Arvo Pärt

Arvo Pärt 2008. aastal

Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest.

Haridus ja elukäik

Arvo Pärt ja Nora Pärt Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul augustis 2012

Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis olla, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestisi ja noote.

Aastatel 1958–1967 töötas Pärt Eesti Raadios helirežissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959–1979 ja taas 2005. aastast.

1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale Eestisse.

Looming

Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja partiita klaverile 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaažitehnika vallas ("Nekroloog" 1960, "Perpetuum mobile" 1963, 2. sümfoonia 1966).

Pärast kollaažiteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end ammendanud. Järgmise kaheksa aasta jooksul (1968–1976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui ka vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga.

1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" ("Aliinale"). Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks (ld tintinnabulum kelluke). Järgmise paari aasta jooksul valmis heliloojal 18 teost, millest tuntumad on "Spiegel im Spiegel" ("Peegel peeglis"), "Fratres", "Cantus in memoriam Benjamin Britten" ja "Tabula rasa".

Tema loomingu ja vaimse pärandi säilitamiseks on loodud Laulasmaal Arvo Pärdi Keskus.

Tintinnabuli-stiil

 Pikemalt artiklis Tintinnabuli

Tintinnabuli on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini ehk meloodia- ja kolmkõla-hääle üheks orgaaniliseks tervikuks. Selle tulemusel on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Lisaks kasutab helilooja vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Sündiva kõlaterviku eripärane ülemhelirikkus meenutabki kellaheli.

Samas on tintinnabuli ka muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal, taktitunne ja püüd olemuslike väärtuste poole. Tintinnabuli-stiili kompositsioonitehnilised vahendid on aastate vältel erinevates suundades laienenud, muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii ladina, saksa, vene, kirikuslaavi, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles ("Te Deum", 1985/92; "Miserere", 1989/92; "Magnificat", 1989; "Litany", 1994/96). Tänaseks on Pärt loonud heliteoseid kokku ligikaudu 115 eri nimetust, nende seas ka mitu suurvormi ("Passio", 1982; "Kanon Pokajanen", 1997; 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008).

Arvo Pärt ise on öelnud, et tema muusikat võib võrrelda valgusega, milles sisalduvad kõik värvid; ainult prisma võib neid värve üksteisest eraldada ja nähtavaks teha; selleks prismaks võiks olla kuulaja vaim:

„

Ich könnte meine Musik mit weißem Licht vergleichen, in dem alle Farben enthalten sind. Nur ein Prisma kann diese Farben voneinander trennen und sichtbar machen; dieses Prisma könnte der Geist des Zuhörers sein.

“

Arvo Pärdi muusika kasutamine

Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on kasutatud ka rohkem kui sajas eri žanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrilavastustes ning teistes multimeediatekstides.

Ehkki tee filmi on leidnud rohkem kui 20 Pärdi teost, on filmitegijad enim armastanud tintinnabuli-palasid "Spiegel im Spiegel" (1978), "Für Alina" (1976), "Fratres" (1977) ja "Cantus in memoriam Benjamin Britten" (1977). On leitud, et need teoseid kasutatakse süžeesituatsioonides, kus tegemist on peategelas(t)e vaimse või emotsionaalse kriisiga, milles satuvad kahtluse alla inimeseks olemise põhiväärtused. Neis situatsioonides lisab Pärdi muusika sündmustikule omamoodi transtsendentse mõõtme, avab teistsuguse vaatepunkti.

2013. aasta veebruari lõpus pühendati Belgias Antwerpenis Arvo Pärdile muusikafestival "Pärt in primetime". Programmis olid Arvo Pärdi tuntumad teosed, mida esitasid Belgia kammeransamblid, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja 27 last.

Teoseid

Arvo Pärdi sünnikohta tähistav paekiviskulptuur Paides. Skulptuuri valmistas 1999. aastal Riho Kuld.

• "Viis laulu lastele" (1960, teistel andmetel 1956–1964)
• "Sonatiin nr. 1" (1958)
• "Partita" (1958)
• "Sonatiin nr. 2" (1959)
• "Tantsud muusikast lastenäidenditele" (1959)
• "Meie aed" (1959)
• "Nekroloog" (1960)
• "Maailma samm" (1961)
• "Perpetuum mobile" (1963)
• "Solfedžo" (1963)
• Sümfoonia nr 1 "Polüfooniline" (1963)
• "Musica syllabica" (1964)
• "Kvintetiino" (1964)
• "Diagrammid" (1964)
• "Kollaaž teemal B-A-C-H" (1964)
• "Concerto piccolo über B-A-C-H" (1964, eelmisest teine versioon 1994)
• Sümfoonia nr 2 (1966)
• "Pro et contra", kontsert tšellole ja orkestrile (1966)
• "Credo" (1968)
• Sümfoonia nr 3 (1971)
• "Laul armastatutele" (1973)
• "Für Alina" (1976)
• "An den Wassern zu Babel saßen wir und weinten" (1976)
• "Pari intervallo" (1976)
• "Trivium" (1976)
• "Wenn Bach Bienen gezüchtet hätte ..." (1976)
• "Summa" (1977)
• "Variatsioonid Ariinuška tervenemise puhul" (1977)
• "Fratres" (1977)
• "Missa syllabica" (1977)
• "Sarah Was Ninety Years Old" (1977)
• "Arbos" (1977)
• "Tabula rasa", kontsert kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerorkestrile (1977)
• "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ("Cantus Benjamin Britteni mälestuseks") (1977/1980)
• "Missa syllabica" koorile ja orelile (1977/1996)
• "Cantate Domino canticum novum" (1977/1996)
• "Spiegel im Spiegel" (1978)
• "Annum per annum" (1980)
• "De profundis" (1980)
• "Passio" (1982)
• "Es sang vor Iangen Jahren" (Motette für de la Motte) (1984)
• "Hümn suurele linnale" (1984)
• "2 slawische Psalmen" (1984)
• "Wallfahrtslied" (1984)
• "Te Deum" (1985)
• "Psalom" (1985)
• "Stabat Mater" (1985)
• "Festina lente" (1988)
• "7 Magnificat-Antiphonen" (1988)
• "Magnificat" (1989)
• "Miserere" (1989)
• "Mein Weg" (1989, eelmisest teine versioon 1999)
• "Bogoroditse Djevo" (1990)
• "The Beatitudes" (1990)
• "Beatus Petronius" (1990, eelmisest teine versioon 2011)
• "Statuit ei Dominus" (1990, eelmisest teine versioon 2011)
• "Berliini missa" (1990)
• "Silouans Song" (1991)
• "And One of the Pharisees ..." (1992)
• "Mozart-Adagio" (1992)
• "Trisagion" (1992)
• "Litany" (1994)
• "Darf ich ... (1995/1999)
• "I am the true vine" (1996)
• "Dopo la vittoria" (1996)
• "Kanon pokajanen" koorile (1997)
• "Tribute to Caesar" (1997)
• "The Woman with the Alabaster Box" (1997)
• "Triodion" (1998)
• "Zwei Beter" (1998)
• "Como cierva sedienta" sopranile ja sümfooniaorkestrile (1998)
• "Cantique des degrés" (1999)
• "Which Was the Son of ..." (2000)
• "My heart's in the Highlands" (2000)
• "Orient & Occident" (2000)
• "Littlemore Tractus" (2000)
• "Cecilia, vergine romana" (2000/2002)
• "Nunc dimittis" (2001)
• "Beatitudines" (2001)
• "Salve Regina" (2001)
• "Eesti hällilaul" (2002)
• "Peace upon You, Jerusalem" (2002)
• "Roždestvenskaja kolõbelnaja" (Jõuluhällilaul, 2002)
• "Lamentate" (2003)
• "In principio" (2003)
• "Most Holy Mother of God" (2003)
• "Passacaglia" (2003)
• "Da pacem Domine" (2004)
• "L'abbé Agathon" (2004)
• "Anthem of St. John the Baptist" (2004)
• "La Sindone" (2005) – esiettekanne Torino toomkirikus (Cattedrale di San Giovanni Battista)
• "Vater unser" (2005)
• "Von Angesicht zu Angesicht" (2005)
• "Für Lennart in memoriam" (2006)
• "Für Anna Maria (Anna Mariale) (2006)
• "The Deer's Cry" (2007)
• "Morning Star" (2007)
• "Scala cromatica" (2007)
• "Sei gelobt, du Baum" (2007)
• "These Words ..." (2008)
• "Alleluia-Tropus" (2008, eelmisest teine versioon 2010)
• Sümfoonia nr 4 "Los Angeles" (2008) – pühendatud Venemaa naftafirma Jukos eksjuhile ja praegusele vangile Mihhail Hodorkovskile
• "Adam's Lament" ("Aadama itk") (2009)
• "Veni creator" (2009)
• "Silhouette, Hommage à Gustave Eiffel" (2009)
• "Missa brevis" (2009/2010)
• "In spe" (2010)
• "Habitare fratres in unum" (2012)
• "Virgencita" (2012)

Tunnustused

Arvo Pärt 2011. aastal

2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigent Paul Hillieriga Grammy auhinna parima koorisalvestise kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem". Plaadil kõlasid Pärdi kooriteosed "Da Pacem Domine", "Salve Regina", "Zwei slawische Psalmen", "Magnificat", "An den Wassern zu Babel", "Dopo la vittoria", "Nunc dimittis" ja "Littlemore tractus". Septembris võitis "Da Pacem" ka Taani muusikaauhinna parima välismaise heliplaadi kategoorias. Eesti valitsus premeeris Hillieri, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Pärti kokku 1,2 miljoni krooniga.

2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat. See on Taani kõrgeim muusikaline tunnustus, millega kaasneb preemia samuti 1,2 miljoni Eesti krooni väärtuses. Fond põhjendas Pärdi premeerimist järgmiselt: "Pärdi muusikas on rikkalikult vaimseid ülemtoone ning helilooja püüab oma ilusa ja lihtsa muusika abil tabada midagi väga sügaval inimese sees peituvat." Autasustamistseremoonia toimus 22. mail 2008 Kopenhaagenis Taani raadio kontserdisaalis toimunud kontserdil, kus Taani raadio orkestrit ja vokaalansamblit juhatas Tõnu Kaljuste.

13. veebruaril 2011 kandideeris Pärdi Sümfoonia nr. 4 "Los Angeles" Grammy auhinnale parima nüüdisaegse klassikalise heliteose kategoorias.

Arvo Pärdile pühendatud skulptuur Rakveres; noorusaegadel käis helilooja Turu platsil telefoniposti otsas asuvast valjuhääldist raadiosaateid ja muusikat kuulamas. Skulptor Seaküla Simson, kunstnik Kalev Lepik, 2010.

• Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990
• Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia välisliige, 1991
• Rakvere aukodanik, 1995
• Sydney Ülikooli audoktor (Austraalia), 1996
• Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisauliige, 1996
• Tartu Ülikooli audoktor, 1998
• Eesti Vabariigi Kultuuripreemia, 1998
• Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998
• Durhami Ülikooli audoktor (Suurbritannia), 2002
• Santa Cecilia Rahvusliku Akadeemia (Rooma) auliige, 2004
• Aasta helilooja tiitel ajakirjalt Musical America (USA), 2005
• Euroopa Kirikumuusika Auhind (Saksamaa), 2005
• Riigivapi I klassi teenetemärk, 2006
• Freiburgi Ülikooli teoloogiateaduskonna audoktor (Saksamaa), 2007
• Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacem (Harmonia Mundi HMU 097401) võitis 2007 parima koorimuusika esituse Grammy.
• Balti Tähe autasu (Peterburi, Venemaa), 2007
• Léonie Sonningi muusikaauhind (Taani), 2008
• Austria Teaduse ja Kunsti I klassi aurist, 2008
• Liège'i Ülikooli audoktor (Belgia), 2009
• Paide aukodanik, 2009
• Eesti Vabariigi Elutööpreemia, 2009
• St Andrewsi Ülikooli audoktor (Šotimaa), 2010
• Istanbuli Rahvusvahelise Muusikafestivali Elutööpreemia, 2010
• Baltimaade kuvandi rikastamise auhind (USA), 2010
• Classic Brit Awards aasta helilooja tiitel, 2011
• Paavsti Sakraalse Muusika Instituudi audoktor, 2011
• Prantsuse Vabariigi Auleegioni ordeni rüütlikraad, 2011
• Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik muusika alal, 2011
• Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liige, 2011
• Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadi arhon, 2013
• Praemium imperiale (Jaapan), 2014
• Sakraalmuusika audoktor (Honorary Doctor of Sacred Music), Püha Vladimiri Õigeusu Teoloogia Seminar (USA), 2014
• Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, EELK Teeneteristi I järk, 2015

Isiklikku

Tema üks poeg on muusikaprodutsent Michael Pärt, teine poeg on lendur Immanuel Pärt.

Kirjandus

• Hermann Conen (koostaja), Arvo Pärt: die Musik des Tintinnabuli-Stils. Köln: Dohr, 2006, ISBN 3936655332, ISBN 9783936655339.
• Paul Hillier, Arvo Pärt. (Oxford Studies of Composers.) Oxford, New York: Oxford University Press, 1997, ISBN 0198165501, ISBN 0198166168
• Oliver Kautny, Arvo Pärt zwischen Ost und West: Rezeptionsgeschichte. Stuttgart; Weimar: Metzler, 2002, ISBN 3476453065.
• Kaire Maimets-Volt, Mediating the 'idea of One': Arvo Pärt's pre-existing music in film. (Estonian Academy of Music and Theatre Dissertations; 4.) Tallinn: Estonian Academy of Music and Theatre, 2009, ISBN 9789985979761.
• Enzo Restagno (koostaja), Arvo Pärt peeglis: vestlused, esseed ja artiklid. Vastutav tõlkija ja toimetaja Toomas Siitan. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005, ISBN 9985702034.
• Andrew Shenton (koostaja), The Cambridge Companion to Arvo Pärt. Cambridge: Cambridge University Press, 2012, ISBN 9781107009899, ISBN 9780521279109

Välislingid

• Arvo Pärdi Keskus
• Arvo Pärdi teosed ja plaadistused
• David Pinkerton's Arvo Pärt Information Archive
• Veebisait Arvo Pärdist
• Arvo Pärt andmebaasis MusicBrainz (inglise keeles)

Meediakajastus

• Priit Kuusk. Amsterdamis toimub Arvo Pärdi teose esiettekanne ERR, 21. oktoober 2008
• Priit Kuusk. Arvo Pärdi muusika kõlab jõulukuul kolmes maailmajaos ERR, 13. detsember 2008
• Priit Kuusk. Arvo Pärdi uusteos kõlab maailmaesiettekandel Itaalias ERR Uudised, 18. detsember 2008
• Katrin Jüriso. Arvo Pärt pühendas sümfoonia Hodorkovskile ERR, 19. detsember 2008
• Priit Kuusk. Arvo Pärdi uus sümfoonia tuleb esiettekandele Los Angeleses ERR, 9. jaanuar 2009
• Harry Liivrand. Pärdil maailma esiettekanne Los Angeleses Eesti Ekspress, 15. jaanuar 2009
• Priit Kuusk. Arvo Pärdi uus sümfoonia kõlab ka Chicagos ERR Uudised, 23. jaanuar 2009
• Riik kingib Arvo Pärdile maad ERR, 26. jaanuar 2009
• Saale Kareda. Armastus heli vastu Sirp, 19. veebruar 2009
• Pärdile, Ükskülale ja Niidule anti üle elutööpreemiad ERR Uudised, 23. veebruar 2009
• Pärt annetas Paide muusikakoolile pool miljonit krooni ERR, 27. märts 2009
• Kertu Kalmus. Arvo Pärdi teos kõlab maailma suurimal klassikafestivalil Eesti Päevaleht, 14. juuli 2009
• Priit Kuusk. Arvo Pärt kutsuti Monaco kompositsiooniauhinna žüriisse ERR, 12. oktoober 2009
• Madis Filippov. Arvo Pärdi poeg rajab Laulasmaale kuulsa isa arhiivi Postimees, 17. oktoober 2009
• Anneli Ivaste. Arvo Pärdi muusika vastukõla USA ajakirjanduses Teater. Muusika. Kino, oktoober 2014