Vene Kultuurikeskus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Vene Kultuurikeskus.jpg|pisi|Vene Kultuurikeskus: fassaad]] |
[[Pilt:Vene Kultuurikeskus.jpg|pisi|Vene Kultuurikeskus: fassaad]] |
||
[[Pilt:Vene KultuurikeskusIMG 2808.JPG|pisi|Vene Kultuurikeskus: üldvaade]] |
[[Pilt:Vene KultuurikeskusIMG 2808.JPG|pisi|Vene Kultuurikeskus: üldvaade]] |
||
[[Pilt:Russian Cultural Centre in Tallinn1.JPG|pisi|Hoone |
[[Pilt:Russian Cultural Centre in Tallinn1.JPG|pisi|Hoone [[portikus]]]] |
||
'''Vene Kultuurikeskus''' on [[Tallinn]]as aadressil [[Mere puiestee]] 5 asuv ja linna haldamisalas olev [[kultuuriasutus]]<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. |
'''Vene Kultuurikeskus''' on [[Tallinn]]as aadressil [[Mere puiestee]] 5 asuv ja linna haldamisalas olev [[kultuuriasutus]]<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. |
||
Redaktsioon: 20. jaanuar 2017, kell 12:14
Vene Kultuurikeskus on Tallinnas aadressil Mere puiestee 5 asuv ja linna haldamisalas olev kultuuriasutus[1].
Hoone Mere puiesteel, kus praegu on Vene Kultuurikeskus ning kus nõukogude ajal oli Laevastiku Ohvitseride Maja (vene keeles Дом офицеров флота, lühend ДОФ), on tuttav igale tallinlasele. Silmapaistva, stalinistliku, neoklassitsistliku sammastega hoone[2] projekteerimist Tallinna pommitamisel hävinud kino Grand Marina asemele alustati 1952. aastal. Arhitekt A. D. Kuznetsovi projekteeritud maja valmis 1954. aastal. Hoone siseplaan koosnes 168 ruumist. Seal oli 1000 inimest mahutav saal, lugemistuba, loenguteruum ja kohvik. Lava mahutas kuni 150 inimest. [3]
Hoone vestibüül ja saalid kaunistati sammastega, rõdud ja karniisid kuldornamendiga. Saali lage kaunistas NSV Liidu sõjalaevastiku päeva pühitsemist kujutav laemaal. Hoone kaunistamiseks loodi neliteist madalreljeefi Vene ja Nõukogude sõjalaevastiku ajaloo ja laevastiku igapäevase elu ainetel, mis kaunistavad hoone välisfassaadi koos 12 massiivse sambaga. Hoone vaatajatesaali paigutati kõrgreljeefid Marxi, Engelsi, Lenini ja Stalini portreedega. Reljeefide loomisel lõi kaasa hulk eesti skulptoreid: Enn Roos, Aleksander Kaasik, Arseni Mölder, Linda Rosin, Erika Haggi, Endel Taniloo ja Elfriide Maran.[4] Uue kultuuriasutuse kõrvale rajati suur park.[3]
1997. aastal tunnistati hoone kultuuriministri määrusega arhitektuurimälestiseks. 2001. aastal anti hoone üle Tallinna linnapea alluvusse ning sai munitsipaalasutuseks. Samal aastal hakkas hoones tegutsema Vene Kultuurikeskus.[1]
2006. aastal alustati ulatusliku remondiga, mis lõppes aastal 2009 ja taastas hoone varasema hiilguse.
Vene Kultuurikeskuses töötavad mitmed loomingulised kollektiivid: draama-, koori-, koreograafia-, muusika- ja kunstistuudiod, sh stuudioteater "Grotesk",[1] teater "Junost",[5] kunstistuudio "Artec", tantsuteater "Entree", lastekoor "Allegro". Stuudiotes tegutsevad lapsed ja täiskasvanud osalevad kõigil Vene Kultuurikeskuse üritustel – festivalidel, ülevaatustel, konkurssidel, kontsertidel. Kultuurikeskuse laval esinevad ka välismaa kollektiivid, toimuvad kontserdid, rahvusvahelised konkursid ja festivalid.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 323
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register
- ↑ 3,0 3,1 "Uus kultuuriasutus Tallinnas". Sirp ja Vasar, nr. 2. 8. jaanuar 1954. Vaadatud 20.01.2017.
- ↑ "EN Kunstnike Liidus". Sirp ja Vasar, nr. 23. 5. juuni 1953. Vaadatud 20.01.2017.
- ↑ teatri kodulehekülg