Turu linnus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Turku Castle.jpg|pisi]]

'''Turu linnus''' ([[soome keel]]es ''Turun linna'', [[rootsi keel]]es ''Åbo slott'') on [[linnus]] Edela-Soomes, [[Turu]] linnas, [[Päris-Soome]] (''Varsinais Suomi'') maakonnas, [[Aurajoki|Aura jõe]] suudmes, selle põhjakaldal, ja kujutab endast üht [[Soome]] vanimat ja suurimat enamvähem täielikult säilinud keskaegset kiviehitist.
'''Turu linnus''' ([[soome keel]]es ''Turun linna'', [[rootsi keel]]es ''Åbo slott'') on [[linnus]] Edela-Soomes [[Turu]] linnas [[Päris-Soome]] (''Varsinais Suomi'') maakonnas [[Aurajoki|Aura jõe]] suudmes, selle põhjakaldal. See kujutab endast üht [[Soome]] vanimat ja suurimat enam-vähem täielikult säilinud keskaegset kiviehitist.

==Nimekujud==


==Ajalugu==
==Ajalugu==
[[1250]]. aastateks oli Rootsi võim ennast Soomes kindlustanud ja viimase rannikualad olid liidetud [[Rootsi]] riigiga.

[[1250]]. aastateks oli rootsi võim ennast Soomes kindlustanud ja viimase rannikualad olid liidetud [[Rootsi]] riigiga.


[[1280]]. aastatel alustati rootsi sõjameeste poolt kivilinnuse rajamist Aura jõe suudmes olevale saarele, et kaitsta koos 1260. aastail rajatud [[Häme linnus]]ega Lõuna-Soomet ja 1293. aastal rajatud [[Viiburi linnus]]ega Lääne-Karjalat. Kastellis sai rootsi sõjavägi kaitstuna laagris olla. XIII sajandi lõpus hakkas piiskop ehitama Aura jõe kaldale, paar kilomeetrit linnusest ülesvoolu toomkirikut. Selle külje alla tekkis väike linn. Linnus ei olnud siiski otseselt mõeldud mitte kiriku ja linna, vaid sadama kaitseks, et kindlustada Soomest kogutud maksuraha ohutut Rootsi toimetamist. Linnuse esimene ehitusetapp arvatakse olevat kestnud u. 1280-[[1310]].<ref>[http://www.muuka.com/finnishpumpkin/castles/turunlinna/turunlinna_fi.html Castles-linnat]</ref>
[[1280]]. aastatel alustati rootsi sõjameeste poolt kivilinnuse rajamist Aura jõe suudmes olevale saarele, et kaitsta koos 1260. aastail rajatud [[Häme linnus]]ega Lõuna-Soomet ja 1293. aastal rajatud [[Viiburi linnus]]ega Lääne-Karjalat. Kastellis sai rootsi sõjavägi kaitstuna laagris olla. XIII sajandi lõpus hakkas piiskop ehitama Aura jõe kaldale, paar kilomeetrit linnusest ülesvoolu toomkirikut. Selle külje alla tekkis väike linn. Linnus ei olnud siiski otseselt mõeldud mitte kiriku ja linna, vaid sadama kaitseks, et kindlustada Soomest kogutud maksuraha ohutut Rootsi toimetamist. Linnuse esimene ehitusetapp arvatakse olevat kestnud u. 1280-[[1310]].<ref>[http://www.muuka.com/finnishpumpkin/castles/turunlinna/turunlinna_fi.html Castles-linnat]</ref>
37. rida: 34. rida:


==Ehitus==
==Ehitus==

Algselt oli tegemist [[kastell]]-linnusega, mille põhja- ja lõunaküljele ehitati hiljem hoonetiivad. Linnus oli ehitatud saarele ja sai kasutada veekaitset, linnuse rajamise aegu oli mereveetase 3,5 meetrit praegusest kõrgemal. Hiliskeskajal täiendati hoonekompleksi eeslinnusega.
Algselt oli tegemist [[kastell]]-linnusega, mille põhja- ja lõunaküljele ehitati hiljem hoonetiivad. Linnus oli ehitatud saarele ja sai kasutada veekaitset, linnuse rajamise aegu oli mereveetase 3,5 meetrit praegusest kõrgemal. Hiliskeskajal täiendati hoonekompleksi eeslinnusega.


==Praegune seisukord==
==Praegune seisukord==

Linnus on säilinud tervikliku kompleksina ja seal asub Turu linna ajaloomuuseum.
Linnus on säilinud tervikliku kompleksina ja seal asub Turu linna ajaloomuuseum.


==Viited==
==Viited==

{{viited}}
{{viited}}

[[Kategooria:Soome linnused]]
[[Kategooria:Turu]]

Redaktsioon: 25. detsember 2016, kell 20:38

Turu linnus (soome keeles Turun linna, rootsi keeles Åbo slott) on linnus Edela-Soomes Turu linnas Päris-Soome (Varsinais Suomi) maakonnas Aura jõe suudmes, selle põhjakaldal. See kujutab endast üht Soome vanimat ja suurimat enam-vähem täielikult säilinud keskaegset kiviehitist.

Ajalugu

1250. aastateks oli Rootsi võim ennast Soomes kindlustanud ja viimase rannikualad olid liidetud Rootsi riigiga.

1280. aastatel alustati rootsi sõjameeste poolt kivilinnuse rajamist Aura jõe suudmes olevale saarele, et kaitsta koos 1260. aastail rajatud Häme linnusega Lõuna-Soomet ja 1293. aastal rajatud Viiburi linnusega Lääne-Karjalat. Kastellis sai rootsi sõjavägi kaitstuna laagris olla. XIII sajandi lõpus hakkas piiskop ehitama Aura jõe kaldale, paar kilomeetrit linnusest ülesvoolu toomkirikut. Selle külje alla tekkis väike linn. Linnus ei olnud siiski otseselt mõeldud mitte kiriku ja linna, vaid sadama kaitseks, et kindlustada Soomest kogutud maksuraha ohutut Rootsi toimetamist. Linnuse esimene ehitusetapp arvatakse olevat kestnud u. 1280-1310.[1]

Aastatel 1284-1291 oli Soome hertsog Bengt Birgersson, Rootsi kuninga Magnus Aidaluku (Ladulåsi) vend, kes pantis linnuse ehitustööde rahastamiseks oma Soome valdused.

Aastatel 13021318, kuningas Magnuse poja, hertsog Waldemar Magnussoni valitsemisajal ehitati kastell ümber hoonetiibadega suurlinnuseks.

1308 aastal on linnust esmakordselt ürikuliselt mainitud.[2]

Aastatel 13151322 oli linnuse komandandiks Lyder de Kyren.[3]

Aastal 1318 põletasid Novgorodi väed Turu linna maha, linnust nad vallutada ei suutnud.

1324-1326, kui linnusepealik oli Mattias Kettilmundsson, tekkis linnusesse õukonnaelu.

1347 ja 1351 külastas Magnus II esimese Rootsi kuningana Soomet ja elas sealolles Turu linnuses.

Aastatel 13641365 sai linnus kannatada Rootsi kuningate Magnus II ja Albrecht III von Mecklenburgi vahelises kodusõjas. Linnust piirati peaaegu 9 kuud, see vallutati ja sai tules raskelt kahjustada. Teiste hulgas hävis ka kuningasaal.

1441, Taani-Rootsi sõdade ajal vallutas linnuse taanlaste poolel olev hilisem Rootsi riigihoidja Erik Axelsson Tott.

1448 sai lühikest aega Rootsi kuningas olnud Karl Knutsson Bonde (Karl VIII) linnuse oma valdusesse tagasi. 1450 sai Tott Turu piirkonna endale uuesti lääniks.

1463 on esmakordselt mainitud kirjalikult Turu linnuse eeslinnust.[4]

1480ndatel aastatel lasi Rootsi riigihoidja Sten Sture Vanem kõrgendada pealinnuse idatorni 2 korruse võrra ja laskis sinna sisustada nn. Sture-kabeli.[5]

1556-1563, Rootsi hilisema kuninga Johann III Turus hertsogina resideerumise ajal ehitati linnust renessansivaimus ümber. Pealinnuse põhjatiiva ülemisele korrusele ehitati uus kuningasaal ja hoovipoolsele küljele uus trepitorn. Eeslinnuse kagunurka, idatiiva külge püstitati 1568-1574 uus ümartorn. Linnusest linna viiva tee äärde istutati puud. Tõenäoliselt oli tegemist Soome esimese alleega.[6]

Ehitus

Algselt oli tegemist kastell-linnusega, mille põhja- ja lõunaküljele ehitati hiljem hoonetiivad. Linnus oli ehitatud saarele ja sai kasutada veekaitset, linnuse rajamise aegu oli mereveetase 3,5 meetrit praegusest kõrgemal. Hiliskeskajal täiendati hoonekompleksi eeslinnusega.

Praegune seisukord

Linnus on säilinud tervikliku kompleksina ja seal asub Turu linna ajaloomuuseum.

Viited