Erinevus lehekülje "Esimese öö õigus (film)" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
 
==Sisukokkuvõte==
Filmiainese inspireerijaks võib pidada [[Matthias Johann Eisen]]i poeemi[[poeem]]i "Kuldja" (1923).
 
Neiu Helja Vainola on [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] halastajaõde. Laatsaretis kohtab ta haavatud inglise leitnanti John Smithi, kes on sõjas vabatahtlikuna. Noored armuvad, John palub Helja kätt, kuid neiu tahab lõpetada meditsiiniõpingud ülikoolis. Mõne aasta möödudes Eestisse naastes riivab John autoga Helja tallu sõites teel kogemata vana professorit ja viib ta Helja juurde toibuma. Johni palvel räägib teadlane eestlaste ajaloost ja [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistsest vabadusvõitlusest]]. Orjaöö kohta loeb ta oma käsikirjast loo, mis elustub ekraanil järgmiselt.
 
Rüütel Uno von Sternhell igavleb mõisas. Hingekarjasel, paater Albertil ei tule enam ühtki uut lõbustust pähe. Ajaviiteks prassinud, minnakse lõpuks jahile, kaasas eestlasest [[paaž]] Mangu, keda ihaldab rüütliproua Stella von Sternhell. Teel heidab rüütel silma orjapiiga Lindale. Mangu armub kaunisse neidu ja palub luba teda kosida, olles selle nimel valmis kasvõi taas orjaks minema. Isand soostub, kuid otsib võimalust oma kõlvatu kire rahuldamiseks. Selle juhatab talle kätte paater: von Sternhell nõudku mõisahärrade esimese öö õigust. Mõisamehed röövivadki mõrsja otse pulmapeolt, kuid Mangu koos talumeestega tabab nad lossiväravas. KahevõitlusesMangu surmab Mangukahevõitluses mõõgaga von Sternhelli, kuid pääseda noorpaaril ei õnnestu. Nad võetakse kinni,. Mangu pekstakse mõrsja silme ees surnuks, Linda kaotab mõistuse ja vannub kättemaksu tulevikus.
 
Vapustatuna sellest loost, tänab Smithide noorpaar Jumalat, et sellised brutaalsed tavad on jäädavalt minevik, ja sõidab õnnelikult Inglismaale.

Navigeerimismenüü