnipäeva tähistada toimub reedel, 27. jaanuaril Tartus Tavernas koosistumine. Algus 19:00. Ivo (arutelu) 26. jaanuar 2017, kell 05:19 (EET)

Invitation to Wikimedia CEE Spring 2017

Sorry for writing in English.

Dear Estonian community,

Last year your community participated at CEE Spring in Estonia and we invite you to participate in this year's contest! Local organisers, please subscribe to the mailing list at https://lists.wikimedia.bg/mailman/listinfo/ceespring-localorganisers, add your community at the Meta page with the participants and discuss this year's edition of the contest on its talk page (Talk:Wikimedia CEE Spring 2017/Participants). There you will also find information on some of the things expected from the local organisers. We are looking forward to reading from you soon!

On behalf of the international organisers, -- Ата (arutelu) 16. jaanuar 2017, kell 23:54 (EET)

Vormistusreeglid

Rasvaselt käivad ka ladinatähestikulised originaalnimed, sünonüümid ning ka need asjad, millelt tehakse ümbersuunamised leheküljele või lehekülje osale.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 21. jaanuar 2017, kell 14:00 (EET)

Vormistusreeglites seda ei ole. Kui see on nii, nagu sa ütled, siis tuleks juhendit täiendada. Parandan praegu tagasi. 2001:7D0:87FF:6480:C40D:A6A2:8398:3FAC 21. jaanuar 2017, kell 14:24 (EET)

Siis on vaja see sinna sisse kirjutada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 21. jaanuar 2017, kell 14:28 (EET)

Tõstan üldisesse arutellu kui laiemat huvi pakkuva teema. 2001:7D0:87FF:6480:C40D:A6A2:8398:3FAC 21. jaanuar 2017, kell 15:04 (EET)

Originaalnimede suhtes on mul kõhklus. Andres (arutelu) 21. jaanuar 2017, kell 22:13 (EET)

Aga on ju sees: Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus. Juurde tuleks kirjutada "need asjad, millelt tehakse ümbersuunamised leheküljele või lehekülje osale", aga ma ei tea, kuhu seda kirjutada. Kas ikka määratluse alla? Selles on päris kindlasti ammu kokku lepitud ja seda on ka alati järgitud. See on vajalik selleks, et oleks näha, et artikli teema hõlmab ka neid märksõnu. Andres (arutelu) 21. jaanuar 2017, kell 22:29 (EET)

Reeglites tuleks kokku leppida. Ka mulle tundus võõrkeelsete originaalnimede rasvaselt kirjutamine võõrastav, aga kui nii peaks otsustatama, siis pole midagi vaielda. 2001:7D0:87FF:6480:C40D:A6A2:8398:3FAC 21. jaanuar 2017, kell 22:49 (EET)

rongi- ja laevaliinid

Mis põhjusel on wikis laeva- ja rongiliinide nimetustel Tallinn alati käändes (näiteks Tallinna-Rakvere, Tallinna-Helsingi)? Nii laevafirmad kui ka Elron ei kääna seda nime oma liinide nimetustes. Larts (arutelu) 26. jaanuar 2017, kell 19:55 (EET)

See tuleneb õigekeelereeglitest. Andres (arutelu) 26. jaanuar 2017, kell 20:23 (EET)

Millistest reeglitest? Maanteeameti lehel on ka Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa jne. Millisel põhjusel "liinide" nimetustes peaks tallinn käändes olema, seda minu aru ei võta. Larts (arutelu) 26. jaanuar 2017, kell 21:24 (EET)

Näiteks siin: http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=78 Kribiitik (arutelu) 26. jaanuar 2017, kell 21:33 (EET)