Ronitaim: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
==Eestis kasvavaid ronitaimi== |
==Eestis kasvavaid ronitaimi== |
||
Eesti taimedest on ronitaim näiteks [[humal]]. Ronitaimena võib kasvada ka [[harilik maavits]]. Eestis haruldane |
Eesti taimedest on ronitaim näiteks [[humal]]. Ronitaimena võib kasvada ka [[harilik maavits]]. Eestis haruldane [[harilik luuderohi]] ei kasva siin enamasti ronitaimena, vaid roomab maapinnal. |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 15. jaanuar 2017, kell 00:38
_180807_REFON_2.jpg)
Ronitaim ehk liaan (laiemas mõttes) on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed, poolpuitunud või puitunud, enamasti suhteliselt pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi. Kitsamas mõttes nimetatakse liaanideks poolpuitunud või puitunud varrega taimi, aga mitte rohtse varrega ronitaimi.
Kasvukohad
Ronitaimed on tüüpilised troopiliste vihmametsade taimed. Nad kinnituvad mulda ja kasvavad puid või muid objekte toeks kasutades vertikaalsihis kõrgemale, valguse poole. Troopikas kasvav ronitaim on näiteks rotangpalm, mida peetakse maailma pikimaks taimeks (varre pikkus kuni 200 m, diameeter aga ainult 1–5 cm[1]). Et ronitaimed moodustavad metsavõrastikus sageli nii-öelda sildu, on nad loomadele (arborikoolidele) oluline liikumis- ja elupaik.
Ronitaimi leidub ka parasvöötme metsades, näiteks harilik luuderohi .
Ronitaimede liigitamine
Ronitaimede seas eristatakse horkronitaimi, juurronitaimi, köitronitaimi ja vään(roni)taimi. Köitronitaimed haarduvad toest köitrao ehk väänlaga, samas kui väänronitaim väändub ise ümber toe.
Eestis kasvavaid ronitaimi
Eesti taimedest on ronitaim näiteks humal. Ronitaimena võib kasvada ka harilik maavits. Eestis haruldane harilik luuderohi ei kasva siin enamasti ronitaimena, vaid roomab maapinnal.