1937: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
65. rida: | 65. rida: | ||
* [[1. jaanuar|1.]]–[[3. jaanuar]] – valiti [[Eraettevõtete Ametnikkude Koda]]. |
* [[1. jaanuar|1.]]–[[3. jaanuar]] – valiti [[Eraettevõtete Ametnikkude Koda]]. |
||
* [[12. jaanuar]] – [[Kodumajanduskoda|Kodumajanduskoja]] juhatus valis [[Linda Eenpalu]][[Rahvuskogu]] teise koja liikmeks. |
* [[12. jaanuar]] – [[Kodumajanduskoda|Kodumajanduskoja]] juhatus valis [[Linda Eenpalu]] [[Rahvuskogu]] teise koja liikmeks. |
||
* [[2. veebruar]] – [[Tallinn]]as avati kohvik "[[Kultas]]". |
* [[2. veebruar]] – [[Tallinn]]as avati kohvik "[[Kultas]]". |
||
* [[16. veebruar]] – avati [[Eraettevõtete Ametnikkude Koda]]. |
* [[16. veebruar]] – avati [[Eraettevõtete Ametnikkude Koda]]. |
Redaktsioon: 12. detsember 2006, kell 16:33
1937. aasta
Sajandid: 19. sajand - 20. sajand - 21. sajand
Aastakümned: 1880. aastad 1890. aastad 1900. aastad 1910. aastad 1920. aastad - 1930. aastad - 1940. aastad 1950. aastad 1960. aastad 1970. aastad 1980. aastad
Aastad: 1932 1933 1934 1935 1936 - 1937 - 1938 1939 1940 1941 1942
Sündmused maailmas
Jaanuar
- ...
Veebruar
- ...
Märts
- 15. märts – Chicago Cooki haiglas loodi maailma esimene verepank, kus hoiti ülekanneteks külmutatud verd
Aprill
- ...
Mai
- 27. mai – avati San Francisco Kuldvärava sild, mille esimesel päeval ületas 200 000 inimest.
Juuni
- ...
Juuli
- 1. juuli – Suurbritannias alustas tööd maailma esimene telefonitsi kättesaadav päästeteenistus.
- 9. juuli – Eestisse jõudis allveelaev Lembit.
August
- ...
September
- ...
Oktoober
- ...
November
- ...
Detsember
- 21. detsember – Los Angeleses esilinastus esimene täispikk värviline multifilm, Walt Disney "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi".
Sündmused Eestis
- 1.–3. jaanuar – valiti Eraettevõtete Ametnikkude Koda.
- 12. jaanuar – Kodumajanduskoja juhatus valis Linda Eenpalu Rahvuskogu teise koja liikmeks.
- 2. veebruar – Tallinnas avati kohvik "Kultas".
- 16. veebruar – avati Eraettevõtete Ametnikkude Koda.
- 18. veebruar – Rahvuskogu alustas tööd.
- 1. märts – kaitsevägi nimetati ümber sõjaväeks ja Kaitseministeerium Sõjaministeeriumiks.
- 1. aprill – hakkas kehtima Sterliliseerimise seadus.
- 20. aprill – Kilingi-Nõmmel hukkus plahvatuses 17 kooliõpilast.
- 21. juuni – Riigivanem Konstantin Päts annetas esimesed Valgetähe teenetemärgid.
- 1. juuli – Riigivanem Konstantin Päts sõitis Orule puhkust veetma.
- 16. juuli – Riigivanem Konstantin Päts naasis Tallinna.
- 17. juuli – valmis Türi raadiosaatejaama mast-antenn, mis oli 197 meetri kõrgune ja mis tagas riigi Ringhäälingu kuuldavuse kogu Eestis.
- 28. juuli – Rahvuskogu üldkoosolek võttis vastu uue Eesti Vabariigi Põhiseaduse.
- 31. juuli – Konstantin Päts valiti Voka vald aukodanikuks.
- 5. august – Riigivanem võttis vastu Voka vallavanema Ernst Voormansiku ja vallavolikogu esinduse.
- 12. august – Riigivanem Konstantin Päts pani nurgakivi Kadrioru Administratiivhoonele.
- 13. august – Ungari saadik Bela de Török esitas oma volitused Riigivanem Konstantin Pätsile.
- 14. august – Riigivanem Konstantin Päts asutas Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi.
- 17. august – Riigivanem Konstantin Päts kuulutas välja uue Eesti Vabariigi Põhiseaduse.
- 17. august – Riigivanem Konstantin Päts jagas välja 149 Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärki, neist 32 I klassi mälestusmärgid.
- 20. august – Tallinna külastas Eesti aukonsul Ecuadoris Aagard Anders Bjarner.
- 29. august – Iru linnusesse paigutati sümboolne garnison (Kaitseliidu Iru kompanii)
- 30. august–2. september – Riigivanem Konstantin Pätsi visiit Soome.
- 3. september – uus põhiseadus avaldatati Riigi Teatajas, algas 120-päevane üleminekuperiood, mille kestel oli Konstantin Pätsi ametinimetuseks Riigihoidja.
- 11. september – Artur Tupits määrati Põllutööministriks ja astus ametisse.
- 12. september – kaitseseisukorda pikendatati aasta võrra.
- 3. oktoober – õnnistati ametisse Narva ja Irboska piiskop Pavel Dmitrovski.
- 3. oktoober – Tallinnas lasti vette meremärkide panija Merepoeg.
- 24. oktoober – Tallinnas toimus üleriiklik paberi- ja kirjutustarvetega kauplejate päev.
- 31. oktoober – Tartus pandi nurgakivi Vanemuise uuele hoonele. Senine draamaetendusteks sobimatu teatrisaal korraldati ümber kontserdisaaliks, sõnalavastuste tarbeks üüriti tühjalt seisev Tartu Saksa teater.
- 4. detsember – Tallinnas avati saksa raamatu ja raamatukunsti näitus.
- 31. detsember – lõpetati V Riigikogu liikmete volitused.
- Asutati Abruka salumetsa kaitseala.
Sündinud
- 6. jaanuar – Ludvík Daněk, Tšehhoslovakkia kergejõustiklane
- 12. jaanuar – David Papp, Eesti päritolu Rootsi merendusteadlane
- 31. jaanuar – Philip Glass, ameerika helilooja
- 28. aprill – Saddam Hussein, Iraagi president
- 13. mai – Hando Kruuv, eesti vabadusvõitleja
- 16. juuni – Simeon II, Bulgaaria kuningas
- 23. juuni – Martti Ahtisaari, Soome poliitik, endine president
- 8. juuli – Einar Laigna, eesti vaimulik ja ohvitser
- 18. august – Robert Redford, ameerika näitleja, režissöör
- 26. august – Gennadi Janajev, Nõukogude Liidu poliitik
- 4. september – Mikk Mikiver, eesti näitleja ja lavastaja
- 15. september – Fernando de la Rúa, Argentina poliitik
- 30. november – Ridley Scott, inglise filmilavastaja
- 16. detsember – Piia Sork, eesti metallikunstnik
- 21. detsember – Jane Fonda, ameerika näitleja
- 22. detsember – Eduard Uspenski, vene lastekirjanik
- 31. detsember – Anthony Hopkins, briti päritolu USA näitleja
Surnud
- 6. jaanuar – Joosep Teetsman, endine Riigivanema teener
- 26. jaanuar – Johannes Leopold Jüris, Majaomanikkude Koja esimees
- 10. märts – Jevgeni Zamjatin, vene kirjanik
- 17. märts – Gustav Loorberg, endine Helme vallavanem
- 21. märts – Mihkel Neps, endine Saare Maavalitsuse esimees
- 9. aprill – Hans Kamar, Riigivanema autojuht
- 10. aprill – Peeter Piller, endine Petseri maavalitsuse esimees
- 28. aprill – Netty Pinna, eesti näitleja
- 11. juuni – Hando Mugasto, eesti kunstnik
- 8. september – Friedrich Simon, endine Tartu Ülikooli peahoone uksehoidja
- 16. november – Eero Järnefelt, soome kunstnik
- 26. detsember – Jakob Rosenberg, eesti esperantist
- 28. detsember – Maurice Ravel, prantsuse helilooja