Punane meri: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
Resümee puudub
17. rida: 17. rida:


Punase mere nimi tuleneb arvatavasti punakat tooni mägede [[Peegeldumine|peegeldumisest]] mereveel või punast [[Värvus|värvi]] [[Tsüanobakterid|tsüanobakterite]] (''Trichodesmium erythraeum'') nn õitsemisest.
Punase mere nimi tuleneb arvatavasti punakat tooni mägede [[Peegeldumine|peegeldumisest]] mereveel või punast [[Värvus|värvi]] [[Tsüanobakterid|tsüanobakterite]] (''Trichodesmium erythraeum'') nn õitsemisest.

on soolane


==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 20. jaanuar 2017, kell 14:30

Punane meri

Punane meri on meri India ookeani loodeosas.

Meri on Bab el Mandebi väina kaudu ühenduses Adeni lahega, Suessi kanali kaudu Vahemerega.

Meri on pikliku kujuga, loode-kagusuunaline.

Mere pindala on 450 000 km², suurim sügavus 3040 meetrit. Punase mere pikkus ulatub 2250 kilomeetrini, keskmine laius on 300 km.

Merevesi on soolasem kui ookeanis, umbes 41, ja põhjani soe, mitte alla 22 °C. Selle erandliku nähtuse põhjuseks on asjaolu, et Bab el Mandebi väina madaluse tõttu ei pääse ookeani külm põhjavesi merre, aga merel endal pole kunagi ega kuskil piisavalt külma ilma. Hüdrotermaalsed lõhed avanevad kohati merepõhja ja seal on veel kuumema ja soolasema, metalle sisaldava vee kogumeid.

Mere keskosas on looded nõrgad, põhja- ja lõunaosas aga tugevamad, kuni 1,8 meetrit.

Merel valitseb kuum ja kuiv kliima.

Punane meri on sooja vee ja suure soolsuse tõttu hea kasvukoht korallidele.

Punase mere nimi tuleneb arvatavasti punakat tooni mägede peegeldumisest mereveel või punast värvi tsüanobakterite (Trichodesmium erythraeum) nn õitsemisest.

on soolane

Välislingid