Rasmus Kangro-Pool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 22. detsember 2016, kell 16:34

Rasmus Theodor Kangro-Pool (20. detsember 1890 Kudina vald – 9. mai 1963 Tallinn) oli eesti kirjandus- ja teatrikriitik.

Kangro-Pool sündis Vahi mõisa sepa pojana Tartumaal. Omandas alg- ja keskhariduse Tartus ja õppis hiljem mitmes välismaa ülikoolis kunstiajalugu.^[1] Alates Üliõpilaste Lehe ilmumisest 1914. aastal oli ta kaastegev selle toimetuses, osales aktiivselt üliõpilaspoliitikas. Oli korporatsioon Sakala liige. 1920. aastast. pühendus ta kujutavale kunstile ja teatrile, hiljem siirdus ajakirjanduse alale.

Mitmekümne aasta jooksul ilmus Kangro-Pooli sulest mitmelaadseid käsitlusi teatri-, kunsti- ja kirjandusajaloost. Erilist tähelepanu pühendas ta kahele eesti kunstnikule — Kristjan Rauale ja Eduard Wiiraltile . Mõlema kohta kirjutas ta monograafia.^[1]

Rasmus Kangro-Pool on avaldanud ka ilukirjandusteoseid. Tuntumad on "Balti saksluse wiimased wägimehed" (1918), "Kunst ja Moraal" (1921) ja "Eesti teater algaastail" (1946).

Tema "hilisemat allakäiku ja sidemeid kommunistlike elementidega" selgitas Kangro-Pooli hea sõber Henrik Visnapuu hiljem tulenevat tema isikliku elu traagikast, liigsest alkoholilembusest ja lõpuleviimata haridusteest.^[viide?]

Isiklikku

Rasmus Kangro-Pool oli 1915-1932 abielus Vanemuise näitlejanna Elvi Nanderiga, hiljem Töölisteatri näitlejanna Linda Reialiga.^[2] Tema poeg Rasmus Kangropool oli arhitektuuriajaloolane.

Artiklid

Kultuuri ja kunsti vahekorrast., Looming nr. 2/1923
Kunstist ja kunstiteadusest., Looming nr. 6,7-8/1923
Draama ja tänapäev, Olion nr. 7/1930
Raamatu saatus ja jõud, Looming nr. 6/1935

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Rasmus Kangro-Pool - Sirp ja Vasar, nr. 20, 17 mai 1963
↑ Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 14, 3 aprill 1934

Kirjandus

Jüri Hain, "Rasmus Kangro-Pool – elu ja moraal" – Looming 1991, nr 11, lk 1533–53
Eesti kirjanike leksikon, ER, Tallinn 2000, lk 177, artikli autor August Eelmäe
Toomas Karjahärm, "Kultuurigenotsiid Eestis: Kirjanikud (1940–1953)" Acta Historica Tallinnensia, 2006, 10 lk 142-177.

[:0-1] 1,0 ^1,1 Rasmus Kangro-Pool - Sirp ja Vasar, nr. 20, 17 mai 1963

[2] Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 14, 3 aprill 1934

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
-'''Rasmus Theodor Kangro-Pool''' ([[20. detsember]] [[1890]] – [[9. mai]] [[1963]]) oli eesti kirjandus- ja teatrikriitik.
+'''Rasmus Theodor Kangro-Pool''' ([[20. detsember]] [[1890]] [[Kudina vald]] – [[9. mai]] [[1963]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjandus- ja teatrikriitik.
-Alates [[Üliõpilaste Leht|Üliõpilaste Lehe]] ilmumisest 1914. aastal oli ta kaastegev selle toimetuses, osales aktiivselt üliõpilaspoliitikas. Oli [[korporatsioon Sakala]] liige.
+Kangro-Pool sündis [[Vahi mõis|Vahi]] mõisa sepa pojana Tartumaal. Omandas alg- ja keskhariduse Tartus ja õppis hiljem mitmes välismaa ülikoolis kunstiajalugu.<ref name=":0">Rasmus Kangro-Pool - Sirp ja Vasar, nr. 20, 17 mai 1963</ref> Alates [[Üliõpilaste Leht|Üliõpilaste Lehe]] ilmumisest 1914. aastal oli ta kaastegev selle toimetuses, osales aktiivselt üliõpilaspoliitikas. Oli [[korporatsioon Sakala]] liige. 1920. aastast. pühendus ta kujutavale kunstile ja teatrile, hiljem siirdus ajakirjanduse alale.
-Rasmus Kangro-Pool on avaldanud ilukirjandusteoseid, käsitlusi teatri-, kunsti- ja kirjandusajaloost. Tuntumatest teostest võiks esile tõsta "Balti saksluse wiimased wägimehed" (1918), "Kunst ja Moraal" (1921) ja "Eesti teater algaastail" (1946).
+Mitmekümne aasta jooksul ilmus Kangro-Pooli sulest mitmelaadseid käsitlusi teatri-, kunsti- ja kirjandusajaloost. Erilist tähelepanu pühendas ta kahele eesti kunstnikule — [[Kristjan Raud|Kristjan Rauale]] ja [[Eduard Wiiralt|Eduard Wiiraltile]] . Mõlema kohta kirjutas ta [[monograafia]].<ref name=":0" />
+Rasmus Kangro-Pool on avaldanud ka ilukirjandusteoseid. Tuntumad on "Balti saksluse wiimased wägimehed" (1918), "Kunst ja Moraal" (1921) ja "Eesti teater algaastail" (1946).
 Tema "hilisemat allakäiku ja sidemeid kommunistlike elementidega" selgitas Kangro-Pooli hea sõber [[Henrik Visnapuu]] hiljem tulenevat tema isikliku elu traagikast, liigsest alkoholilembusest ja lõpuleviimata haridusteest.{{lisa viide}}