Puskaru: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{EestiAsula |
{{EestiAsula |
||
| |
| nimi = Puskaru |
||
| |
| omakeelne_nimi_1 = |
||
| |
| omakeelne_nimi_2 = |
||
| |
| pindala = |
||
| |
| elanikke = |
||
| |
| maakond = Põlva |
||
}} |
}} |
||
'''Puskaru''' on |
'''Puskaru''' on [[Põlva maakond|Põlvamaal]] [[Põlva vald|Põlva valla]] lääneosas asuv [[küla]]. |
||
Puskaru külgneb põhjas Põlva valla [[Kiuma]] külaga, idas [[Kähri]] külaga, lõunas [[Kanepi vald|Kanepi valla]] [[Sõreste]] külaga |
Puskaru külgneb põhjas Põlva valla [[Kiuma]] külaga, idas [[Kähri]] külaga, lõunas [[Kanepi vald|Kanepi valla]] [[Sõreste]] külaga ja läänes [[Varbuse]] külaga. Küla läänepiir kulgeb mööda [[Ahja jõgi|Ahja jõge]]. |
||
Seda kohanime esmamainiti [[1617]] kujul ''Pusskaro''. Siis oli see tühi [[hajatalu]]. Puskaru kuulus [[Piigandi mõis]]a alla<ref name=Postitee>[http://www.postitee.ee/postitee-reisijuht/puskaru-voru Postitee reisijuht. Puskaru-Võru] Vaadatud 17. jaanuaril 2017</ref>.<ref name=Kohanimeraamat>[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 509</ref> |
|||
Puskaru nimi tuleb sõnadest "pusk" ja "[[aruniit|aru]]"<ref name=Kohanimeraamat/>, mis tänapäeval tähendab kuiva rohumaad, aga veel [[Wiedemann]]i ajal lihtsalt viljakat kuiva maad. Seda järelosa esineb eriti [[Põlva]] ja [[Kanepi]] vahelistes kohanimedes sageli<ref>Eesti kohanimeraamat, lk. 110</ref>. |
|||
Nime algusosa tähendus pole selge. [[Läänemaa]]l asuvad [[Puski]] ja [[Pusku]], mille nimi on [[laensõna|laen]] [[rootsi keel|rootsi]] sõnast ''busk'' '[[võsa]], põõsastik', kuid Kagu-Eestis pole rootsi laen tõenäoline. Pigem on aluseks [[sakslased|saksa]] isikunimi Busch. [[Soome]]st on teada isikunimi Puska, [[Luke kihelkond|Luke kihelkonnas]] Pusmarga talu ning [[Kambja kihelkond|Kambja kihelkonnas]] [[Pusu]] küla ja kõrts. Vähem usutavad on seosed sõnadega "pusk : pusu" 'pisted, teatud haigus' ja "puskama" / "puskima".<ref name=Kohanimeraamat/> |
|||
Esmamainimise ajal Puskarus veel kõrtsi polnud, aga [[1684]] on seal teada juba kõrtsikoht<ref name=Kohanimeraamat/>. [[1695]]. aasta Tartumaa teede atlases on näidatud Puskaru kõrts<ref name=Postitee/>. [[1783]] mainiti isikut ''Puskari Andres'', [[1798]] ''Puskari'' kõrtsi, [[1839]] küla nimega ''Puskar'' ja 1900. aasta paiku külanime Пускаръ<ref name=Kohanimeraamat/>. Pärast kõrtsi tekkimist hakati kohanime seostama sõnaga [[puskar]] 'puhastama viin'<ref name=Kohanimeraamat/>. See seletab i-d sisaldavaid kirjalikke nimekujusid, aga kõnekeeles säilis a-d sisaldav nimekuju<ref name=Kohanimeraamat/>. |
|||
19. sajandi teisest poolest kuni 1939. aastani kuulus Puskaru küla [[Põlgaste vald|Põlgaste valla]] koosseisu. [[1939. aasta vallareform]]iga muudetud vallapiiridega jäi Puskaru [[Põlva vald (1939)|Põlva valla]] koosseisu. |
19. sajandi teisest poolest kuni 1939. aastani kuulus Puskaru küla [[Põlgaste vald|Põlgaste valla]] koosseisu. [[1939. aasta vallareform]]iga muudetud vallapiiridega jäi Puskaru [[Põlva vald (1939)|Põlva valla]] koosseisu. |
||
[[1909]]. aasta aadressraamatu järgi asus endises Puskaru kõrtsis Jan Borkmanni talukaupade pood. See jätkas endises kõrtsis tegevust ka issseisvas Eestis. Kauplus tegutses Puskaru endises kõrtsis kuni 1990. aastate alguseni. Eesti esimesel iseseisvusajal peeti kõrtsi juures igal aastal [[laat]]a.<ref name=Postitee/> |
|||
Külas asuvad [[Puskaru ristipuud]]. |
Külas asuvad [[Puskaru ristipuud]]. |
||
Redaktsioon: 17. jaanuar 2017, kell 22:07
| Puskaru | |
|---|---|
|
| |
| Pindala |
5,3 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
60 (1.01.2019)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood |
6461[3] |
| Koordinaadid | 58° 0′ N, 26° 56′ E |
  | |
 | |
Puskaru on Põlvamaal Põlva valla lääneosas asuv küla.
Puskaru külgneb põhjas Põlva valla Kiuma külaga, idas Kähri külaga, lõunas Kanepi valla Sõreste külaga ja läänes Varbuse külaga. Küla läänepiir kulgeb mööda Ahja jõge.
Seda kohanime esmamainiti 1617 kujul Pusskaro. Siis oli see tühi hajatalu. Puskaru kuulus Piigandi mõisa alla[4].[5]
Puskaru nimi tuleb sõnadest "pusk" ja "aru"[5], mis tänapäeval tähendab kuiva rohumaad, aga veel Wiedemanni ajal lihtsalt viljakat kuiva maad. Seda järelosa esineb eriti Põlva ja Kanepi vahelistes kohanimedes sageli[6].
Nime algusosa tähendus pole selge. Läänemaal asuvad Puski ja Pusku, mille nimi on laen rootsi sõnast busk 'võsa, põõsastik', kuid Kagu-Eestis pole rootsi laen tõenäoline. Pigem on aluseks saksa isikunimi Busch. Soomest on teada isikunimi Puska, Luke kihelkonnas Pusmarga talu ning Kambja kihelkonnas Pusu küla ja kõrts. Vähem usutavad on seosed sõnadega "pusk : pusu" 'pisted, teatud haigus' ja "puskama" / "puskima".[5]
Esmamainimise ajal Puskarus veel kõrtsi polnud, aga 1684 on seal teada juba kõrtsikoht[5]. 1695. aasta Tartumaa teede atlases on näidatud Puskaru kõrts[4]. 1783 mainiti isikut Puskari Andres, 1798 Puskari kõrtsi, 1839 küla nimega Puskar ja 1900. aasta paiku külanime Пускаръ[5]. Pärast kõrtsi tekkimist hakati kohanime seostama sõnaga puskar 'puhastama viin'[5]. See seletab i-d sisaldavaid kirjalikke nimekujusid, aga kõnekeeles säilis a-d sisaldav nimekuju[5].
19. sajandi teisest poolest kuni 1939. aastani kuulus Puskaru küla Põlgaste valla koosseisu. 1939. aasta vallareformiga muudetud vallapiiridega jäi Puskaru Põlva valla koosseisu.
1909. aasta aadressraamatu järgi asus endises Puskaru kõrtsis Jan Borkmanni talukaupade pood. See jätkas endises kõrtsis tegevust ka issseisvas Eestis. Kauplus tegutses Puskaru endises kõrtsis kuni 1990. aastate alguseni. Eesti esimesel iseseisvusajal peeti kõrtsi juures igal aastal laata.[4]
Külas asuvad Puskaru ristipuud.
Puskaru küla läbivad Vooreküla–Puskaru tee (vana Tartu–Võru maantee ehk nn Postitee) ja Kanepi–Leevaku maantee.
Viited
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Postitee reisijuht. Puskaru-Võru Vaadatud 17. jaanuaril 2017
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Eesti kohanimeraamat, lk. 509
- ↑ Eesti kohanimeraamat, lk. 110
