Kreoolkeel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
jah |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{keeletoimeta}} |
{{keeletoimeta}} |
||
'''Kreoolkeeleks''' nimetatakse kahe või enama erineva keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt, mida vastavas keskkonnas sündinud lapsed omandavad esimese keelena. Kreoolkeele eelastmeks on [[pidžinkeel]], mis on samuti kahest või enamast keelest pärit sõnavara sisaldav segakeel, aga seda ei omandata emakeelena. |
'''Kreoolkeeleks''' nimetatakse kahe või enama erineva keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt, mida vastavas keskkonnas sündinud lapsed omandavad esimese keelena. Kreoolkeele eelastmeks on [[pidžinkeel]], mis on samuti kahest või enamast keelest pärit sõnavara sisaldav segakeel, aga seda ei omandata emakeelena. |
||
Kreoolkeeli kõneleb maailmas umbes 15 miljonit inimest. Enamik kreoolkeeli pärineb koloniaalajastust, mistõttu põhinevad paljud kroolkeeled Euroopa keeltel. Kreoolkeeled on grammatiliselt väga lihtsad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Seetõttu on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. |
|||
[[Kategooria:Keeleteadus]] |
[[Kategooria:Keeleteadus]] |
Redaktsioon: 12. jaanuar 2017, kell 17:09
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Kreoolkeeleks nimetatakse kahe või enama erineva keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt, mida vastavas keskkonnas sündinud lapsed omandavad esimese keelena. Kreoolkeele eelastmeks on pidžinkeel, mis on samuti kahest või enamast keelest pärit sõnavara sisaldav segakeel, aga seda ei omandata emakeelena.
Kreoolkeeli kõneleb maailmas umbes 15 miljonit inimest. Enamik kreoolkeeli pärineb koloniaalajastust, mistõttu põhinevad paljud kroolkeeled Euroopa keeltel. Kreoolkeeled on grammatiliselt väga lihtsad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Seetõttu on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust.