Turu linnus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
Aastatel [[1302]]–[[1318]], kuningas Magnuse poja, hertsog Waldemar Magnussoni valitsemisajal ehitati kastell ümber hoonetiibadega suurlinnuseks. |
Aastatel [[1302]]–[[1318]], kuningas Magnuse poja, hertsog Waldemar Magnussoni valitsemisajal ehitati kastell ümber hoonetiibadega suurlinnuseks. |
||
[[1315]]-[[1322]] oli linnuse komandandiks [[Lyder de Kyren]].<ref>[http://www.burgenwelt.org/finnland/turku/object.php Burgenwelt]</ref> |
|||
Aastal [[1318]] põletasid [[Novgorod]]i väed Turu linna maha, linnust nad vallutada ei suutnud. |
Aastal [[1318]] põletasid [[Novgorod]]i väed Turu linna maha, linnust nad vallutada ei suutnud. |
||
[[1364]]-[[1365]] sai linnus kannatada Rootsi kuningate Magnus II ja Albrecht III von Mecklenburgi vahelises kodusõjas. Linnust piirati peaaegu 9 kuud, see vallutati ja sai tules raskelt kahjustada. Teiste hulgas hävis ka kuningasaal. |
|||
==Ehitus== |
==Ehitus== |
||
Redaktsioon: 17. detsember 2016, kell 01:07
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Turu linnus (soome keeles Turun linna, rootsi keeles Åbo slott) on linnus Edela-Soomes, Turu linnas, Päris-Soome (Varsinais Suomi) maakonnas, Aura jõe suudmes, selle põhjakaldal, ja kujutab endast üht Soome vanimat ja suurimat enamvähem täielikult säilinud keskaegset kiviehitist.
Nimekujud
Ajalugu
1250. aastateks oli rootsi võim ennast Soomes kindlustanud ja viimase rannikualad olid liidetud Rootsi riigiga.
1280. aastatel alustati rootsi sõjameeste poolt kivilinnuse rajamist Aura jõe suudmes olevale saarele, et kaitsta koos 1260. aastail rajatud Häme linnusega Lõuna-Soomet ja 1293. aastal rajatud Viiburi linnusega Lääne-Karjalat. Kastellis sai rootsi sõjavägi kaitstuna laagris olla.
Aastatel 1284-1291 oli Soome hertsog Bengt Birgersson, Rootsi kuninga Magnus Aidaluku (Ladulåsi) vend, kes pantis linnuse ehitustööde rahastamiseks oma Soome valdused.
Aastatel 1302–1318, kuningas Magnuse poja, hertsog Waldemar Magnussoni valitsemisajal ehitati kastell ümber hoonetiibadega suurlinnuseks.
1315-1322 oli linnuse komandandiks Lyder de Kyren.[1]
Aastal 1318 põletasid Novgorodi väed Turu linna maha, linnust nad vallutada ei suutnud.
1364-1365 sai linnus kannatada Rootsi kuningate Magnus II ja Albrecht III von Mecklenburgi vahelises kodusõjas. Linnust piirati peaaegu 9 kuud, see vallutati ja sai tules raskelt kahjustada. Teiste hulgas hävis ka kuningasaal.
Ehitus
Algselt oli tegemist kastell-linnusega, mille põhja- ja lõunaküljele ehitati hiljem hoonetiivad. Linnus oli ehitatud saarele ja sai kasutada veekaitset, linnuse rajamise aegu oli mereveetase 3,5 meetrit praegusest kõrgemal. Hiliskeskajal täiendati hoonekompleksi eeslinnusega.