Heinrich Hein: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
Heinile kuulus Tartu-lähedane [[Taabri mõis]] (saksa keeles ''Anrepshof''). 1646. aastal kinnitas Rootsi kuninganna [[Kristiina]] Heini õigusi tollele mõisale. |
Heinile kuulus Tartu-lähedane [[Taabri mõis]] (saksa keeles ''Anrepshof''). 1646. aastal kinnitas Rootsi kuninganna [[Kristiina]] Heini õigusi tollele mõisale. |
||
Tema pojad olid Fridericus Hein (immatrikuleeritud Tartu ülikooli 19. märtsil 1634) ja Henricus Hein (immatrikuleeritud 1. novembril 1641). |
|||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 23. detsember 2016, kell 20:49
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Heinrich Hein (1590 Rostock – 1666) oli Liivimaa usu- ja õigusteadlane, korduvalt Tartu Ülikooli rektor.
Ta oli aastail 1632–1656 Tartu Ülikooli esimene õigusteaduse professor, Taabri mõisnik.
Samuti tegutses Hein Tartu õuekohtu assessorina. Sellekohane soovituskiri Rootsi kantslerilt Axel Oxenstiernalt Liivimaa kindralkubernerile Gabriel Bengtsson Oxenstiernale pärineb 12. veebruarist 1646.[1]
Hein oli roosiristlane ning seisis lähedal liikumise juhile Johann Valentin Andreaele, kellga ta oli kirjavahetuses. Tartuski püüdis ta rajada roosiristlaste ringi.[2]
Heinile kuulus Tartu-lähedane Taabri mõis (saksa keeles Anrepshof). 1646. aastal kinnitas Rootsi kuninganna Kristiina Heini õigusi tollele mõisale.
Tema pojad olid Fridericus Hein (immatrikuleeritud Tartu ülikooli 19. märtsil 1634) ja Henricus Hein (immatrikuleeritud 1. novembril 1641).
Viited
- ↑ http://www.riksarkivet.se/default.aspx?id=9699&refid=4095
- ↑ Paavo Matsin "Ühenda pea sabaga" Sirp, 26.10.2007
Kirjandus
- Uku Masing "Roosiristlane Tartus", rmt: "Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohast", Tartu, 1993, lk 427–428
| Eelnev Andreas Virginius |
Academia Gustaviana rektor 1633–1634 |
Järgnev Johann Below |
| Eelnev Andreas Virginius |
Academia Gustaviana rektor 1639–1640 |
Järgnev Johann Below |
| Eelnev Andreas Virginius |
Academia Gustaviana rektor 1648–1649 |
Järgnev Salomon Matthiae (1649–1650) |
| Eelnev Johannes Stiernstråle (1654–1655) |
Academia Gustaviana rektor 1655–1656 |
Järgnev – |