Mineraalvesi

Visuaalselt on mineraalvesi mageveega täiesti sarnane

Ravimuda ehk tervisemuda ehk peloid on veest ning pihustunud mineraal- ja orgaanilistest ainetest koosnev ühtlane plastiline mass, mis on ladestunud veekogude põhjas, soodes (turbamuda) või tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel (fango).

Ravimuda on "rasvane" (püdel) muda, mida kogutatakse tavaliselt limaanide ja soolajärvede põhjast. See erineb tavalisest mudast nii välimuse kui ka keemilise koostise tõttu. Ravimuda on läikiv, õline, pärlihalli või sinise värviga ja on kreemi või kosmeetilise maskiga sarnane.

Ravimuda tekib pikemaajaliste füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Tema koosseisus on lahustamata (ränidioksiid, alumiiniumoksiid ning raua, kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi oksiidid), lahustavad (naatriumi, kaltsiumi, kaaliumi ja magneesiumi soolad) anorgaanilised ained ning erinevad orgaanilised ained (süsivesikud, rasvad, surnud ja kõdunenud taimede ja loomade jäänused).

Eesti Statistikaameti andmetel oli aastal 2006 kolm meremudamaardlat varuga 3023,1 tuhat tonni ja 12 järvemudamaardlat varuga 2663,5 tuhat tonni. Kokku toodeti aasta jooksul 0,8 tuhat tonni meremuda ja 0,7 tuhat tonni järvemuda.

Ravimuda kasutatakse haiguste raviks. Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud Haapsalu ja Värska ravimuda, kasutatakse ka Hiiumaa, Ikla ja Mullutu-Suurlahe ravimuda ning Tõhela ja Ermistu järve ravimuda.

Haapsalu muda kasutatakse nii Haapsalus kui ka Pärnus. Ravimuda on väga aktiivne, sellepärast on südamekahjustus üks vastunäidustusi.

Haapsalu ravimudast on valmistatud ravimit humisooli.

Värska järvemuda on teistega võrreldes vähemaktiivne ning seetõttu võivad end sellega ravida ka teatud südameveaga inimesed.

Eesti ravimuda ja selle kasutusviise Pärnu kuurordis uuris mikrobioloog Karl Schlossmann.Ravimuda ehk tervisemuda ehk peloid on veest ning pihustunud mineraal- ja orgaanilistest ainetest koosnev ühtlane plastiline mass, mis on ladestunud veekogude põhjas, soodes (turbamuda) või tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel (fango).

Ravimuda on "rasvane" (püdel) muda, mida kogutatakse tavaliselt limaanide ja soolajärvede põhjast. See erineb tavalisest mudast nii välimuse kui ka keemilise koostise tõttu. Ravimuda on läikiv, õline, pärlihalli või sinise värviga ja on kreemi või kosmeetilise maskiga sarnane.

Ravimuda tekib pikemaajaliste füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Tema koosseisus on lahustamata (ränidioksiid, alumiiniumoksiid ning raua, kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi oksiidid), lahustavad (naatriumi, kaltsiumi, kaaliumi ja magneesiumi soolad) anorgaanilised ained ning erinevad orgaanilised ained (süsivesikud, rasvad, surnud ja kõdunenud taimede ja loomade jäänused).

Eesti Statistikaameti andmetel oli aastal 2006 kolm meremudamaardlat varuga 3023,1 tuhat tonni ja 12 järvemudamaardlat varuga 2663,5 tuhat tonni. Kokku toodeti aasta jooksul 0,8 tuhat tonni meremuda ja 0,7 tuhat tonni järvemuda.

Ravimuda kasutatakse haiguste raviks. Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud Haapsalu ja Värska ravimuda, kasutatakse ka Hiiumaa, Ikla ja Mullutu-Suurlahe ravimuda ning Tõhela ja Ermistu järve ravimuda.

Haapsalu muda kasutatakse nii Haapsalus kui ka Pärnus. Ravimuda on väga aktiivne, sellepärast on südamekahjustus üks vastunäidustusi.

Haapsalu ravimudast on valmistatud ravimit humisooli.

Värska järvemuda on teistega võrreldes vähemaktiivne ning seetõttu võivad end sellega ravida ka teatud südameveaga inimesed.

Eesti ravimuda ja selle kasutusviise Pärnu kuurordis uuris mikrobioloog Karl Schlossmann.Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees.

Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta. Venemaal ja USA-s loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 0,25 grammi ühe liitri kohta.

Traditsioonilist mineraalvett võib kasutada või tarbida kohe leiukohast, näiteks ravilistel eesmärkidel spaad või tavakasutuses kaevud. Sarnaselt antiikajaga on ka tänapäeval paljudesse mineraalvee leiukohtadesse koondunud turismikeskused – nõnda on tekkinud mitmed spaalinnad (näiteks Tšehhis asuv Karlovy Vary) ja vesiravihotellid.

Eesti tähtsamad mineraalvee leiukohad on: Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska (Värska mineraalvesi).

Tänapäeval on mineraalvett sageli serveeritud pudelites, tehes selle nõnda kättesaadavaks paljudele inimestele. Poest ostetud vesi võib olla kas gaseeritud või naturaalne. Praegu on maailmas üle 3000 mineraalveebrändi.

Tänapäeval on reisid mineraalvee leiukohtadesse, kus saaks otseselt kokku puutuda mineraalveega, väga harvad ja sageli võimatud, sest tavaliselt on need era- või kaitse all olevad alad.

Mineraalveeallikates ravimist nimetatakse balneoteraapiaks, mineraalvee raviomadused ja mõju tervisele uurib balneoloogia ehk kümblusteadus. Balneoloogia seisukohalt saab mineraalvee liigid jagada kolmeks:

• söögivesi (mineraalainete sisaldus alla 1 g/l);
• ravi-söögivesi (mineraalainete sisaldus 1–10 g/l);
• ravivesi (mineraalainete sisaldus üle 10 g/l).

Pildigalerii

• 
  Looduslik Ramlösa mineraalvee allikas Helsingborgis Rootsis
• 
  The Grand Hotel Ramlösa mineraalvee allika lähedal Helsingborgis Rootsis
• 
  Mineraalvee "Rabe 1" allika pump Rabes Poolas
• 
  Vichy, Prantsusmaa: mineraalvee allikas "Cellestine"
• 
  Mineraalvesi klaaspudelites plastkastides
• 
  Farris mineraalvesi (Norra)
• 
  Badoit mineraalvesi (Prantsusmaa)
• 
  Bad Kissinger mineraalvesi (Saksamaa)
• 
  Rwenzori mineraalvesi (Uganda)
• Jermuki mineraalvesi (Armeenia)
  Jermuki mineraalvesi (Armeenia)
• 
  Põhja-Korea mineraalvesi
• 
  San Pellegrino mineraalvesi (Itaalia)
• 
  Radenska, Sloveenia

Välislingid

• Mineraalveebrändide loend riigiti