Lapi maakond: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Resümee puudub
14. rida: 14. rida:
}}
}}
'''Lapi maakond''' on [[maakond]] [[Soome]] põhjaosas.
'''Lapi maakond''' on [[maakond]] [[Soome]] põhjaosas.

==Geograafia==

Lapi maakonna pindala on 100367 km², millest 92,667 km² on maismaa ning 7699 km² veekogud. Maakond piirneb lõunast [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnaga, läänest [[Rootsi]]ga, idast [[Venemaa Föderatsioon]]iga ja läänest ning põhjast [[Norra]]ga. Lapimaa suurim järv on [[Inari järv]] ning kõrgeim koht on [[Halti]].

Maakonnas asub kaheksa rahvusparki: [[Põhjalahe rahvuspark]], [[Lemmenjoki rahvuspark]], [[Oulanka rahvuspark]], [[Pallas-Yllästunturi rahvuspark]], [[Pyhä-Luosto rahvuspark]], [[Riisitunturi rahvuspark]], [[Syöte rahvuspark]] ning [[Urho Kekkoneni rahvuspark]].

==Ajalugu==

Pärast [[Talvesõda]] alanud vaherahu perioodil ning [[Jätkusõda|Jätkusõja]] alguses lubas Soome valitsus [[Natsi-Saksamaa]]l [[Barbarossa|operatsiooni Barbarossa]] raames paigutada oma vägesid Lapimaale. Kui Soome tegi pärast Jätkusõda [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]] rahulepingu, nõudis viimane, et Soome sunniks Natsi-Saksamaa väed oma pinnalt lahkuma. Selle tagajärjel puhkes [[Lapi sõda]], mille ajal evakueeriti enamus Lapimaa tsiviilisikuid. Norrasse taganevad Saksa väed kasutasid [[põletatud maa taktika]]t ning see põhjustas läänile suuri purustusi.

Pärast Teist maailmasõda oli Lapi maakond kaotanud Petsamo valla ja osaliselt Salla valla, mis liideti Nõukogude Liiduga. Järgnevatel aastakümnetel ehitati piirkond uuesti üles, industrialiseeriti ning tekkis ka kiire majanduskasv. Piirkonda asutati suured [[hüdroelektrijaam]]ad ja [[kaevandus]]ed ning sõjas purustatud linnad, teed ja sillad ehitati uuesti üles. Lapimaa lääni majandus hakkas alla käima [[20. sajand]]i lõpus. Kaevandused ja tehased läksid kahjumisse ja rahvastik hakkas kahanema.

Soome kaotati läänid 1. jaanuaril 2010 ja [[Lapimaa lään]]ist sai Lapi maakond.


== Rahvastik ==
== Rahvastik ==
Lapimaal elab vaid 3,6% kogu riigi elanikkonnast. Tegu on kõige hõredamalt rahvastatud piirkonnaga Soomes. Maakonnas on laialdasi püsiasustuseta alasid, eriti põhja- ja idaosas. Kõige tihedamalt on asustatud [[Rovaniemi]] ümbrus ja [[Kemi (Soome)|Kemi]]&ndash;[[Tornio]] piirkond. 2009. aasta lõpus pidas Lapi maakonna elanikest 97,45% emakeeleks [[soome keel]]t, 0,8% [[saami keel]]t, 0,38% [[vene keel]]t ja 0,18% [[rootsi keel]]t.<ref>http://pxweb2.stat.fi/database/StatFin/vrm/vaerak/vaerak_fi.asp</ref>
Lapimaal elab vaid 3,6% kogu riigi elanikkonnast. Tegu on kõige hõredamalt rahvastatud piirkonnaga Soomes. Maakonnas on laialdasi püsiasustuseta alasid, eriti põhja- ja idaosas. Kõige tihedamalt on asustatud [[Rovaniemi]] ümbrus ja [[Kemi (Soome)|Kemi]]&ndash;[[Tornio]] piirkond. 2009. aasta lõpus pidas Lapi maakonna elanikest 97,45% emakeeleks [[soome keel]]t, 0,8% [[saami keel]]t, 0,38% [[vene keel]]t ja 0,18% [[rootsi keel]]t.<ref>http://pxweb2.stat.fi/database/StatFin/vrm/vaerak/vaerak_fi.asp</ref>

Lapi maakonna rahvaarv on vähenenud alates 1990. aastast.

{| class="wikitable"
|+ Lapimaa rahvaarv
|-
! Aasta !! Rahvaarv
|-
| 1950 || 169 211
|-
| 1955 || 189 176
|-
| 1960 || 208 788
|-
| 1965 || 221 162
|-
| 1970 || 197 429
|-
| 1975 || 195 131
|-
| 1980 || 196 288
|-
| 1985 || 200 571
|-
| 1990 || 201 652
|-
| 1995 || 200 579
|-
| 2000 || 189 288
|-
| 2005 || 184 935
|-
| 2010 || 183 484
|-
| 2015 || 180 858
|}


== Haldusjaotus ==
== Haldusjaotus ==
62. rida: 112. rida:
*[[Petsamo vald]]
*[[Petsamo vald]]
*[[Rovaniemi vald]]
*[[Rovaniemi vald]]

==Galerii==

<gallery>
Skiing at Riisitunturi National Park.JPG|Talvine Riisitunturi rahvuspark
Rovaniemi pajakyla 2.jpg|Jõuluvana küla
PanoTorne.jpg|Tornio jõgi Ylitornio linna lähedal
Sami family-easter.jpg|Saamid lihavõtteid tähistamas
Lake Inari.jpg|Inari järv
Termisvaaralta Käsivarren Erämaa.jpg|Loodus Enontekiös
Isokuru.JPG|Isokuru kanjon
Pihtsusköngäsgo ur jauzia.jpg|Pihtsusköngäse kosk
Porosaivontie.jpg|Kakskeelne (soome ja saami) tänavasilt Enontekiös
</gallery>


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 25. detsember 2016, kell 19:38

Lapi maakond
soome Lapin maakunta
Pindala: 98 983 km²
Elanikke: 180 700 (2016)
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Keskus: Rovaniemi
Lapi maakonna asendikaart

Lapi maakond on maakond Soome põhjaosas.

Geograafia

Lapi maakonna pindala on 100367 km², millest 92,667 km² on maismaa ning 7699 km² veekogud. Maakond piirneb lõunast Põhja-Pohjanmaa maakonnaga, läänest Rootsiga, idast Venemaa Föderatsiooniga ja läänest ning põhjast Norraga. Lapimaa suurim järv on Inari järv ning kõrgeim koht on Halti.

Maakonnas asub kaheksa rahvusparki: Põhjalahe rahvuspark, Lemmenjoki rahvuspark, Oulanka rahvuspark, Pallas-Yllästunturi rahvuspark, Pyhä-Luosto rahvuspark, Riisitunturi rahvuspark, Syöte rahvuspark ning Urho Kekkoneni rahvuspark.

Ajalugu

Pärast Talvesõda alanud vaherahu perioodil ning Jätkusõja alguses lubas Soome valitsus Natsi-Saksamaal operatsiooni Barbarossa raames paigutada oma vägesid Lapimaale. Kui Soome tegi pärast Jätkusõda Nõukogude Liiduga rahulepingu, nõudis viimane, et Soome sunniks Natsi-Saksamaa väed oma pinnalt lahkuma. Selle tagajärjel puhkes Lapi sõda, mille ajal evakueeriti enamus Lapimaa tsiviilisikuid. Norrasse taganevad Saksa väed kasutasid põletatud maa taktikat ning see põhjustas läänile suuri purustusi.

Pärast Teist maailmasõda oli Lapi maakond kaotanud Petsamo valla ja osaliselt Salla valla, mis liideti Nõukogude Liiduga. Järgnevatel aastakümnetel ehitati piirkond uuesti üles, industrialiseeriti ning tekkis ka kiire majanduskasv. Piirkonda asutati suured hüdroelektrijaamad ja kaevandused ning sõjas purustatud linnad, teed ja sillad ehitati uuesti üles. Lapimaa lääni majandus hakkas alla käima 20. sajandi lõpus. Kaevandused ja tehased läksid kahjumisse ja rahvastik hakkas kahanema.

Soome kaotati läänid 1. jaanuaril 2010 ja Lapimaa läänist sai Lapi maakond.

Rahvastik

Lapimaal elab vaid 3,6% kogu riigi elanikkonnast. Tegu on kõige hõredamalt rahvastatud piirkonnaga Soomes. Maakonnas on laialdasi püsiasustuseta alasid, eriti põhja- ja idaosas. Kõige tihedamalt on asustatud Rovaniemi ümbrus ja Kemi–Tornio piirkond. 2009. aasta lõpus pidas Lapi maakonna elanikest 97,45% emakeeleks soome keelt, 0,8% saami keelt, 0,38% vene keelt ja 0,18% rootsi keelt.[1]

Lapi maakonna rahvaarv on vähenenud alates 1990. aastast.

Lapimaa rahvaarv
Aasta Rahvaarv
1950 169 211
1955 189 176
1960 208 788
1965 221 162
1970 197 429
1975 195 131
1980 196 288
1985 200 571
1990 201 652
1995 200 579
2000 189 288
2005 184 935
2010 183 484
2015 180 858

Haldusjaotus

Maakonnas on 21 kohalikku omavalitsust, sealhulgas 4 linna.

  1. Enontekiö
  2. Inari
  3. Kemi
  4. Kemijärvi
  5. Keminmaa
  6. Kittilä
  7. Kolari
  8. Muonio
  9. Pelkosenniemi
  10. Pello
  1. Posio
  2. Ranua
  3. Rovaniemi
  4. Salla
  5. Savukoski
  6. Simo
  7. Sodankylä
  8. Tervola
  9. Tornio
  10. Utsjoki
  11. Ylitornio

Lapi maakonna omavalitsused

Endised vallad

Galerii

  • Talvine Riisitunturi rahvuspark
    Talvine Riisitunturi rahvuspark
  • Jõuluvana küla
    Jõuluvana küla
  • Tornio jõgi Ylitornio linna lähedal
    Tornio jõgi Ylitornio linna lähedal
  • Saamid lihavõtteid tähistamas
    Saamid lihavõtteid tähistamas
  • Inari järv
    Inari järv
  • Loodus Enontekiös
    Loodus Enontekiös
  • Isokuru kanjon
    Isokuru kanjon
  • Pihtsusköngäse kosk
    Pihtsusköngäse kosk
  • Kakskeelne (soome ja saami) tänavasilt Enontekiös
    Kakskeelne (soome ja saami) tänavasilt Enontekiös

Viited

  1. ↑ http://pxweb2.stat.fi/database/StatFin/vrm/vaerak/vaerak_fi.asp
Soome maakonnad
Lapi maakonna vapp
Endised omavalitsused
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lapi_maakond&oldid=4545586"