Pikk Hermann: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 194.150.65.230 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss.
Bogdanov-62 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|räägib Toompea lossi tornist; Narva Hermanni linnuse torni kohta vaata artiklit [[Pikk Hermann (Narva)]]; teiste linnuste tornide kohta vaata lehekülge [[Pikk Hermann (täpsustus)]]}}
{{See artikkel|räägib Toompea lossi tornist; Narva Hermanni linnuse torni kohta vaata artiklit [[Pikk Hermann (Narva)]]; teiste linnuste tornide kohta vaata lehekülge [[Pikk Hermann (täpsustus)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2007}}{{keeletoimeta}}
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2007}}{{keeletoimeta}}
{{Hoone
|Nimi = Pikk Hermann
}}


[[Pilt:Pikk Hermann.jpg|thumb|Pikk Hermann, vaade loodest, 2013.]]
[[Pilt:Pikk Hermann.jpg|thumb|Pikk Hermann, vaade loodest, 2013.]]

Redaktsioon: 30. detsember 2016, kell 02:18

 See artikkel räägib Toompea lossi tornist; Narva Hermanni linnuse torni kohta vaata artiklit Pikk Hermann (Narva); teiste linnuste tornide kohta vaata lehekülge Pikk Hermann (täpsustus)

Pikk Hermann
Üldandmed
Koordinaadid 59° 26′ 6,7″ N, 24° 44′ 13″ E
Pikk Hermann, vaade loodest, 2013.
Mašikulii torni ülaosas.

Pikk Hermann on Tallinnas, Toompeal asuva Toompea linnuse edelatorn. Torni esimene osa ehitati aastatel 13601370, 16. sajandil torni täiendati ning selle kõrguseks sai 45,6 meetrit.[viide?] Pika Hermanni kõrgus on 45 meetrit.[1]

Pika Hermanni torn asub Eesti Vabariigi Riigikogu hoone läheduses ning torni tipus lehvib Eesti lipp.

Riigilipp heisatakse igal päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ning langetatakse päikeseloojangul. Lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu "Mu isamaa on minu arm" fragmendi baasil loodud signatuuri. Kõik tornis lehvinud lipud nummerdatakse, neile lisatakse tornis lehvimise aeg ning need säilitatakse Riigikogu väärikate kingitustena. Lippe on kingitud eestluse säilitajatele, olümpiavõitjatele ja maailmaränduritele.

Esmakordselt heisati sinimustvalge lipp Pika Hermanni torni 12. novembril 1918 – juba enne seda, kui Ajutine Valitsus määras sinimustvalge riigilipuks.

Keskmiselt kulus aastas 15 lippu hinnaga kokku 420 krooni. Sügiseti tormide ja sadude ajal räbaldus lipp sageli ühe päeva jooksul, hea suveilmaga pidas lipp vastu kuni neli nädalat. Kokkuhoiu eesmärgil kannatada saanud lippe parandati[2].

Eesti lipp võeti Pikast Hermannist maha pärast juunipööret 21. juunil 1940. Järgmisel päeval heisati küll sinimustvalge uuesti, kuid selle kõrvale pandi lehvima punalipp. Eesti lipp eemaldati tornist 27. juulil 1940.

Saksa okupatsiooni vägede lahkudes tõmmati veel Eesti lipp korraks lehvima, kuid see asendati Nõukogude vägede Tallinna jõudmisel 22. septembril 1944 punaplaguga. Taas tõusis sinimustvalge Pika Hermanni tippu Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1989.

Kirjandus

  • Pikk-Hermann. Professor Kjellin uurimas, Päevaleht 15. juuni 1926
  • Tornikaev valgustab Tallinna minevikku. Prof. Kjellini uurimistööd. Hulk muinasasju leitud. Vaba Maa 18. juuni 1926
  • „Pika Hermani“ torni saladus. Prof. Kjellini kaevamiste tulemused: leitud 117 vanaaegset asja. Torni kasutatud piinakambriks. Päevaleht 24. juuli 1926
  • Stud. phil. Uurimistöid Pikas Hermannis. Täiendavad tööd lõpule viidud. Leitud asjad Kadrioru muuseumi välja pandud. Päevaleht 16. oktoober 1926

Viited

  1. Riigikogu hoone ja Toompea loss, 6.12.2005
  2. Toompea valulaps – lipp Pika Hermanni tornis. Rahvaleht, 30. november 1929, nr 140, lk 2.

Välislingid

{{#coordinates:}}: leheküljel ei saa olla üle ühe põhisildi