Natsionaalsotsialism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 26. jaanuar 2017, kell 10:04

Natsionaalsotsialism ehk rahvussotsialism ehk natsism on poliitiline ja majanduslik ideoloogia ja filosoofia, milles on ühendatud rahvuslus ja sotsialism.

Natsionaalsotsialism oli Kolmanda Riigi ametlik ideoloogia ja riiklik poliitika aastatel 1933–1945.

Natsionaalsotsialism kujunes Saksamaal pärast Versailles' lepingut majanduskriisi ajal. Natsionaalsotsialistlik ideoloogia põhineb Arthur de Gobineau ja Houston Stewart Chamberlaini rassilistel doktriinidel, lisaks Heinrich von Treitschke rahvuslusel ja Friedrich Nietzsche ideedel.

Natsionaalsotsialismi on rakendatud vaid korra, Adolf Hitleri ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei poolt.

Komintern ja Sotsialistlik Töölisinternatsionaal määratlesid natsionaalsotsialismi fašismina.^[1] Ka Nõukogude Liidus ja selle sõltlasriikides nimetati natsionaalsotsialismi fašismiks, hitlerlikuks fašismiks, Saksa fašismiks või hitlerismiks. Säärase nimetamise peamine põhjus oli asjaolu, et Stalinile ei meeldinud, et natsionaalsotsialistid nimetavad end sotsialistideks ning ta püüdis seepärast natsionaalsotsialismi nimetust võimalikult palju välja suruda. Teine põhjus oli, et Nõukogude Liidu juhtkonnal oli kombeks nimetada kõiki oma ideoloogilisi ja poliitilisi vastaseid fašistideks.^[1]

Põhijooned

Natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki: "Ein Volk, Ein Reich, Ein Führer" ('üks rahvas, üks riik, üks juht'). See pidi viima lõpule eri riikides asuvate sakslaste ühendamise ning andma tagatise rahva säilimisele tulevikus.

Selline eesmärk viis rassismini, mis avaldus eelkõige rassiteoorial põhinevas "aarja ja germaani rassi" ülistamises ja härrasrassi aretamise taotlustes ning antisemitismis.

Natsionaalsotsialismile oli omane antikommunism – terav marksismi-, kommunismi- ja bolševismivastane hoiak.

Natsionaalsotsialism, nagu ka fašism ja kommunism, oli suunatud demokraatia vastu ning nägi ette parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamist. Poliitiliste erimeelsuste ja klassihuvide esiletoomine pidi asenduma rahvustervikuga, mida ühendab juhikultus. Müstiliselt mõistetud "Verele ja mullale" tuginev rahvus vajas "eluruumi", mille võitmine eeldas militaristlikku hoiakut.

Antisemitism

Saksa natsionaalsotsialistide antisemitismil oli mitu "põhjendust". Juute esitati massilise tööpuuduse, linnastumise ja muude hädade süüdlastena, marksismi ja kapitalismi niiditõmbajatena ning laostava ja rassiliselt alaväärtusliku elemendina. Tollases antisemitismis võib näha ka üldisemat immigrantide vastalisust, sest tollal olid juudid ainsad silmatorkavad võõrrahvusest Saksamaa elanikud.

Rassism

Rassism oli natsionaalsotsialistliku maailmavaate oluline osa. Natsionaalsotsialistliku rassiteooria üheks tähtsamaks loojaks oli Alfred Rosenberg. "Aarja rassi", millesse sakslased arvati, peeti ülimuslikuks ja teiste rasside poolt ohustatuks. Selle rassi esindajaid tuli säästa teiste rassidega segunemise kahjuliku mõju eest. "Verepuhtuse" nimel keelati näiteks sakslaste abiellumine "ülekaalukalt teise rassi kuuluvate" partneritega (Nürnbergi seadused). Vaimupuudega isikuid ja rasked kurjategijad steriliseeriti eugeenika nimel.

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 11. november 2015, Jaak Valge, Fašismi marksistlike definitsioonide rakendamine Eestis kahe maailmasõja vahel, objektiiv.ee (vt ka https://de.wikipedia.org/wiki/Giulio_Aquila)

Välislingid

[Valge-1] 1,0 ^1,1 11. november 2015, Jaak Valge, Fašismi marksistlike definitsioonide rakendamine Eestis kahe maailmasõja vahel, objektiiv.ee (vt ka https://de.wikipedia.org/wiki/Giulio_Aquila)

[1]

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 Natsionaalsotsialism oli [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] ametlik ideoloogia ja riiklik poliitika aastatel [[1933]]–[[1945]].
-Natsionaalsotsialism kujunes Saksamaal pärast [[Versailles' leping]]ut majanduskriisi ajal.
+Natsionaalsotsialism kujunes Saksamaal pärast [[Versailles' leping]]ut majanduskriisi ajal. Natsionaalsotsialistlik ideoloogia põhineb [[Arthur de Gobineau]] ja [[Houston Stewart Chamberlain]]i [[rass]]ilistel [[doktriin]]idel, lisaks [[Heinrich von Treitschke]] rahvuslusel ja [[Friedrich Nietzsche]] ideedel.
-Natsionaalsotsialistlik ideoloogia põhineb [[Arthur de Gobineau]] ja [[Houston Stewart Chamberlain]]i [[rass]]ilistel [[doktriin]]idel, lisaks [[Heinrich von Treitschke]] rahvuslusel ja [[Friedrich Nietzsche]] ideedel.
 Natsionaalsotsialismi on rakendatud vaid korra, [[Adolf Hitler]]i ja [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] poolt.
-[[Komintern]] ja [[Sotsialistlik Töölisinternatsionaal]] määratlesid natsionaalsotsialismi  [[fašism]]ina.<ref name="Valge">[[11. november]] [[2015]], [[Jaak Valge]], [http://objektiiv.ee/fasismi-marksistlike-definitsioonide-rakendamine-eestis-kahe-maailmasoja-vahel/ Fašismi marksistlike definitsioonide rakendamine Eestis kahe maailmasõja vahel], [[objektiiv.ee]] (vt ka https://de.wikipedia.org/wiki/Giulio_Aquila) </ref> Ka [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja selle sõltlasriikides nimetati natsionaalsotsialismi fašismiks, hitlerlikuks fašismiks, Saksa fašismiks või hitlerismiks. Säärase nimetamise peamine põhjus oli tõsiasi, et [[Stalin]]ile ei meeldinud fakt, et natsionaalsotsialistid nimetavad end sotsialistideks ning ta püüdis seetõttu natsionaalsotsialismi nimetust võimalikult palju välja suruda. Teine põhjus oli asjaolu, et Nõukogude Liidu juhtkonnal oli kombeks nimetada kõiki oma ideoloogilisi ja poliitilisi vastaseid fašistideks.<ref name="Valge" />
+[[Komintern]] ja [[Sotsialistlik Töölisinternatsionaal]] määratlesid natsionaalsotsialismi  [[fašism]]ina.<ref name="Valge">[[11. november]] [[2015]], [[Jaak Valge]], [http://objektiiv.ee/fasismi-marksistlike-definitsioonide-rakendamine-eestis-kahe-maailmasoja-vahel/ Fašismi marksistlike definitsioonide rakendamine Eestis kahe maailmasõja vahel], [[objektiiv.ee]] (vt ka https://de.wikipedia.org/wiki/Giulio_Aquila) </ref> Ka [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja selle sõltlasriikides nimetati natsionaalsotsialismi fašismiks, hitlerlikuks fašismiks, Saksa fašismiks või hitlerismiks. Säärase nimetamise peamine põhjus oli asjaolu, et [[Stalin]]ile ei meeldinud, et natsionaalsotsialistid nimetavad end sotsialistideks ning ta püüdis seepärast natsionaalsotsialismi nimetust võimalikult palju välja suruda. Teine põhjus oli, et Nõukogude Liidu juhtkonnal oli kombeks nimetada kõiki oma ideoloogilisi ja poliitilisi vastaseid fašistideks.<ref name="Valge" />
 ==Põhijooned==