Elu: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel| on elu mõistest bioloogias, eksobioloogias ja tehiselu valdkonnas ning orgaanilisest elust Maal; üldise elumõiste kohta filosoofias ja teoloogias vaata artiklit [[Elu (filosoofia)]]; elu aspektide kohta, mis puudutavad ainult inimest, vaata artiklit [[Inimese elu]]; Eesti kirjastuse kohta vaata [[Elu (kirjastus)]]; 1920. aastatel ilmunud Eesti ajalehe kohta vaata [[Elu (ajaleht)]]}}
{{See artikkel| on elu mõistest bioloogias, eksobioloogias ja tehiselu valdkonnas ning orgaanilisest elust Maal; üldise elumõiste kohta filosoofias ja teoloogias vaata artiklit [[Elu (filosoofia)]]; elu aspektide kohta, mis puudutavad ainult inimest, vaata artiklit [[Inimese elu]]; Eesti kirjastuse kohta vaata [[Elu (kirjastus)]]; 1920. aastatel ilmunud Eesti ajalehe kohta vaata [[Elu (ajaleht)]]}}
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
{{toimeta}}
'''Elu''' (ladina ''vita'', vanakreeka ''βίος'') on [[ainevahetus]]like [[rakk|rakulise]] ehitusega süsteemide aktiivsus.
'''Elu''' (ladina ''vita'', vanakreeka ''βίος'') on [[ainevahetus]]like [[rakk|rakulise]] ehitusega süsteemide aktiivsus.

⚫
Elu võib tähendada nii teatud protsesse kui neist hõlmatud organismide kogumit ([[rakk]]udest [[elustik]]u ja [[biosfäär]]ini).


Elu, eluslooduse uurimisega tegeleb [[bioloogia]].
Elu, eluslooduse uurimisega tegeleb [[bioloogia]].

⚫
Praeguste teadmiste kohaselt on elu eluprotsesside realisatsioon, teatud keeruka ehitusega üksustele (organismidele) omaste[[emergentsus|emergentsete]] [[protsess]]ide kogum, mis annab neile võime vahetada ümbritseva [[keskkond|keskkonnaga]] [[Aine (füüsika)|aineid]] ja [[energia]]t, töödelda [[informatsioon]]i, liikuda, kasvada ja paljuneda.


==Elu tunnused==
==Elu tunnused==
22. rida: 26. rida:
Elusaks võidakse lugeda eluvormi, mis vastab mõnedele või enamikule nendest kriteeriumidest. Näiteks [[viirus]]i peetakse tihti elusa ja eluta piiripealseks nähtuseks kuna väljaspool peremeesorganismi ei ole nad võimelised iseseisvalt elunema, kuid organismi, rakku sattununa muutuvad ja käituvad nad sageli iseseisva eluvormina, liikudes, toitudes ning elades ja paljunedes.
Elusaks võidakse lugeda eluvormi, mis vastab mõnedele või enamikule nendest kriteeriumidest. Näiteks [[viirus]]i peetakse tihti elusa ja eluta piiripealseks nähtuseks kuna väljaspool peremeesorganismi ei ole nad võimelised iseseisvalt elunema, kuid organismi, rakku sattununa muutuvad ja käituvad nad sageli iseseisva eluvormina, liikudes, toitudes ning elades ja paljunedes.


⚫
==Elu kui nähtus==
⚫
Organismid jagunevad kolme suurde domeeni: [[arhed]], [[bakterid]] ja [[eukarüoodid]]. Organismide "ehituskiviks" on rakk. Paljud organismid (ainuraksed) koosnevad ühestainsast rakust, teised ([[hulkraksed]]) koosnevad rakkude geneetiliselt reguleeritud ja valdavas enamikus toimivatest süsteemidest.
⚫
''Elu'' on nähtus, mis eristab [[organism]]e, millele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest [[Füüsikaline keha|füüsilistest objektidest]]<ref name=Koshland>{{Cite journal |title=The Seven Pillars of Life |journal=Science |date=22. märts 2002 |first=Daniel E. |last=Koshland Jr |volume=295 |issue=5563 |pages=2215–2216 |doi= 10.1126/science.1068489 |url=http://www.sciencemag.org/cgi/content/full/295/5563/2215 |accessdate=2009-05-25 |pmid=11910092}}</ref>, mis ei osale sellistes protsessides kas nende lakkamise tõttu ([[surm]]) või kuna neil niisugused funktsioonid puuduvad ja neid nimetatakse elututeks.<ref>[http://wordnetweb.princeton.edu/perl/webwn?s=inanimate Definition of ''inanimate''.] WordNet Search by Princeton University.</ref><ref>{{cite web |url=http://www.merriam-webster.com/dictionary/life |title=Merriam-Webster Dictionary |accessdate=2009-06-21 |publisher=Merriam-Webster Dictionary}}</ref>

⚫
Eluks nimetatakse ka:
⚫
* perioodi, mille vältel organism omab elu tunnuseid (nt inimelu)
⚫
* kogu elusorganismide kogu (nt elu [[Maa (planeet)|Maa]]l)
⚫
* teatud iseloomulikku elamisviisi või elu aspekti (nt maaelu, eraelu)

⚫
===Elu biokeemiline klassifikatsioon===
⚫
Elususe eelduseks on teatud orgaanilised ja anorgaanilised komponendid ([[molekul]]id ja [[ioon]]id; [[rakk|rakud]], [[organell]]id, [[elund|organ]]id ja [[organism]]id), nende omavaheline, tihti geneetiliselt kodeeritud aga ka keskkonnast lähtuv, sobitatus struktuuridesse ja vastastikune biotoime ning elusorganismi funktsioneerimine tervikuna.
⚫
Kogu meile tuntud elu põhineb teatud orgaanilistel molekulidel, mis sisaldavad [[süsinik]]u molekulide ahelaid. Need moodustavad kolloidse vesilahuse tilgakesi, mida ümbritsevad [[lipiidid]]est ja [[valgud|valkudest]] kestad. Niisiis terve elusloodus on ülesehitatud süsinikuühenditest. Seda valdkonda uurib [[Orgaaniline keemia|orgaanilise keemia]] haru [[biokeemia]]. (Täpsema keemiliste ainete sisalduse kohta elus rakkudes


===Eluvormid===
===Eluvormid===
{{Vaata|Bioloogia}}
{{Vaata|Bioloogia}}
⚫
Elu võib tähendada nii teatud protsesse kui neist hõlmatud organismide kogumit ([[rakk]]udest [[elustik]]u ja [[biosfäär]]ini). Elusorganisme uurib [[bioloogia]].


===Elusolendite tähtsamad rühmad===
===Elusolendite tähtsamad rühmad===
{{Vaata|''LUCA''}}
{{Vaata|''LUCA''}}
⚫
Organismid jagunevad kolme suurde domeeni: [[arhed]], [[bakterid]] ja [[eukarüoodid]]. Organismide "ehituskiviks" on rakk. Paljud organismid (ainuraksed) koosnevad ühestainsast rakust, teised ([[hulkraksed]]) koosnevad rakkude geneetiliselt reguleeritud ja valdavas enamikus toimivatest süsteemidest.

===Viirused===
===Viirused===
{{Vaata|Viiruste evolutsioon}}
{{Vaata|Viiruste evolutsioon}}
77. rida: 92. rida:
====Inimese evolutsioon====
====Inimese evolutsioon====
{{Vaata|Inimese evolutsioon}}
{{Vaata|Inimese evolutsioon}}
⚫
Praeguste teadmiste kohaselt on elu eluprotsesside realisatsioon, teatud keeruka ehitusega üksustele (organismidele) omaste[[emergentsus|emergentsete]] [[protsess]]ide kogum, mis annab neile võime vahetada ümbritseva [[keskkond|keskkonnaga]] [[Aine (füüsika)|aineid]] ja [[energia]]t, töödelda [[informatsioon]]i, liikuda, kasvada ja paljuneda.


====Elustik====
====Elustik====
84. rida: 98. rida:
*[[Taimestik]]uks ehk flooraks
*[[Taimestik]]uks ehk flooraks
*[[Loomastik]]uks ehk faunaks
*[[Loomastik]]uks ehk faunaks

⚫
===Elu biokeemiline klassifikatsioon===
⚫
Elususe eelduseks on teatud orgaanilised ja anorgaanilised komponendid ([[molekul]]id ja [[ioon]]id; [[rakk|rakud]], [[organell]]id, [[elund|organ]]id ja [[organism]]id), nende omavaheline, tihti geneetiliselt kodeeritud aga ka keskkonnast lähtuv, sobitatus struktuuridesse ja vastastikune biotoime ning elusorganismi funktsioneerimine tervikuna.
⚫
Kogu meile tuntud elu põhineb teatud orgaanilistel molekulidel, mis sisaldavad [[süsinik]]u molekulide ahelaid. Need moodustavad kolloidse vesilahuse tilgakesi, mida ümbritsevad [[lipiidid]]est ja [[valgud|valkudest]] kestad. Niisiis terve elusloodus on ülesehitatud süsinikuühenditest. Seda valdkonda uurib [[Orgaaniline keemia|orgaanilise keemia]] haru [[biokeemia]]. (Täpsema keemiliste ainete sisalduse kohta elus rakkudes

⚫
==Elu kui nähtus==
⚫
''Elu'' on nähtus, mis eristab [[organism]]e, millele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest [[Füüsikaline keha|füüsilistest objektidest]]<ref name=Koshland>{{Cite journal |title=The Seven Pillars of Life |journal=Science |date=22. märts 2002 |first=Daniel E. |last=Koshland Jr |volume=295 |issue=5563 |pages=2215–2216 |doi= 10.1126/science.1068489 |url=http://www.sciencemag.org/cgi/content/full/295/5563/2215 |accessdate=2009-05-25 |pmid=11910092}}</ref>, mis ei osale sellistes protsessides kas nende lakkamise tõttu ([[surm]]) või kuna neil niisugused funktsioonid puuduvad ja neid nimetatakse elututeks.<ref>[http://wordnetweb.princeton.edu/perl/webwn?s=inanimate Definition of ''inanimate''.] WordNet Search by Princeton University.</ref><ref>{{cite web |url=http://www.merriam-webster.com/dictionary/life |title=Merriam-Webster Dictionary |accessdate=2009-06-21 |publisher=Merriam-Webster Dictionary}}</ref>

⚫
Eluks nimetatakse ka:
⚫
* perioodi, mille vältel organism omab elu tunnuseid (nt inimelu)
⚫
* kogu elusorganismide kogu (nt elu [[Maa (planeet)|Maa]]l)
⚫
* teatud iseloomulikku elamisviisi või elu aspekti (nt maaelu, eraelu)


==Kirjandus==
==Kirjandus==

Redaktsioon: 2. jaanuar 2017, kell 19:10

 See artikkel on elu mõistest bioloogias, eksobioloogias ja tehiselu valdkonnas ning orgaanilisest elust Maal; üldise elumõiste kohta filosoofias ja teoloogias vaata artiklit Elu (filosoofia); elu aspektide kohta, mis puudutavad ainult inimest, vaata artiklit Inimese elu; Eesti kirjastuse kohta vaata Elu (kirjastus); 1920. aastatel ilmunud Eesti ajalehe kohta vaata Elu (ajaleht)

Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.

Elu võib tähendada nii teatud protsesse kui neist hõlmatud organismide kogumit (rakkudest elustiku ja biosfäärini).

Elu, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia.

Praeguste teadmiste kohaselt on elu eluprotsesside realisatsioon, teatud keeruka ehitusega üksustele (organismidele) omasteemergentsete protsesside kogum, mis annab neile võime vahetada ümbritseva keskkonnaga aineid ja energiat, töödelda informatsiooni, liikuda, kasvada ja paljuneda.

Elu tunnused

LiigidPerekonnadSugukondSeltsKlassHõimkondRiikDomeenElu
Taksonoomia

Sageli defineeritakse elu tarvilike tunnuste kaudu, mis elusolenditel ehk organismidel peavad olema:

  1. Homöostaas: adaptatsioon- sisekeskkonna regulatsioon püsiva oleku hoidmiseks.
  2. Organiseeritus: koosnemine ühest või mitmest rakust, mis on elu põhiüksus.
 Pikemalt artiklis Elusloodus#Eluslooduse organiseerituse tasandid

Nimetatud on ka teisi tarvilikke tunnuseid:

  1. eristatus ümbritsevast keskkonnast ja spetsiifiline liigiomane põhistruktuur;
  2. ainevahetus ka metabolism – biomolekulide komplekteerimine ainetest ka keemiliste reaktsioonide vahendusel füsioloogiliste protsesside toimumiseks: rakkude jagunemine, paljunemine, kasvamine ja apoptoos ning kaitsevõime ja energia kohalolu ja muundamisvõime;
  3. paljunemine – omataoliste järglaste tootmine päriliku informatsiooni abil;
  4. kasvamine – elusaine juurdekasv organismis rakkude hulga ja/või suuruse kasvu arvel;
  5. reageerimine sise- või väliskeskkonna füüsikalistele või keemilistele muutustele, kohastumisvõime keskkonnaga teatud piirides;

Elusaks võidakse lugeda eluvormi, mis vastab mõnedele või enamikule nendest kriteeriumidest. Näiteks viirusi peetakse tihti elusa ja eluta piiripealseks nähtuseks kuna väljaspool peremeesorganismi ei ole nad võimelised iseseisvalt elunema, kuid organismi, rakku sattununa muutuvad ja käituvad nad sageli iseseisva eluvormina, liikudes, toitudes ning elades ja paljunedes.

Elu kui nähtus

Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest füüsilistest objektidest[1], mis ei osale sellistes protsessides kas nende lakkamise tõttu (surm) või kuna neil niisugused funktsioonid puuduvad ja neid nimetatakse elututeks.[2][3]

Eluks nimetatakse ka:

  • perioodi, mille vältel organism omab elu tunnuseid (nt inimelu)
  • kogu elusorganismide kogu (nt elu Maal)
  • teatud iseloomulikku elamisviisi või elu aspekti (nt maaelu, eraelu)

Elu biokeemiline klassifikatsioon

Elususe eelduseks on teatud orgaanilised ja anorgaanilised komponendid (molekulid ja ioonid; rakud, organellid, organid ja organismid), nende omavaheline, tihti geneetiliselt kodeeritud aga ka keskkonnast lähtuv, sobitatus struktuuridesse ja vastastikune biotoime ning elusorganismi funktsioneerimine tervikuna. Kogu meile tuntud elu põhineb teatud orgaanilistel molekulidel, mis sisaldavad süsiniku molekulide ahelaid. Need moodustavad kolloidse vesilahuse tilgakesi, mida ümbritsevad lipiididest ja valkudest kestad. Niisiis terve elusloodus on ülesehitatud süsinikuühenditest. Seda valdkonda uurib orgaanilise keemia haru biokeemia. (Täpsema keemiliste ainete sisalduse kohta elus rakkudes

Eluvormid

 Pikemalt artiklis Bioloogia

Elusolendite tähtsamad rühmad

 Pikemalt artiklis ''LUCA''

Organismid jagunevad kolme suurde domeeni: arhed, bakterid ja eukarüoodid. Organismide "ehituskiviks" on rakk. Paljud organismid (ainuraksed) koosnevad ühestainsast rakust, teised (hulkraksed) koosnevad rakkude geneetiliselt reguleeritud ja valdavas enamikus toimivatest süsteemidest.

Viirused

 Pikemalt artiklis Viiruste evolutsioon

Bakterid

 Pikemalt artiklis Bakterid

Arhed ehk arhebakterid

 Pikemalt artiklis Arhede evolutsioon

Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid

 Pikemalt artiklis Eukarüootide evolutsioon

Protistid

 Pikemalt artiklis Protistide evolutsioon

Taimed

 Pikemalt artiklis Taimede evolutsioon

Seened

 Pikemalt artiklis Seente evolutsioon

Loomad

 Pikemalt artiklis Loomade evolutsioon

Inimese evolutsioon

 Pikemalt artiklis Inimese evolutsioon

Elustik

 Pikemalt artiklis Elustik

Elustiku ehk bioota liigitatakse mingi piiritletud ala kaudu:

Kirjandus

Eestikeelne kirjandus

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Koshland Jr, Daniel E. (22. märts 2002). "The Seven Pillars of Life". Science. 295 (5563): 2215–2216. DOI:10.1126/science.1068489. PMID 11910092. Vaadatud 25. mail 2009.
  2. ↑ Definition of inanimate. WordNet Search by Princeton University.
  3. ↑ "Merriam-Webster Dictionary". Merriam-Webster Dictionary. Vaadatud 21. juunil 2009.

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Elu&oldid=4551669"