Harry Truman

See artikkel räägib USA presidendist; lennukikandja kohta vaata artiklit USS Harry S. Truman

---

Harry S. Truman
33. Ameerika Ühendriikide president
Ametiaeg 12. aprill 1945 – 20. jaanuar 1953
Eelnev	Franklin D. Roosevelt
Järgnev	Dwight D. Eisenhower
34. Ameerika Ühendriikide asepresident
Ametiaeg 20. jaanuar 1945 – 12. aprill 1945
Eelnev	Henry A. Wallace
Järgnev	Alben W. Barkley
Ameerika Ühendriikide senaator valitud Missourist
Ametiaeg 3. jaanuar 1935 – 17. jaanuar 1945
Eelnev	Roscoe C. Patterson
Järgnev	Frank P. Briggs
Isikuandmed
Sünniaeg	8. mai 1884 Lamar, Missouri, USA
Surmaaeg	26. detsember 1972 (88-aastaselt) Kansas City, Missouri
Erakond	Demokraatlik Partei
Autogramm

Harry S. Truman (8. mai 1884 – 26. detsember 1972) oli Ameerika Ühendriikide poliitik. Ta oli USA 34. asepresident (1945) ja 33. president (aastatel 1945–1953).

Nimi

Harry S. Trumani nimes ei olnud "S." lühend ühestki nimest. Lõunaosariikides oli tavaline võtta teise eesnime asemele üksnes initsiaal.

Lapsepõlv ja noorpõlv

Truman sündis 8. mail 1884 Lamaris, Missouris John Anderson Trumani ja Martha Ellen Young Trumani vanima pojana. Vend John Vivian (1886–1965) sündis kaks aastat ning õde Mary Jane Truman 5 aastat hiljem (1889–1978).

Harry isa John oli farmer ning tegeles eluskarja müügiga. Truman elas Lamaris, kuni ta oli 11-kuune. Seejärel kolis nende perekond vanavanemate 600 aakri suurusesse farmi Grandview's. Kui Truman sai kuueaastaseks, kolis perekond Independence'isse, kus Harry hakkas käima pühapäevases kirikukoolis. Tavakoolis hakkas ta käima kaheksa aastaselt. Noore poisina olid tema huvideks lugemine ja muusika. Ta ärkas üles varahommikul, et harjutada klaverimängu, mida ta õppis, kuni ta sai 15-aastaseks. Tema lemmik raamatuteks olid ajaloolised sõjalood ja autobiograafiad. Pärast keskkooli lõpetamist töötas ta mitmetel vaimulike töökohtadel. Ta naasis Grandview’sse 1906 ja töötas seal järgneva aastakümne.

Ülejäänud elu teema juurde tagasi tulles meenutas Truman nostalgiliselt oma aastaid farmerina töötades. Töötades Grandviews kohtus ta oma tulevase naise Bess Wallaceiga, kellelt ta isegi kätt palus. Kuid Bess lükkas abieluettepaneku tagasi. Truman ütles, et ta tahtis teenida rohkem raha, kui ta farmerina teenis, enne, kui ta uuesti Bessi kätt paluks.

9. veebruaril 1909 sai Trumanist Fultonis Missouris vabamüürlane.

Esimene maailmasõda

Esimese maailmasõja puhkemisega värvati Truman Missouri armeesse. Kuna tema silmanägemine oli erakordselt halb, õppis ta füüsilise testi läbimiseks silmade testtabeli pähe. Enne Prantsusmaale minekut saadeti Trumani väesalk treenima Camp Doniphani Fort Sillis Oklahomas. Ta töötas laagri sööklas ja tegutses sõdurilehe juures. Fort Sillis aitas tal sööklat juhtida tema juudist sõber Seersant Edward Jacobson, kes oli eelnevalt töötanud ühe Kansas City kaupluse müüjana. Teine mees, keda ta Fort Sillis kohtas ning kes teda pärast sõda aitas, oli Leitnant James Pendergast, Kansas City poliitiku Joseph Pendergasti nõbu. Truman edutati ohvitseriks ja seejärel sai temast ühe Prantsusmaal asuva suurtükiväerügemendi komandör. Tema üksus Battery D 129 kuulus 60. väliarmee 35. brigaadi ratsaväedivisjoni, mis oli kurikuulus oma distsipliiniprobleemidega. Üksus langes Vogeeside mäestikus sakslaste ootamatu rünnaku alla ning kui sõdurid hakkasid laiali jooksma, käskis Truman neil otsekohe oma positsioonidele tagasi minna, kasutades seejuures vänget sõimu, mille ta oli oma sõnul selgeks õppinud "Santa Fe's raudteel töötades" ja mis rabas sõdureid sedavõrd, et nad kuuletusid ja Truman juhtis nad edukalt löögi alt ära. Kapten Trumani juhtimise all võideldes ei kaotanud väeosa mitte ühtegi meest. Hiljem edutati Truman koloneliks; aeg sõjaväes tõi esile tema liidriomadused ning tegi võimalikuks tema hilisema poliitilise karjääri Missouris.

Teine maailmasõda

Septembris 1940 valiti Truman Missouri vabamüürlaste suurlooži suurmeistriks. Sama aasta novembris võitis ta valimistel Kansas City senaator Manvel H. Davist rohkem kui 40 000 häälega ja säilitas oma positsiooni Senatis. Truman väitis hiljem, et positsioon vabamüürlaste seas tagas talle valimisvõidu.

23. juunil 1941 andis Truman ülevaate oma seisukohast Saksamaa-Nõukogude Liidu vahelises sõjas: "Kui me näeme, et võidab Saksamaa, siis tuleb meil aidata Venemaad, kui aga võidab Venemaa, siis tuleb meil aidata Saksamaad, ja las nad tapavad võimalikult rohkem."

Augustis 1945 andis Truman käsu heita Jaapanile kaks tuumapommi. Esimene neist lõhkes Hiroshimas 6. augustil 1945, tappes kohe vähemalt 70 000 inimest ja põhjustades hiljem veel üle 200 000 inimese surma kiiritustõppe. Teine pomm lõhkes 9. augustil Nagasakis. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusse.

Truman ise kirjutas selle kohta hiljem: "Ma teadsin, mida ma tegin, kui ma sõja peatasin... Ma ei tunne kahetsust ja samas olukorras teeksin sedasama jälle."

Presidendina (1945-1953)

20. jaanuaril 1945 sai Truman Franklin Delano Roosevelti asepresidendiks. 82 päeva hiljem, 12. aprillil 1945, president Roosevelt sureb, tehes sellega Trumanist uue presidendi.

Truman tuleb võimule keerulises olukorras, Teise maailmasõja ajal veel enne Hitleri alistamist. Trumani populaarsus oli aga kõrge - kohe pärast tema võimuletulekut õnnestub liitlastel purustada Teises maailmasõjas Saksamaa. Trumani 61. siünnipäev, 8. mai 1945, oli päev, mil lõppes maailmasõda Euroopas.

Augustis 1945 andis Truman käsu heita Jaapanile kaks tuumapommi. Esimene neist lõhkes Hiroshimas 6. augustil 1945 ning teine pomm 9. augustil Nagasakis. Sellega lõppes ka Teine maailmasõda.

Pärast maailmasõja lõppu jätkas Truman paljude oma eelkäija Roosevelti ideede elluviimisega. Näiteks just Trumani eestvedamisel loodi 1945. aasta keskel Ühendatud Rahvaste Organisatsioon - algselt oli sellise liidu loomine olnud Roosevelti idee.

President Trumani ametiajal algas väga aktiivselt ka Külma sõda. Kui 1947. aastal hakkasid USA suhted NSV Liiduga muutuma pingelisteks, kuulutas Truman välja Trumani doktriini. Seda peetakse üheks Külma sõja algussündmuseks. 1948. aastal kuulutas ta välja Marshalli plaani, millega Ameerika Ühendriigid loovutasid 13 miljardit dollarit Lääne-Euroopa ülesehitamiseks pärast Külma sõda. Marshalli plaani eesmärgiks oli hoida ära kommunismi levikut majanduslikult pärast sõda nõrgestatud Lääne-Euroopas. Trumani ajal, 1948. aastal, kuulutati välja Berliini blokaad, mida võib pidada ka Külma sõja esimeseks kriisiks. 1949 loodi Trumani eestvedamisel ka maailma demokraatlikke riike Külmas sõjas ühendav sõjaline liit - NATO. Trumani ametiajal, aastal 1950, sekkus USA ka Korea sõtta.

Vaata ka

• Trumani doktriin

Viited

Eelnev Franklin D. Roosevelt

Ameerika Ühendriikide president 1945–1953

Järgnev Dwight D. Eisenhower