Attila: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel|räägib hunnide juhist; Giuseppe Verdi ooperi kohta vaata artiklit [[Attila (ooper)]]}} |
{{See artikkel|räägib hunnide juhist; Giuseppe Verdi ooperi kohta vaata artiklit [[Attila (ooper)]]}} |
||
{{keeletoimeta}} |
{{keeletoimeta}} |
||
[[Pilt:Eugene Ferdinand Victor Delacroix Attila fragment.jpg|pisi|right|Eugène Delacroix maal (1843–1847).]] |
|||
[[File:Empire_of_Attila.png|pisi|Attila [[Hunnide impeerium]]]] |
[[File:Empire_of_Attila.png|pisi|Attila [[Hunnide impeerium]]]] |
||
'''Attila''' ([[gooti keel]]es tähendab "isakest", [[saksa keel|saksa]] ''Etzel'', [[vanapõhja keel|vanapõhja]] ''Atli'' või ''Atle'', kutsutud ka '''Jumala vitsaks'''; umbes [[406]] – [[453]]) oli [[hunnid]]e [[hõimuliit|hõimuliidu]] juht [[434]]–453 (algul koos venna [[Bleda]]ga, aastast [[445]], pärast venna tapmist, üksi). |
'''Attila''' ([[gooti keel]]es tähendab "isakest", [[saksa keel|saksa]] ''Etzel'', [[vanapõhja keel|vanapõhja]] ''Atli'' või ''Atle'', kutsutud ka '''Jumala vitsaks'''; umbes [[406]] – [[453]]) oli [[hunnid]]e [[hõimuliit|hõimuliidu]] juht [[434]]–453 (algul koos venna [[Bleda]]ga, aastast [[445]], pärast venna tapmist, üksi). |
||
Redaktsioon: 18. jaanuar 2017, kell 19:18
|
See artikkel räägib hunnide juhist; Giuseppe Verdi ooperi kohta vaata artiklit Attila (ooper) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Attila (gooti keeles tähendab "isakest", saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406 – 453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos venna Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).
Resideeris Pannoonias (praegune Ungari). Laiendas hunnide hõimuliitu Volgast ja Kaukaasiast Reinini ja Taanist Doonauni.
451. aastal tungisid hunnid Galliasse, Attila sai Katalaunia lahingus Aetiuse juhitud roomlaste ja germaanlaste liiduväelt lüüa (seda vaid lääneroomlaste jutu järgi [viide?]).
452. aastal laastas Attila Itaaliat, kust lahkus pärast suure lunaraha saamist paavst Leo I käest (samal ajal laastas Itaaliat näljahäda).
Attila suri ootamatult aasta hiljem (legend pajatab, et abielurõõmude ajal). Pärast tema surma hunnide liit lagunes (454). Kuna karismaatilist juhti enam polnud, siis asusid endised liitlased hunnide vastu.
Kirjandus
- Patrick Howarth, “Attila, hunnide kuningas. Inimene ja müüt”. Inglise keelest tõlkinud Epp Tamm, Olion, Tallinn 2000
- Felix Dahn, “Attila” (ajalooline romaan rahvaste rändamise ajast). Saksa keelest tõlkinud Uno Liivaku. Monokkel, Tallinn 2005
- Lev Gumiljov, "Euraasia rütmid" (tõlketa eesti keelde)