Deminutiiv: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
| 12. rida: | 12. rida: | ||
== Viited == |
== Viited == |
||
Argus, R. (2008). Kuidas eesti laps vormimoodustuse omandab. Oma Keel, 1, 16−26. |
* Argus, R. (2008). Kuidas eesti laps vormimoodustuse omandab. Oma Keel, 1, 16−26. |
||
{{Viited}} |
|||
[[Kategooria:Süntaks]] |
[[Kategooria:Süntaks]] |
||
Redaktsioon: 21. detsember 2016, kell 21:28
Deminutiiv ehk vähendussõna on vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõna. Deminutiivi vastand on augmentatiiv ehk suurendussõna. Deminutiivid ja augmentatiivid on hinnangusõnad.[1]
Eesti keel
Eesti keeles moodustatakse deminutiive harilikult ke- või kene-tuletise abil, nt lonksuke(ne) – vrd lonks, hiireke(ne) – vrd hiir, tütreke(ne) – vrd tütar, Jaanike(ne) – vrd Jaan. [1] Kuigi deminutiiviliide -ke(ne) on nii vormi kui tähenduse poolest eesti keeles regulaarne, on selle esinemissagedus siiski suhteliselt tagasihoidlik. Deminutiiviliide -ke(ne) harilikult sõnas tüvemuutusi ei põhjusta.[2]
Lisaks on võimalik deminutiive moodustada ka u-liite abil: poisu, poju, Jaanu (< Jaan), Riku (< Richard), kutsu, notsu, lastekeelsed kätu, kroku, lutu, potu, kõtu, punnu. u-deminutiivide puhul lisab hellust ka palatalisatsioon. Eriti hellitavalt mõjub u- ja kene-liite kooskasutus, nt kiisukene, kätukene, laevukene, lapsukene, naisukene, pojukene, Jaanukene, Lumivalguke, rumalukene. Selliseid sõnu nimetatakse topeltdeminutiivideks.
Adjektiividest on võimlik deminutiive moodustada ldane-liite abil, nt lüheldane, pikaldane, vanaldane, väheldane (= väiksepoolne, väiksevõitu).
Deminutiivide moodustamiseks on võimalik kasutada ka liitsõna eesosi, mis väljendavad omaduse küllust: üliväike, imepisike, ultraväike, pisitilluke, tibatilluke. [1]
Viited
- Argus, R. (2008). Kuidas eesti laps vormimoodustuse omandab. Oma Keel, 1, 16−26.
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Erelt, M., T. Erelt, K. Ross. (1997). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
- ↑ Vare, Silvi (1994). Nimi- ja omadussõnatuletus tänapäeva eesti kirjakeeles. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.