Orenburg: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
20. rida: | 20. rida: | ||
[[Pilt:Pedestrian bridge in Orenburg.jpg|thumb|260px|Jalakäijate sild Uurali jõel]] |
[[Pilt:Pedestrian bridge in Orenburg.jpg|thumb|260px|Jalakäijate sild Uurali jõel]] |
||
'''Orenburg''' (vene ''Оренбург'', kasahhi ''Орынбор'') on linn [[Venemaa]]l, [[Orenburgi oblast]]i keskus. Asub [[Uurali jõgi|Uurali jõe]] |
'''Orenburg''' (vene ''Оренбург'', kasahhi ''Орынбор'') on linn [[Venemaa]]l, [[Orenburgi oblast]]i keskus. Asub Lõuna-Uuralites [[Uurali jõgi|Uurali jõe]] keskjooksul [[Sakmara jõgi|Sakmara jõe]] suudme lähedal, [[Kasahstan]]i piirist 100 km kaugusel. Linn asub [[Euroopa]] ja [[Aasia]] piiril. Linna kutsutakse ka Venemaa Aasia pealinnaks. |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Orenburg on asutatud [[1743]]. aastal, kui Orenburgi piirikindlus viidi üle linna praegusesse asukohta. Algselt asus kindlus [[Or]]i |
Orenburg on asutatud [[1743]]. aastal, kui Orenburgi piirikindlus viidi üle linna praegusesse asukohta. Algselt asus kindlus kohas [[Or]]i jõgi suubub Uuralisse, umbes seal, kus asub tänapäeval [[Orsk]]. Asukoha muutusega jäeti nimi alles. |
||
Enamik Orenburgi ümbritsevate territooriumite elanikke olid [[rändrahvad]], ent Orenburgi linna elanikkond oli põhiliselt venekeelne. |
Enamik Orenburgi ümbritsevate territooriumite elanikke olid [[rändrahvad]], ent Orenburgi linna elanikkond oli põhiliselt venekeelne. |
||
30. rida: | 30. rida: | ||
[[1744]]. aastast oli Orenburg [[kubermangulinn]]ana [[Orenburgi kubermang]]u keskus. |
[[1744]]. aastast oli Orenburg [[kubermangulinn]]ana [[Orenburgi kubermang]]u keskus. |
||
{{vaata|Orenburgi kubermang}} |
{{vaata|Orenburgi kubermang}} |
||
[[1865]]. aastal jaotati Orenburgi kubermang keiser [[Aleksander II]] korraldusel |
[[1865]]. aastal jaotati Orenburgi kubermang keiser [[Aleksander II]] korraldusel mööda kubermangu looduslikult jaotavat [[Uural|Uurali mäestik]]u pooleks, moodustades [[Ufa kubermang]]u ja Orenburgu kubermangu, mille keskuseks määrati Orenburg. Siin asetes kogu Orenburgi piirkonna sõjaline juht [[Orenburgi kindralkuberner]] ehk sõjakuberner, kellele allus Orenburgi piirkonna tsiviilkuberner, kes asus [[Ufa]] linnas. |
||
Eraldatud kubermangud kuulusid siiski ühisesse Orenburgi kindralkuberneri võimkonda (''Оренбургское генерал-губернаторство'') kuni selle kindralkuberneri ametikoha likvideerimiseni [[1882]]. aastal. |
Eraldatud kubermangud kuulusid siiski ühisesse Orenburgi kindralkuberneri võimkonda (''Оренбургское генерал-губернаторство'') kuni selle kindralkuberneri ametikoha likvideerimiseni [[1882]]. aastal. |
||
[[19. sajand]]il oli Orenburg kaubateede keskus kauplemisel Kasahstani ja [[Kesk-Aasia]]ga. [[1920]]–[[1925]] oli see [[Kirgiisi ANSV]] pealinn. [[1938]]–[[1957]] oli linna nimi '''Tškalov''' hukkunud piloodi [[Valeri Tškalov]]i järgi. |
[[19. sajand]]il oli Orenburg kaubateede keskus kauplemisel Kasahstani ja [[Kesk-Aasia]]ga. [[1920]]–[[1925]] oli see [[Vene SFNV]]-sse kuulunud [[Kirgiisi ANSV]] pealinn. [[1938]]–[[1957]] oli linna nimi '''Tškalov''' hukkunud piloodi [[Valeri Tškalov]]i järgi. |
||
== Loodus == |
== Loodus == |
Redaktsioon: 10. detsember 2016, kell 02:38
Orenburg | |||
---|---|---|---|
| |||
| |||
Pindala | 916,9 km² | ||
Elanikke | 547 000 (2010)[1] | ||
| |||
Koordinaadid | 51° 46′ N, 55° 6′ E | ||
Orenburg (vene Оренбург, kasahhi Орынбор) on linn Venemaal, Orenburgi oblasti keskus. Asub Lõuna-Uuralites Uurali jõe keskjooksul Sakmara jõe suudme lähedal, Kasahstani piirist 100 km kaugusel. Linn asub Euroopa ja Aasia piiril. Linna kutsutakse ka Venemaa Aasia pealinnaks.
Ajalugu
Orenburg on asutatud 1743. aastal, kui Orenburgi piirikindlus viidi üle linna praegusesse asukohta. Algselt asus kindlus kohas Ori jõgi suubub Uuralisse, umbes seal, kus asub tänapäeval Orsk. Asukoha muutusega jäeti nimi alles.
Enamik Orenburgi ümbritsevate territooriumite elanikke olid rändrahvad, ent Orenburgi linna elanikkond oli põhiliselt venekeelne.
Orenburg Orenburgi kubermangu keskusena
1744. aastast oli Orenburg kubermangulinnana Orenburgi kubermangu keskus.
- Pikemalt artiklis Orenburgi kubermang
1865. aastal jaotati Orenburgi kubermang keiser Aleksander II korraldusel mööda kubermangu looduslikult jaotavat Uurali mäestiku pooleks, moodustades Ufa kubermangu ja Orenburgu kubermangu, mille keskuseks määrati Orenburg. Siin asetes kogu Orenburgi piirkonna sõjaline juht Orenburgi kindralkuberner ehk sõjakuberner, kellele allus Orenburgi piirkonna tsiviilkuberner, kes asus Ufa linnas.
Eraldatud kubermangud kuulusid siiski ühisesse Orenburgi kindralkuberneri võimkonda (Оренбургское генерал-губернаторство) kuni selle kindralkuberneri ametikoha likvideerimiseni 1882. aastal.
19. sajandil oli Orenburg kaubateede keskus kauplemisel Kasahstani ja Kesk-Aasiaga. 1920–1925 oli see Vene SFNV-sse kuulunud Kirgiisi ANSV pealinn. 1938–1957 oli linna nimi Tškalov hukkunud piloodi Valeri Tškalovi järgi.
Loodus
Kliima
Valitseb parasvöötme mandriline kliima kuuma ja kuiva suve ning parajalt külma ja lumevaese talvega. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on +22,1 °C. Kõige külmem kuu on jaanuar keskmise õhutemperatuuriga −13 °C. Õhutemperatuuri absoluutne maksimum oli 1998. aasta juulis +43,2 °C, absoluutne miinimum oli 1969. aasta jaanuaris −43,2 °C.
Sademetehulk on keskmiselt 356 mm (184–742 mm) aastas.
Elanikkond
2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Orenburgi elanikkonnast venelasi 83,45%, tatarlasi 7,78%, kasahhe 2,03%, ukrainlasi 1,97%, baškiire 1,10%, armeenlasi 0,63%, mordvalasi 0,52% ja teistest rahvustest inimesi 2,52%.
Majandus
Juhtivad tööstusharud on gaasitööstus, masinaehitus ja metallurgia.
Haldusjaotus
Haldusüksusena on linn munitsipaalmoodustis Orenburgi linn, mis jaguneb kaheks ringkonnaks: Põhjaringkond ja Lõunaringkond. Mõlemad ringkonnad jagunevad kaheks rajooniks. Linna haldusalas on 7 alevit ja 3 küla.
Vaata ka
- Orenburgi kasakad
- Orenburgi kasakavägi, keskusega Orskis