Taani: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
431. rida: 431. rida:
Kuningas [[Knut VI]] (1182–1202) valitsemisajal pidas Taani edukat sõjategevust, vallutas [[Pomerania]] ja [[Mecklenburg]]i ning Knut sai ''Taani ja vendide kuningaks''. Vallutused jätkusid kuningas [[Valdemar II]] Võitja juhtimisel. Tema eduka sõjategevuse tulemusena vallutati Taani riigi jaoks [[Holstein]]i ning [[Saaremaa]] ja [[Põhja-Eesti]] alad, kus legendi järgi said taanlased lahingus eestlastega oma rahvuslipu [[Dannebrog]]i [[1219]]. aastal [[Tallinn]]a sõjakäigu ajal. [[1222]]. aastal tekkis kuningas [[Valdemar II]]-l konflikt Põhja-Saksamaal ja Taani sõjaline võimsus oli suunatud sealsele sõjategevusele. [[1223]]. aastal sattus kuningas Valdemar II sõjategevuse käigus vangi [[Schwerin]]i krahvi Heinrichi kätte, kust ta pääses alles pärast lunaraha maksmist.
Kuningas [[Knut VI]] (1182–1202) valitsemisajal pidas Taani edukat sõjategevust, vallutas [[Pomerania]] ja [[Mecklenburg]]i ning Knut sai ''Taani ja vendide kuningaks''. Vallutused jätkusid kuningas [[Valdemar II]] Võitja juhtimisel. Tema eduka sõjategevuse tulemusena vallutati Taani riigi jaoks [[Holstein]]i ning [[Saaremaa]] ja [[Põhja-Eesti]] alad, kus legendi järgi said taanlased lahingus eestlastega oma rahvuslipu [[Dannebrog]]i [[1219]]. aastal [[Tallinn]]a sõjakäigu ajal. [[1222]]. aastal tekkis kuningas [[Valdemar II]]-l konflikt Põhja-Saksamaal ja Taani sõjaline võimsus oli suunatud sealsele sõjategevusele. [[1223]]. aastal sattus kuningas Valdemar II sõjategevuse käigus vangi [[Schwerin]]i krahvi Heinrichi kätte, kust ta pääses alles pärast lunaraha maksmist.


[[1227]]. aastal sai [[Valdemar II]] sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega [[Bornhövedi lahing]]us lüüa ning kohe alustasid pealetungi Taani aladele Eestis ka sakslaste [[Mõõgavendade ordu]] väed, vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti.
[[1227]]. aastal sai [[Valdemar II]] sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega [[Bornhövedi lahing (1227)|Bornhövedi lahing]]us lüüa ning kohe alustasid pealetungi Taani aladele Eestis ka sakslaste [[Mõõgavendade ordu]] väed, vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti.


{{Vaata|Eestlaste muistne vabadusvõitlus}}
{{Vaata|Eestlaste muistne vabadusvõitlus}}

Redaktsioon: 4. detsember 2016, kell 04:01

Taani Kuningriik
Taani asendikaart
Riigihümn Der er et yndigt land
Pealinn Kopenhaagen
Pindala 43 094[1] km²
Riigikeel taani
Rahvaarv 5 822 863 (2020) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Riigikord konstitutsiooniline monarhia
Kuninganna Margrethe II
Peaminister Lars Løkke Rasmussen
Iseseisvus 8. sajand
SKT 197,5 miljardit USD (2009)[1]
SKT elaniku kohta 35 900 USD[1]
Rahaühik kroon (DKK)
Usund luterlus
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .dk
ROK-i kood DEN
Telefonikood 45

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel. Koos Gröönimaaga Põhja-Ameerikas ja Fääri saartega Atlandi ookeani põhjaosas moodustab ta Taani Kuningriigi, mille suhte nende piirkondadega määrab Rigsfællesskabet.

Taani pealinn on Kopenhaagen.

Taani arvatakse Skandinaavia maade hulka, kuigi Taani ei asu Skandinaavia poolsaarel. Ta on Põhjamaade seas kõige lõunapoolsem ja pindalalt väikseim. Halduslikult jaotatakse Taani 2007. aastast 5 piirkonnaks (region): Kesk-Jüütimaa, Lõuna-Taani, Pealinna, Põhja-Jüütimaa ja Sjællandi piirkond.

Taani on ÜRO, NATO, OECD, OSCE ja Põhjamaade Nõukogu asutajaliige ning kuulub alates 1973. aastast Euroopa Liitu.

Nimi

 Pikemalt artiklis Taani nimi

6. sajandil kirjutasid Prokopios ja Jordanes põhjapoolsest rahvast nimega danoi ja dani. Vanapõhja keeles nimetati rahvast mitmuse omastavas danir, mis võib tähendada umbes 'lauskmaalased'. Tegu on tõenäoliselt tuletisega indoeuroopa algkeele juurest *dhen-, mis tähendab 'peopesa, tasane maa'.[2] Taanide nime on seostatud ka iiri sõnaga duine 'inimesed'.

Sõna mark (vrd markkrahvkond) kasutati vanaülemsaksa keeles ja vanainglise keeles tähenduses 'piirimaa'. Sõna Danmark võis niisiis tähendada 'lauskmaalaste piirimaa' ning see maa võis olla Schleswigi metsad, nii et tegu oli taanide piirimaaga lõunas elanud sakslaste suhtes.[3] Frangi riigi annaalides ("Annales Regni Francorum") räägitakse, et Frangi riigi saadikud kohtusid 825 nende kuningatega "nende margis".[4] Räägitakse ka, et taanid "tulid marki" (ad marcam), et rünnata sakse Eideri jõe juures praeguse Schleswig-Holsteini alal aastal 828.[5] Tegu võib olla ka piirialaga Smålandi kõrval kirdes. Sõna mark pärineb vanapõhja sõnast mǫrk ('haritud või harimata maa'; 'metsane maa'), selles tähenduses esineb ta näiteks nimedes Telemark ja Hedmark. Sedamööda, kuidas sõna mark hakkas tähendama kogu maad, mitte ainult praeguse Schleswigi ala, hakati nime Danmark kasutama piirkonna kõigi rahvaste kohta.

On levinud arvamus, et Taani nimi on esimest korda kirja pandud Väikesel Jellingi kivil umbes 930–950. Seal on omastavas käändes tanmarkaR. See on esimene kirjapanek Taanis, aga nime Denamearc mainib aga juba umbes 890 norralane Ottar anglosaksi kroonikas "Orosius" jutustuses reisist Skiringssalist Vestfoldis Hedebysse[6]. Alfred Suure ümberjutustuses umbes samast ajast – Hedeby Wulfstani kirjelduses Hedebyst alanud meresõidust nimetatakse Langelandi, Lålandit, Falsterit ja Skånet Taani osadeks (Þas land call hyrað to Denemearcan, 'kõik need maad kuuluvad Taanile'). Aasta 908 all kirjutas Regino Prümist, et rahvas "Taanist" (ex Denimarca) ründas põhja poolt praegust Hollandit. Aastal 965 ütles üks Otto I-le kuulunud diplom, et tema piiskopkond asub in marca vel regno Danorum.[7][8][9].

Sümbolid

Taani lipp ehk Dannebrog.

Taani Kuningriigi lipp ehk Dannebrog on üks maailma vanemaid riigilippe. Esimene kirjalik mainimine selle kasutamisest pärineb 14. sajandist. Legendi kohaselt kukkus see lipp taevast alla 15. juunil 1219, kui Taani kuningas Valdemar II Võitja sõdis Tallinnas Lindanise linnuse lähedal eestlastega ja tänu sellele võitsid taanlased lahingu.

Taani vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega (tegelikult vesikupu lehtedega). Traditsiooni järgi andis Taani kuningas selle vapi kasutamise õiguse ka Tallinna linnale ja Eestimaa rüütelkonnale ning sellest kujunes samuti välja Eesti vapp.

Taani riigihümn on "Der er et yndigt land". Kuningliku perekonna liikmete juuresolekul kasutatakse aga kuningahümni "Kong Christian stod ved højen mast".

Taani rahvuslinnuks valiti 1984. aastal rahvahääletusega kühmnokk-luik. Seda eelistust on seostatud Hans Christian Anderseni kunstmuinasjutuga "Inetu pardipoeg". Vahemikus 1960–1984 oli Taani rahvuslind aga hoopis põldlõoke.[10]

Asend, suurus ja liigendus

Taani satelliidipildil.

Asend

 Pikemalt artiklis Taani asend

Taanil on maismaapiir ainult lõunas Saksamaaga (pikkus 68 km). Teisel pool Põhjamerd (Skagerraki) põhjas on Norra ning teisel pool Sundi ja Kattegati kirdes on Rootsi. Läänes on Põhjameri, kirdes Läänemeri. Kattegati eraldavad Läänemerest saared, mille asendil Läänemerest läbi Taani väinade maailmamerele viival laevateel on olnud strateegiline tähtsus.

Taani arvatakse Skandinaavia maade hulka, kuigi see ei asu Skandinaavia poolsaarel. Ta on Põhjamaade seas kõige lõunapoolsem.

Äärmuspunktid

Taani põhjapoolseim punkt on Skageni neem (Skageni põhjarand) põhjalaiusel 57°45'7".

Taani lõunapoolseim punkt on Gedser Odde (Falsteri lõunatipp) põhjalaiusel 54°33'35".

Taani läänepoolseim punkt on Blåvandshuk idapikkusel 8°4'22".

Taani idapoolseim punkt on Christiansø (Østerskær) idapikkusel 15°11'55".

Suurus

Taani pindala (ilma Fääri saarte ja Gröönimaata) on 43 094 km² ning ta on maailma maade seas pindalalt 143. kohal.[11] Ta on Põhjamaade seas väikseim (kui mitte arvestada Fääri saari ja Ahvenamaad), kuid kõige tihedamalt asustatud (129 in/km²).

Taani maapindala on 42 394 km², veepindala 700 km².

Liigendus

 Pikemalt artiklis Taani saared

Taani koosneb Jüüti poolsaarest ja 446 saarest[12]. Saared moodustavad umbes kolmandiku Taani pindalast. 2009. aastal oli 72 saart asustatud[viide?]. Suuremad saared on Sjælland (üle 2,1 miljoni elaniku), Vendsyssel-Thy ja Fyn, suurima rahvastiku tihedusega saared on Sjælland (325 in/km²) ja Amager (1900 in/km²); neil saartel paikneb Kopenhaagen. Bornholmi saar asetseb ülejäänud Taanist ida pool Läänemeres.

Rannajoone pikkus on 7314 km. Mitte ükski Taani elanik ei ela merest kaugemal kui 52 km.[12]

Merepiir

Territoriaalveed ulatuvad rannast 12 meremiili (22,2 km) kaugusele.

Vaba majandusvöönd ulatub 200 meremiili ehk 370,4 km kaugusele.

Kontinentaalšelfi sügavus on 200 m või maardla sügavus.

Loodus

Jüütimaa maastik, Mossø järv
52,6% Taani maapindalast moodustab haritav maa[13] nagu pildil Karlebos.

Pinnamood

Møns Klint on Taani kõrgeim kalju. Ta laskub merre 120 m kõrguselt.
Kuni 1847. aastani peeti Himmelbjergetit (147 m üle merepinna) Taani kõrgeimaks punktiks. Koht on endiselt populaarne turismiobjekt.

Taani on jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid künkaid, kaljusid ja luiteid, eriti ranna ääres. Keskmine kõrgus on 31 m.

Jüütimaa lääneosas on liivased ja moreensed sandurtasandikud. Kesk- ja idaosa, alates läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist, on künklikum. Jüütimaal on muu hulgas küngastik Rebild Bakker metsamassiivis Rold Skov ja Skamlingsbankeni ümbrus Lõuna-Jüütimaal. Silkeborgist kagus Horsensi ja Skanderborgi suunas on Taani kõige kõrgemad künkad, näiteks Ejer Bavnehøj (170,35 m), Møllehøj (maa kõrgeim looduslik punkt, kõrgus merepinnast 170,86 m), Yding Skovhøj (170,77 m) ja Himmelbjerget (147 m).

Fyni saar ja Sjælland on madalamad lainjad tasandikud. Fyni saarel on siiski küngastikud Svanninge Bakker ja Fyni Alpid.

Taani huvitavaim loodusmälestis on kaldakalju Møns Klint Møni saarel.

Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Madalaim punkt on Lammefjord (−7,5 m).

Geoloogiline ehitus

Suurem osa Taanist koosneb noortest Kriidi, Paleogeeni ja Neogeeni ladestustest.

Maastikku valitsevad viimase, Weichseli jäätumise maastikuvormid. Enamik kivimeid on pudedad, ja pinnavormid on kujundanud liustikud, mis kuhjasid pudedad kivimid ümarateks ja piklikeks kõrgendikeks. Kuigi Jüütimaa lääneosa jäi jäävabaks (eelmise, Saale jäätumise ajal oli ka see jääga kaetud), on ka sealne tasandik tekitatud mandrijää servas voolanud moreenirikaste sulamisvete poolt (sandurtasandik). Läbi Jüütimaa jookseb lõunast põhja (ja alates Viborgist läände) jäätumise piir, mis on maastikus nähtav suurte moreeniküngastena (nn Jüütimaa selg, jyske højderyg). Künklikud moreenitasandikud valitsevad kogu Taanit jäätumise piirist idas, sealhulgas ka Kattegati väina põhjas.

Taani ala rannajoon on viimase 10 000 aastaga väga palju muutunud. Praegu vajub maapind Taani lõunaosas ja kerkib põhjaosas, põhja pool Nissumi fjordi ja Falsteri saare joont.

Taani suurematest saartest eemal Läänemeres asuval Bornholmil paljanduvad kristalse aluskorra kaljud. Üle Bornholmi, saarte ja Jüütimaa Põhjamereni kulgeb aluskorraselg Fyni–Ringkøbingi selg. See on Taani osa Thornqvisti murranguvööndist, mis ulatub kagus Ukrainani. Selle jätk eraldab Põhjamere põhja- ja lõunaosa ning Taani naftaleiukohad on sellest lõunasse jääva basseini jätkus või riftis Põhjamere keskel.

Veestik

Gudenå jõgi Jüütimaal

Taanis on umbes 65 000 maapealset vooluveekogu. Umbes pooled neist on looduslikud, ülejäänud on tehislikud kraavid ja kanalid. Jõed on enamasti väiksed, pikim jõgi on Gudenå (umbes 158 km). Teised suuremad jõed on Odense Å, Vidå, Skjern Å ja Suså.

Nimega järvi on 1032, nende kogupindala on umbes 700 km². Kõige sügavam järv on Furesø (36 m), kõige suurema pindalaga on Arresø (39,5 km²). Teiste suuremate järvede seas on Esrum sø, Stadil Fjord, Mossø, Saltbæk vig ja Tissø. Jüütimaa lääneosas on arvukalt järvi. Tasandikul on arvukad väikesed liustikulise päritoluga järved.

Taani rannikul on fjorde. Kõige tuntum on võib-olla Limfjorden, 180 km pikkune väin, mis ühendab Põhjamerd (Vesterhavet) Kattegatiga. Tuntud on veel Roskilde fjord ja Ringkøbingi fjord.

Kliima

 Pikemalt artiklis Taani kliima

Taanis on valdav heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima. Taani asub Põhjamere ääres ja tema kliimat mõjutab Golfi hoovuse lähedus.

Talved on heitlikud, lumevaesed, pilvised, tuulised, niisked ja soojad (mõõduka pakasega; keskmine temperatuur umbes 0,5 °C). Kevad on pikk, algab umbes märtsis. Ilm on päikesepaisteline ja pilvitu, väheste sademetega (isegi võrreldes talvega), kuid jahe ja tuuline. Keskmine temperatuur on 3...13 °C. Suved on vihmased ja suhteliselt jahedad (keskmine temperatuur umbes 16 °C). Kuuma ilma praktiliselt ei ole, tavaliselt ei ulatu temperatuur üle 26 °C. Sageli on ilm pilvine, kuid sajab vähem kui teistel aastaaegadel. Juuli ja august on kõige stabiilsema ilmaga, soojemad ja päikesepaistelisemad. Sügis on pikk ja vihmane. Septembris ja oktoobris tavaliselt soojem kui kevadel, kuid vihmasem ja tuulisem. Sügisel on keskmiselt 7–14 °C.

Aasta keskmine sademete hulk on idas 600 mm, läänes 800 mm. Vihmapäevi on aastas keskmiselt 121. Kõige sademeterikkamad on september, oktoober ja november (umbes 70 mm kuus), kõige sademetevaesem on veebruar (keskmiselt 38 mm).[14]

Piirkondlikud erinevused on väikesed. Mere ääres on pisut jahedam. Suvel on kõige soojem Lõuna-Jüütimaal, Lollandil ja Falsteril. Mere ääres on mere tasandava mõju tõttu suve ja talve temperatuurierinevused väiksemad. Ka sademeid on enam-vähem ühepalju. Kõige vähem sajab Suur-Beldi ümbruses (umbes 500 mm aastas), kõige rohkem Kesk-Jüütimaa lõunaosas (üle 900 mm aastas).

Elustik

Pöögid Grib Skov's Põhja-Sjællandil.

Taanis elab 49 liiki imetajaid, neist 19 on kantud Taani punasesse raamatusse. Metsades on säilinud metskits ja punahirv, Põhjamere vetes viiger, randal, hallhüljes.

Alates 1850. aastast on Taanis kadunud 350 pärismaist looma- ja taimeliiki.

Taani kuulub segametsa piirkonda. Ürgmetsa ei ole, kuid Draved skov ja Suserupskovene on minimaalse inimmõjuga looduslikud metsad. Enne põlluharimise algust nägi Taani maastik välja nagu Białowieża ürgmets. Laialehised pöögi- ja tammemetsad hävitati. 2005. aasta seisuga katavad metsad 11,8% Taani alast. Igal aastal istutatakse umbes 3000 ha metsa. Saartel domineerivad kultuuristatud tammikud, Jüütimaal männi- ja kuusemetsad.

Peale luidete, järvede, jõgede ja mererandade on kogu Taani kultuurmaastik. On aasi, soid ja kanarbikke.

Loodusvarad

Tähtsamad loodusvarad on nafta, maagaas, kala, sool, lubjakivi, kriit, kivi, kruus ja liiv.

Maakasutus

Põllumajanduslikku maad on 60%, aastaringselt haritavat maad 0,19%, aastaringseid karjamaid 5%, metsi 10%, muud 25,81% (1993).

Haritavat maad on 4760 km² (1998).

Loodusõnnetused ja keskkonnaprobleemid

Mõnes Taani piirkonnas on üleujutuse oht (osa Jüütimaast, Lollandi saare lõunarannik). Need alad on mere eest kaitstud tammide süsteemiga.

Keskkonnaprobleemide seas on õhu saastumine (peamiselt transpordivahendite ja elektrijaamade tõttu), lämmastiku- ja fosforiheitmed Põhjameres, pinnavee saastumine põllumajandusjäätmetega ja pestitsiididega.

Riik

Riigikord

Taanis on konstitutsiooniline monarhia koos parlamentaristliku riigikorraga.

Riigipea on kuningas (praegu kuninganna Margrethe II), kelle ülesandeks on Folketingi (Taani parlamendi) istungjärkude avamisel osalemine, seaduste allakirjutamine ja mõningad esindusfunktsioonid.

Riigi poliitiline juht on peaminister. Alates 2011. aastast on peaministri ametipostil Helle Thorning-Schmidt Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast.

Taani parlament Folketing on ühekojaline ja sinna kuulub 179 saadikut. Saadikutest valitakse kaks Fääri saartelt, kaks Gröönimaalt ja ülejäänud Taani valimisringkondades.

Kuninglik perekond

Taani riigipea on kuninganna Margrethe II.
 Pikemalt artiklis Taani kuninglik perekond

Taani riigipea on kuninganna Margrethe II, kes on abielus prints Henrikuga. Valitsejapaaril on kaks last: kroonprints Frederik (sündinud 1968) ja prints Joachim (sündinud 1969).

Kroonprints Frederik (troonile saades arvatavasti kuningas Frederik X) abiellus 2004. aastal kroonprintsess Maryga, kellega ta tutvus Sydney olümpiamängude ajal. Neil on poeg, tulevane troonipärija Christian Valdemar Henri John (sündinud 2005) ja tütar, printsess Isabella Henrietta Ingrid Margrethe (sündinud 2007).

Prints Joachim on lahutatud, kuid tal on kaks last oma endise abikaasa, Frederiksborgi krahvinna Alexandraga: prints Nikolai (sündinud 1999) ja prints Felix (sündinud 2002).

Kuninglik perekond on Taanis väga populaarne[15]. Sellele on kaasa aidanud ka perekonna värske liige kroonprintsess Mary, kes on oma uude rolli väga hästi sisse elanud ja paistab ka ise avalikkuse tähelepanu nautivat.

Poliitika

 Pikemalt artiklis Taani poliitika

Taanit on pikka aega juhtinud sotsiaaldemokraatlikud valitsused. Sügisel 2001 tuli aga võimule tsentristlik-liberaalne koalitsioon Anders Fogh Rasmusseni juhtimisel. Pärast 11. septembri terrorirünnakut tõusid sotsiaalküsimuste asemel ja päevakorrale julgeolek, immigratsioon ja islam. Pärast 2007. aasta parlamendivalimisi jäi jõudude vahekord Folketingis praktiliselt samaks.

Siis ametisse saanud Anders Fogh Rasmusseni valitsus püüdis ellu viia liberaalsemat majanduspoliitikat (mis maailma kontekstis on siiski küllalt vasakpoolne) ja muuhulgas piirata maksukoormuse kasvu. Samuti püüdsid valitsusparteid muuta ühiskonna suhtumist liberaalsemaks ja individualistlikumaks. Vastav kultuurivõitlus (kulturkamp) puudutas ka keskkonnakaitset, kus mõtteviis on muutunud tunduvalt majandusekesksemaks, ning immigratsiooni. Eriti viimases küsimuses on ühiskonnas puhkenud väga terav diskussioon. Poliitiliselt kõige mõjukamaks tugevalt sisserändajate vastaseks jõuks on Dansk Folkeparti, väga selge läänevastase hoiakuga paistab silma äärmuslik islamirühmitus Ḩizbu-t-Taḩrīr. Senine vastasseis ühiskonnas kulmineerus 2006. aasta algul pilapildiskandaali näol, mille käigus süüdati Taani saatkonnad Iraanis ja Süürias. Taani osaleb algusest peale praeguses Iraagi sõjas. Tõsi küll, 2003. aasta sissetungi ajal piirdus osalus vaid ühe allveelaevaga. Sügisel 2006 oli Iraagis umbes 500 Taani sõdurit.

Pärast 2011. aasta valimisi kuuluvad Taani valitsusse Sotsiaaldemokraadid, Det Radikale Venstre ja Sotsialistlik Rahvapartei ning seda juhib Helle Thorning-Schmidt. Peamised opositsiooniparteid on liberaalne Venstre ja Taani Rahvapartei.

Olulised arutlusteemad praeguses Taanis on globaliseerumine ning Taani hariduse, tööstuse ja teaduse valmisolek ülemaailmseks konkurentsiks, heaoluühiskonna jätkusuutlikkus praeguste demograafiliste trendide taustal, keskkonnakaitse, Lähis-Ida probleemid, Taani koolisüsteem jpm.

Haldusjaotus

Taani jagunemine piirkondadeks.

Alates 2007. aastast jaguneb Taani 5 piirkonnaks (region): Kesk-Jüütimaa, Lõuna-Taani, Pealinna, Põhja-Jüütimaa ja Sjællandi piirkond.

Taani jaguneb 98 vallaks.

Pealinn

Taani pealinn on Kopenhaagen, kus elab rohkem kui 1,2 miljonit elanikku ehk ligi iga viies taanlane. Kopenhaageni linnastus elab 2013. aasta alguse seisuga 1,95 miljonit inimest.

Osalus rahvusvahelistes organisatsioonides

Taani on ÜRO, NATO, OECD, OSCE ja Põhjamaade Nõukogu asutajaliige. Taani on alates 1973. aastast Euroopa Liitu liige, kuid ei kuulu euroalasse. Rahvusvahelistest teadusorganisatsioonidest on riik Euroopa Tuumauuringute Keskuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri asutajaliige. Kopenhaagenis asutati 1992. aastal Läänemeremaade Nõukogu ja samas asub ka Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regionaalne kontor. Veel kuulub riik näiteks Arktika Nõukokku, Euroopa Arengupanka, Interpoli ja WIPO-sse.

Sissepääs Taani ülemkohusse.

Riigikaitse

 Pikemalt artiklis Taani Kaitsevägi

Kaitsevägi jaguneb kuninglikuks armeeks (Hæren), mereväeks (Søværnet) ja õhuväeks (Flyvevåbnet) ning Taani Kodukaitseks (Hjemmeværnet).

Ajateenistus kestab Taanis 9–12 kuud.

Kohtusüsteem

 Pikemalt artiklis Taani kohtusüsteem

Riigi kohtusüsteem on sarnaselt Eesti omaga kolmeastmeline. Kriminaal- ja tsiviilvaidlustega tegelevaid esimese astme kohtuid (byret) on kokku 24. Ringkonnakohtuid (landsret) on kaks ja need paiknevad vastavalt Kopenhaagenis ja Viborgis (esimese alla kuuluvad samuti Fääri saarte ja Gröönimaa kohtud). Ülemkohus (Højesteret) asub Kopenhaageni kesklinnas Christiansborgi lossis samas hoones Folketingi ehk Taani parlamendiga. Lisaks tegutseb ka mere- ja kaubandusõiguse küsimustega tegelev Mere- ja Kaubanduskohus (Sø- og Handelsretten).[16]

Rahvastik

 Pikemalt artiklis Taani rahvastik

Demograafilised näitajad

Taani rahvaarv on 2013. aasta alguse seisuga 5 602 628[17]. Rahvaarv on 1970ndatest saadik ühtlaselt suurenenud, välja arvatud lühike periood 1980ndate alguses.

Rahvastiku tihedus on keskmiselt 129 in/km² (Taani suurimal saarel Sjællandil isegi üle 315 in/km²).

Keskmine eluiga on meestel 76,3 ja naistel 80,7 aastat[18].

Vanuse mediaan on 39,47. Sellest meestel 38,55 ja naistel 40,4.

Iive oli 2005. aasta seisuga 0,34%.

Laste suremuse üldnäitaja on 4,56 surma 1000 elussünni kohta

85% taanlastest elab linnas. 54 perekonnal sajast on oma maja.[viide?]

Rahvaarvu ajalugu

Aasta Rahvaarv
1000 eKr 100 000
1 300 000
500 200 000
1000 300 000
1500 500 000
1800 1 000 000
1900 2 430 000
2000 5 445 800

Rahvastiku päritolu

2013. aasta alguse seisuga oli taanlasi 89,3% ning 600 674 ehk 10,7% moodustasid immigrandid ja nende järeltulijad. Eesti päritolu inimesi oli 1449, neist 982 naised ja 467 mehed, eestlastest 1348 olid sisserännanud ja 101 nende järeltulijad.[19]

Teistel andmetel[viide?] on 91,6% Taani päritolu ning 452 095 inimest on sisserännanud ja nende järglased. Sisserännanud (sh järglased) on pärit peamiselt teistest Põhjamaadest (41 306), Suurbritanniast (12 000), Saksamaalt (25 444), Poolast (13 509), Bosniast ja Hertsegoviinast, (20 875), teistest Jugoslaavia maadest (23 968), Türgist (54 859), Somaaliast (16 948), Iraagist (26 351), Iraanist (14 289), Liibanonist (22 232), Afganistanist (10 876) ja Pakistanist (19 301).

Keeled

 Pikemalt artiklis Taani keel
Christian III Piibel pani aluse standardiseeritud taani keele õigekirjale.

Taani ametlik keel on taani keel. See on põhjagermaani keel, millel on ühine päritolu islandi keele, fääri keele, norra keele ja rootsi keelega. Taani keel on norra keele ja rootsi keelega suurel määral vastastikku arusaadav ning sel on olnud tugevad ajaloolised ja kultuurilised sidemed teiste skandinaavia keeltega. Põhjagermaani keeled hakkasid lahknema 9. sajandil ja 12. sajandi alguseks oli vanataani keel teistest skandinaavia keeltest selgelt erinev. 16. sajandi keskpaigast saadik räägitakse uustaani keelest: trükikunsti levik tõi kaasa taani keele õigekirja standardiseerumise. See lähtus Christian III Piibli keelest. Alates 18. sajandist räägitakse nooremast uustaani keelest. 19. ja 20. sajandil oli õigekiri suhteliselt konservatiivne, nii et kõnekeel lahknes kirjutatud keelest tunduvalt.[20]

Taani keelel on palju murdeid (Taani keele murded). Need kujunesid üldjoontes välja 14. sajandiks, murdeerinevused olid kõige suuremad 1700. aasta paiku. Hiljem on murded üha taandunud ja praegu kõneleb murdeid ainult 5% taanlastest. Murded jagunevad kolmeks põhirühmaks:

  1. idataani murded (vanad Skåne murded, Bornholmi murre)
  2. saaretaani murded (Sjællandi murre, Fyni murre, lõunapoolsete saarte murded)
  3. jüüti murded

Need põhirühmad jagunevad alarühmadeks. Näiteks jagunevad jüütimurdes idajüüti, lõunajüüti ja läänejüüti, võib-olla ka põhjajüüti murreteks. Läänejüüti murretes puudub grammatiline sugu. Lõuna- ja läänejüüti murretes on ette asetatav määrav artikkel (näiteks æ hus, kirjakeeles huset 'maja').[21]

Taani ühiskeelt nimetatakse riigitaani keeleks (rigsdansk, rigsmål). See lähtub Kopenhaageni ümbruse keelest ja selle normi sätestab Dansk Sprognævn. Riigitaani keel on avalikus elus täiesti valdav, ning praegu on näiteks mõeldamatu, et tipp-poliitikud räägiksid murret nagu läänejüüdi päritolu peaminister Knud Kristensen 1940. aastate lõpus. Murrete hääbumise tõttu on vanemad murretes kirjutatud teosed, sealhulgas Steen Steensen Blicheri jüüti lood ja laulud noortele taanlastele praktiliselt loetamatud.[22]

Põhja-Schleswigis on saksakeelne vähemus. Saksa vähemuse keelelisi õigusi kaitsevad Kopenhaageni-Bonni deklaratsioonid (1955). Samuti kaitsevad need taanikeelse vähemuse õigusi Lõuna-Schleswigis.[23] Taanis elab ka umbes 10 000 fääri- ja gröönikeelset inimest. Vähemused kõnelevad ka näiteks urdu keelt, araabia keelt ja türgi keelt.

Koolis hakatakse esimest võõrkeelt (inglise keelt) õppima 4. klassis. 7. klassist hakatakse valikainena õpetama teist võõrkeelt (11 tundi nädalas kolme aasta jooksul). Gümnaasiumi sisseastumisel ja gümnaasiumis õppimisel on teine võõrkeel kohustuslik.[24]

Paljud taanlased valdavad hästi inglise keelt, eriti suurte linnade elanikud ja noored, kes õpivad inglise keelt koolis.

Religioon

Roskilde toomkirik on alates 15. sajandist olnud Taani kuningliku perekonna matmispaik. Aastal 1995 võeti see UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Taani võttis kristluse vastu 960ndatel, kui Harald Sinihammas laskis end ristida, ja 13. sajandi jooksul jõudis üleminek kristlusele lõpule. Alates reformatsioonist 1536 on luterlus olnud riigiusund, ja Taanis on olnud täielik usuvabadus alates 1849. aasta põhiseadusest.

Taani kiriku nimi on Folkekirken (Rahvakirik) ning selle pea on Taani kuningas või kuninganna. Kirikut juhib igapäevaselt kirikuamet kirikuministri juures (veebruari 2010 seisuga Birthe Rønn Hornbech). Folkekirken on jaotatud 11 piiskopkonnaks (stift), üks neist Gröönimaal. 1. jaanuari 2013 seisuga oli kirikus 4 430 643 liiget, mis moodustab 79% Taani rahvastikust ja umbes 90% taanlastest.[viide?] Jaanuaris 2002 oli selle kiriku liikmeid 84,3%. Umbes 3% selle kiriku liikmetest käib regulaarselt kirikus.[25]

Taani suuruselt järgmine usurühmitus on muslimid: neid on 210 000 ja nad moodustavad 3,7% rahvastikust. Taani muslimi rahvastik on kujunenud viimase aja sisserände käigus ja on koondunud suurematesse linnadesse. Teiste Taani usurühmituste seas on katoliiklased (37 000 inimest), Jehoova tunnistajad (14 500), Serbia Õigeusu Kiriku liikmed (7000), baptistid (5100), nelipühilased (5100), budistid (4400) ja mormoonid (4500).[25] On ka adventistid, metodistid, Päästearmee liikmed,

Asustus

Taani suuremad linnad on (elanikke 2012):

  1. Kopenhaagen koos eeslinnadega (1 213 800)
  2. Århus (252 200)
  3. Odense (168 800)
  4. Ålborg (126 600)
  5. Esbjerg (71 600)
  6. Randers (61 100)
  7. Kolding (57 500)
  8. Horsens (54 500)
  9. Vejle (51 800)
  10. Roskilde (47 800)

Majandus

 Pikemalt artiklis Taani majandus
Tuuleveskid Vendsysselis. Tuulegeneraatorid annavad märgatava osa Taanis tarbitavast elektrienergiast. Vaata lähemalt artiklist tuuleenergia Taanis.

Taani on segamajandusega heaoluriik, mis kuulub Põhjamaade majandusruumi. Elatustase on kõrge, sissetulekute erinevused on väikesed.

Taani on üks maailma kõige kõrgema maksukoormusega riike ja üks maailma rikkamaid maid.

Väga õnnestunuks peetakse praegust tööturu mudelit, milles lihtne vallandamine-töölevõtmine ettevõtte jaoks on ühendatud suurte sotsiaalsete tagatistega töötajale: tööandja vastutus haigusrahade, vallandamistoetuste jms osas on väike, põhiosa sotsiaalkuludest katab riik. Samas on Taani üks maailma kõige suuremate sotsiaaltoetustega riik.

Arvestatavatest maavaradest kuulub Taanile ainult suhteliselt väike osa Põhjamere naftast ja gaasist.

Taani rahaühik on Taani kroon, mis jaguneb sajaks ööriks. Aastal 2009 on käibel 25-öörised ja 50-öörised ning 1-, 2-, 5-, 10- ja 20-kroonised mündid, lisaks 50-, 100-, 200-, 500- ja 1000-kroonised paberrahad. Levinud maksevahendiks on ka Dankort, kohalik maksekaart, mida aktsepteerivad peaaegu kõik poed. Aastal 2000 lükkas Taani referendumil tagasi eurotsooniga ühinemise ettepaneku.

Töötuid on Taanis 4,3% rahvastikust[26] ja alla vaesuspiiri elab 12,1%[27]. Tööjõulisi on Taanis 2,841 miljonit[26].[1]

SKP jaotumine
sektoritesse[1]
(2009)
Sektor Osakaal
Põllumajandus
1,1%
Tööstus
22,2%
Teenindus
76,7%
Tööjõu jaotumine sektoritesse[1]
(2005)
Sektor Osakaal
Põllumajandus
2,5%
Tööstus
20,2%
Teenindus
77,3%

Eksport

Taani suurimad ekspordiartiklid on masinad ja instrumendid, liha ja lihatooted, piimatooted, kala, ravimid, mööbel ning tuulegeneraatorid.[1]

Taani tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 17,53%, Rootsi 12,68%, Suurbritannia 8,49%, Ameerika Ühendriigid 6,05%, Norra 6,01%, Holland 4,84%, Prantsusmaa 4,57% (2009).[1]

Import

Taani suurimad impordiartiklid on masinad ja varustus, toorained ja pooltooted tööstusele, kemikaalid, teravili ja toidukaubad ning tarbekaubad.[1]

Taani tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 21,07%, Rootsi 13,18%, Norra 7%, Holland 6,97%, Hiina 6,22%, Suurbritannia 5,53% (2009).[1]

Väärtpaberibörs

Kopenhaagenis tegutseb 1624. aastal asutatud Kopenhaageni börs.

Ajakirjandus

 Pikemalt artiklis Taani meedia

Taanis on kolm juhtivat päevalehte: vasaktsentristlik Politiken, parem-konservatiivne Berlingske Tidende ja tsentristlik Jyllands-Posten. Väiksemad päevalehed on vasakpoolseid vaateid esindav Dagbladet Information ja kristlikke vaateid esindav Kristelig Dagblad. Lisaks ilmuvad iga päev tabloidid Ekstrabladet ja BT. Reedeti annab Berlingske Tidende välja kvaliteetajalehte Weekendavisen.

Haridus

 Pikemalt artiklis Taani haridus
Århusi Ülikooli aula

Taani haridussüsteemis on kohustuslik 9-klassiline haridus. Kooli minnakse kuueaastaselt. Põhikool (folkeskole) on 9- või 10-klassiline, sellele eelneb vabatahtlik lasteaiaklass. Põhikoolile järgneb 3-aastane gümnaasium.

Taani kool on tuntud oma rõhuasetuse poolest grupitööle, eneseväljendus- ja esinemisoskusele, suhteliselt vähem pööratakse tähelepanu õpilaste faktiteadmistele ja teadmiste mõõtmisele. Senine koolisüsteem jaõpetamise metoodika on sattunud kriitika alla seoses õpilaste kehvade tulemustega 2003. aasta PISA uuringutel.

Taani ülikoolid on Kopenhaageni Ülikool, Århusi Ülikool, Ålborgi Ülikool, Kopenhaageni Majandusülikool, Lõuna-Taani Ülikool, Roskilde Ülikool, Taani Tehnikaülikool ja Kopenhaageni IT Ülikool.[28]

Ülikooli võetakse enamikul aladel vastu kõik kvalifitseerunud soovijad. Ülikooliharidus koosneb enamasti kolmeaastasest bakalaureuseõppest (bachelor), kaheaastasest magistriõppest (kandidat) ja kolmeaastasest doktoriõppest (PhD). Enamik üliõpilasi saavutab magistrikraadi, bakalaureusekraadi ei käsitleta sageli ülikooli lõpetamisena. Riik maksab üliõpilastele stipendiumi. Doktorandid on formaalselt ülikoolis tööl, nende palk jääb veidi alla Taani keskmise. Enamik doktorante viibib oma õpingute ajal pool aastat kuni aasta mõnes välismaa ülikoolis, sageli USA-s.

Peale akadeemilise hariduse süsteemi on Taanis institutsioonid, mis võimaldavad omandada mitteformaalset haridust, nn rahvaülikoolid (folkehøjskole). Mõiste tekkis 19. sajandil Taani kirjanikult, luuletajalt, filosoofilt ja pastorilt Nikolai Frederik Severin Grundtvigilt. See põhineb tasuta hariduse omandamise võimaldamisel tavarahvale ja on üks Taani haridussüsteemi nurgakividest. Taani territooriumil on praeguseks ligi 70 rahvaülikooli. Nende sekka kuuluvad näiteks Rødding Højskole (esimene Taani rahvaülikool; asutatud 1844), Rønshoved Højskole ja Jaruplund Højskole.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Taani ajalugu

Esiajalugu

 Pikemalt artiklis Taani esiaeg
Päikesevanker (Trundholmi vanker) pronksiajast umbes 1350 eKr on selge märk religioosse ja kultuurilise arengu tasemest.
Jüütimaalt leitud pronksist kaelavõrud, 6. sajand eKr, noorem pronksiaeg.

Esimesed inimtegevuse jäljed Taanis pärinevad umbes 120 000 aasta tagusest Eemi jäävaheajast.

Pidev inimtegevus on kestnud alates mandrijää taandumisest põhja poole seoses kliimamuutusega umbes 14 000 aastat tagasi. Sel ajal elasid Taanis põhjapõdrakütid. Need vahetas välja teine kütirahvas, kes aastatuhandeid elatus kalapüügist ja küttimisest.

Põllumajandus muutus valitsevaks nooremal kiviajal 4. aastatuhandel eKr. Nooremal kiviajal ehitati hulgaliselt megaliitkalmeid, millest mõned pakuvad tänaseni tähelepanuväärset vaatepilti.

Pronksiajal (1800–500 eKr) praeguse Taani aladel elanud rahvast on säilinud rikkalikult arheoloogilisi mälestisi. Arvukad päikesekujutised, nt Trundholmi vanker ja kaljujoonised Bornholmil viitavad päikesekultusele. Kaljujooniste teine levinum motiiv on laev. Ülikuid maeti tammekirstudes hiiglaslikesse kääbastesse, mis paiknesid kõrgetel küngastel. Mõnes Jüütimaa osas on tänu mulla iseärasusele säilinud orgaanilisest materjalist hauapanused, sealhulgas riided. Tuntuim leitud riidekomplektidest pärineb Egtvedi piiga hauast.

Rauaaja esimesel perioodil, nn keldi rauaajal (500 eKr kuni meie ajaarvamise alguseni) domineeris Taanis naaberaladel elanud keltide mõju. Sellele järgnenud nn Rooma rauaajal (meie ajaarvamise algusest kuni 400 pKr) saabusid suuremad kultuurimõjud Rooma riigist, sealhulgas kaalu- ja mõõdusüsteem ning hulgaliselt laensõnu; ladina kirja mõjul tekkis ruunikiri. Germaani rauaajast (400–800 pKr) on olemas esimesed kirjalikud allikad taanide kui rahva kohta. Sellest ajast on ka andmed Jüüti poolsaarel elanud anglide ja jüütide kohta, kes liikusid edasi mandrilt Suurbritannia saartele, kus segunesid kohalike elanikega, moodustades inglise rahvuse tuumiku. Arvatavasti ühendati maa kuningriigiks 8. sajandil. Sellest annavad tunnistust sellised suurejoonelised ehitised nagu Danevirke piirivall ja Kanhave kanal läbi Samsø saare, ning Taani esimese linna Ribe asutamine pärast aastat 700. Taani riiki kuulusid ka Skandinaavia poolsaare lõunatipus asuvad maakonnad Skåne, Halland ja Blekinge, mis praegu kuuluvad Rootsile.

Rauaajast pärinevad paljud soodest leitud mumifitseerunud laibad, näiteks Tollundi mees.

Viikingiaeg

Gorm Vana ja Harald Sinihamba ruunikivid Jellingis (Jellingi kivid)

Taanis oli viikingiaeg suure majandusliku arengu ja sõjalise ekspansiooni aeg. 9.–10. sajandil kujunes väikeste vürstiriikide ühendamise tulemusena Taani Kuningriik, millest sai peamine viikingite riik Euroopas ka Läänemerest põhja pool. Taani vallutas Norra ja samuti suured piirkonnad Inglismaal. Inglismaa kuningas Alfred Suur oli sunnitud taanlastele loovutama Inglismaa idaranniku piirkonnad, mida taanlaste valitsemise ja elukorralduse tõttu kutsuti Danelaw. Taanist pärit viikingid valitsesid Läänemerel ja Põhjamerel. Nad purjetasid mööda suuri Venemaa jõgesid kuni Musta mereni, rajasid asulad Põhja-Venemaale ja Põhja-Prantsusmaa läänerannikule Normandiasse, kus viikingipealik Rollo rajas 911 Normandia hertsogiriigi. Nad purjetasid kuni Vahemereni, mille ääres nad hiljem rajasid normannide riigi Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias. Aastavahemikus 980–1000 purjetasid Erik Punane ja Leifr Eiríksson Islandilt Gröönimaale ja Põhja-Ameerikasse, mida nad nimetasid sõnaga Vinland ('aasade maa').

Alates kuningas Gorm Vanast (suri arvatavasti 958) on teada kõik Taani kuningad. Gormi poeg Harald Sinihammas rajas Jellingisse oma vanematele vägeva hauamonumendi, mis koosneb kahest hiiglaslikust kääpast, kahest ruunikivist, suurest kivilaevast ja kirikust. Kuningas Harald rajas ka vähemalt neli täpselt ringikujulist ja korrapärast ringvall-linnust, neist tuntum on Trelleborg Sjællandil. Jätkus piirikaitsevalli Danevirke tugevdamine.

Harald Sinihamba ajal 10. sajandi keskel sai Taanist ametlikult kristlik riik. Tänu kaubanduse arengule tekkisid viikingiajal Skandinaavias linnad (ainsana oli varem asutatud Ribe). Taani tuntumad viikingiaegsed linnad on Hedeby ja Århus.

Taani juhitud Kalmari uniooni kuulunud territooriumid 1500. aasta paiku

Keskaeg

Taani kuningas Harald Sinihammas alustas vallutusi Anglosaksi Inglismaal ning 1013. aasta suvel viis Svend Harkhabe Taani laevastiku Sandwichi, Kentis. Sealt läks ta põhja Danelaw'sse, kus kohalikud nõustusid kohe teda toetama. Siis sööstis ta lõunasse, sundides Inglismaa kuninga Æthelredi Normandiasse maapakku (1013–1014). Siiski suri Svend äkitselt 3. veebruaril 1014. Kasutades seda surma ära, tuli Æthelred Inglismaale tagasi ja ajas Svendi poja Knudi tagasi Taani, sundides teda seejuures loobuma oma liitlastest. Aastal 1015 käivitas Knud uue kampaania Inglismaa vastu ja pärast vallutusi valitses Knud Suur, Taani, Norra, Inglismaa kui ka mõne Rootsi piirkonna kuningana. Pärast Knud Suure surma 1035. aastal Taani võimu all olnud suurriik lagunes, ehkki Inglismaad kontrollis Knuti poeg Hardeknud kuni 1042. aastani. Normandia hertsogi Rollo järglane William Vallutaja vallutas 1066. aastal Suurbritannia saare.

12. sajandil algas Taani ekspansioon ristisõdade näol lõunapool elavate slaavlastest vendide elualadele, samas mõjutasid riigi tugevust riigisisesed vastuolud. Kuningas Valdemar I Suur (1157–1182) suutis vende võita (vt Vendi ristisõda).

Kuningas Knut VI (1182–1202) valitsemisajal pidas Taani edukat sõjategevust, vallutas Pomerania ja Mecklenburgi ning Knut sai Taani ja vendide kuningaks. Vallutused jätkusid kuningas Valdemar II Võitja juhtimisel. Tema eduka sõjategevuse tulemusena vallutati Taani riigi jaoks Holsteini ning Saaremaa ja Põhja-Eesti alad, kus legendi järgi said taanlased lahingus eestlastega oma rahvuslipu Dannebrogi 1219. aastal Tallinna sõjakäigu ajal. 1222. aastal tekkis kuningas Valdemar II-l konflikt Põhja-Saksamaal ja Taani sõjaline võimsus oli suunatud sealsele sõjategevusele. 1223. aastal sattus kuningas Valdemar II sõjategevuse käigus vangi Schwerini krahvi Heinrichi kätte, kust ta pääses alles pärast lunaraha maksmist.

1227. aastal sai Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega Bornhövedi lahingus lüüa ning kohe alustasid pealetungi Taani aladele Eestis ka sakslaste Mõõgavendade ordu väed, vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti.

 Pikemalt artiklis Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Keskajal kuulusid Taanile pikemat või lühemat aega suured valdused praegusel Põhja-Saksamaal ja Põhja-Eestis ning Saaremaa ja Ojamaa.

13. sajandil laastasid Taanit kodusõjad ning sõda Holsteiniga, mille liitmise järel omandasid Holsteini aadlikud Taani riiklikus elus suure tähtsuse ja kaalu, mille lõpetas alles 14. sajandil, kuningas Valdemar IV Atterdag (1340–1375), kes taastas riikliku ühtsuse ning kuningavõimu autoriteedi riigis. Tal õnnestus saavutada kontroll Øresundi väina üle ja kontrollida Läänemere laevandust ning maksustada väina läbivad kaubalaevad.

1362. aastal purustas Valdemar sõjategevuses Hansa Liiduga Helsingborgi merelahingus, kuid kaotas võitluse Holsteini, Mecklenburgi ülikute, taani aadlike ja Hansa Liidu koalitsioonile. 1370. aastal sõlmitud Stralsundi rahuleping oli suureks löögiks Taani rahvusvahelisele mõjule, kuid vabastas kuningas Valdemari riigisisese aadlike vastupanu mahasurumiseks. Kuid varsti pärast kuninga ainuvõimu kindlustamist ta suri (1375) jätmata meesliinis pärijat.

Valdemari tütar Margrete abiellus Norra kuninga Håkon VI ja valitses Taanit regendina oma poja tulevase kuninga Oluf II eest. Pärast Olufi surma 1387. aastal tunnistati Margarethe Taani ja Norra kuningannaks ja aastast 1389 ka Rootsi kuningannaks. Aastal 1397 sõlmiti Taani, Rootsi ja Norra vahel Margrethe I valitsetav personaalunioon (Kalmari unioon), mille juhtivaks riigiks jäi Taani. Nii muutusid Taani riigi osaks ka Norra valdused Atlandi OokeanilShetland, Orkney saared, Fääri saared, Island ja Gröönimaa. Pärast Margarethet oli järgmiseks ühisriigi tugevdajaks ja arendajaks Erik VII, kelle valitsemisajal ehitati Sundi väina kaldale Kronborgi kindluse, tänu millele kontrolliti ning maksustati väina läbivad kaubalaevad nn Sundi tolliga.

Kuningas Christian I jätkas Taani riigi territooriumi laiendamist ning sai Schleswigi ja Holsteini valitsejaks.

Kalmari unioon püsis läbi tõusude ja mõõnade aastani 1521, kui kuningas Christian II korraldatud Stockholmi veresauna järel astus Rootsi liidust välja. Taani ja Norra vaheline personaalunioon kestis aastani 1814.

Kalmari uniooni lagunemisele järgnes reformatsioon ja kodusõda (Grevens fejde). Kodusõjas jäi peale reformatsioonimeelne Christian III, aastal 1536 sai Taanis ja Norras ametlikuks usuks luterlus.

Uusaeg

Taani kuningas Christian IV

Järgmiste valitsejate, Frederik II ja Christian IV ajal muutus Taani taas üheks kõige võimsamaks riigiks Läänemere piirkonnas. Tänu kasvavale kaubandusele Läänemere ja Põhjamere vahel olid oluliseks sissetulekuallikaks Øresundi tollid. Põhjamaade seitsmeaastane sõda (15631570) ja Kalmari sõda (16111613) Rootsiga kindlustasid veelgi Taani positsiooni Läänemerel. Christian IV sekkumine 30-aastasesse sõtta aastal 1625 ning järgnenud sõda Rootsiga (1658) olid Taani jaoks aga katastroofilised. Kaotati põlised Taani alad Skåne, Halland ja Blekinge ning ka Norra maakonnad Jämtland, Härjedalen ja Bohuslän. Läänemere suurvõimuks sai Rootsi. 1660 oli Taanis 600 000 elanikku.

 Pikemalt artiklis Taani-Norra

18. sajandil suutis Taani põhijoontes sõdadest kõrvale hoida. Prantsuse valgustusliikumise mõjul kasvas huvi teaduse vastu. Aastatel 17611767 läkitas Taani kuningas Frederik V Carsten Niebuhri juhtimisel esimese Euroopa teadusliku ekspeditsiooni Siinaile ja Araabia poolsaare lõunaossa. Arenes majandus, viidi läbi talude kruntimine. 17.–18. sajandil sai Taanist koloniaalmaa. Taanile kuulusid kolm saart Kariibi meres, Trankebar Indias ning orjakaubanduse tarvis loodud kolooniad Lääne-Aafrikas Ghanas.

Taani püüdis säilitada oma neutraalsust ka Napoleoni sõdade ajal. Kopenhaageni pommitamine 1801. ja 1807. aastal ning Taani laevastiku röövimine inglaste poolt viisid maa aga sõtta Napoleoni poolel. Sõda lõppes Taanile kaotusega ning 1814. aasta Kieli rahulepinguga oldi sunnitud loovutama Norra Rootsi kuninga võimu alla. Riik oli sisuliselt pankrotis.

19. sajandi esimesel poolel tugevnes nii taani kui ka saksa rahvuslus. Sellega seoses tekkisid probleemid Schleswigi (taanipäraselt Slesvig) ja Holsteini (Holsten) hertsogkondade saksakeelse elanikkonnaga. Hertsogkonnad ei kuulunud küll Taani kuningriigi koosseisu, Taani kuningas oli aga ka Schleswigi ja Holsteini hertsog. Järgnes Esimene Schleswigi sõda Preisimaaga 18481851, mis sisuliselt säilitas varasema seisu.

Aastal 1849 võeti vastu esimene Taani põhiseadus, millega maast sai konstitutsiooniline monarhia.

Aastal 1847 valmis KopenhaageniRoskilde raudtee, esimene praegusel Taani alal.

Hilisuusaeg ja lähiajalugu

Lahendamata Schleswigi küsimus viis Teise Schleswigi sõjani 1864. aastal. Taani vastaseks olid nüüd Preisimaa ja Austria. Sakslastele kaotati nii Schleswig kui ka Holstein.

19. sajandi teisel poolel toimus väga suur areng nii majanduse kui ka kultuuri vallas. Rajati esimesed veevärgid, levis maagaasi kasutamine majapidamistes ja tänavavalgustuses, kasutusse ilmusid esimesed elektrilambid.

Ühiskond muutus liberaalsemaks ja demokraatlikumaks. Aastal 1910 avati Århusis Jüütimaa sünnitusmaja, mis oli mõeldud ainult vallalistele emadele (esimene niisugune oli avatud Kopenhaagenis 1787).

Esimese maailmasõja ajal jäi Taani neutraalseks.

1920. ja 1930. aastatel oli Niels Bohri (Nobeli auhind 1922) juhitud Teoreetilise Füüsika Instituut Kopenhaagenis üks maailma juhtivaid aatomifüüsika keskusi.

Jätkus areng heaoluriigi suunas. Aastal 1933 asendati ebapopulaarsed vaestemajad sotsiaaltoetustega.

Teises maailmasõjas okupeerisid sakslased 9. aprillil 1940 kogu Taani, vastupanu oli tühine. Järgnes suhteliselt leebe okupatsioon, mille ajal Taani säilitas suure autonoomia. Mõõdukas koostöö okupantidega tegi muu hulgas võimalikuks taani juutide evakueerimise Rootsi 1943 ning taani vangide tagasitoomise saksa vangilaagritest 1945. aasta märtsis-aprillis. Saksa väed Taanis kapituleerusid 5. mail 1945 Briti marssalile Bernard Montgomeryle. Bornholmi hõivasid Nõukogude väed, kes lahkusid saarelt 1946. aasta kevadel.

Aastal 1945 tunnustas Taani Islandi iseseisvust. Saareriik oli kuulutanud ennast iseseisvaks aasta varem.

Aastal 1949 sai Taanist NATO asutajaliige ja 1973 Euroopa Liidu liige.

Kultuur

Taani kultuuri väljapaistvad saavutused on võetud Taani kultuurikaanonisse.

Taanis antakse välja rahvusvahelist kultuuriauhinda Sonningi auhinda.

Rahvaluule

 Pikemalt artiklis Taani rahvaluule

Anders Sørensen Vedeli "It Hundrede I Vduaalde Danske Viser" (1591, tuntud "Hundreviseboka" nime all) on vanim taani rahvaluule süstemaatiline kogu ning vanim trükitud raamat Euroopas, mis sisaldab keskaegseid ballaade. Ent alles 19. sajandil (vendade Grimmide raamatu "Kinder- und Hausmärchen" (1812–1815) sai taani rahvaluule kogumine täie hoo sisse. Esimese taani rahvamuinasjuttude raamatu koostas Mathias Winther 1820ndatel, 1840ndatel hakkas tema jälgedes käima Svend Grundtvig. Tähtsaim taani rahvaluulekoguja oli siiski Evald Tang Kristensen, kes andis välja üle 80 Jüütimaa laulude, muinasjuttude ja muistendite raamatu.[29]

Teiste tuntud rahvaluulekogujate seas on Axel Olrik, Peder Syv, Henning Frederik Feilberg ja H. P. Hansen.

Aastal 1904 asutati Taani Rahvaluulekogu (Dansk Folkemindesamling), rahvaelu ja -kultuuri riiklik arhiiv, mis säilitab tulevastele põlvedele tavaliste taanlaste elulugusid, mälestusi, traditsioone ja muusikat.

Taani kirjandus

 Pikemalt artiklis Taani kirjandus

Taani kirjandus sai alguse 12. ja 13. sajandist tuntud muistendite ja muinasjuttude üleskirjutamisest. Osa taani kirjanduse algusest on seetõttu ka islandi saagad ja Snorre Sturlasson, sest Põhjala kultuuripärand ja jutustamiskunst oli sel ajal ühesugune.

Absaloni kroonik 12. sajandist Saxo Grammaticus oli esimene suur taani kirjanik, kuigi ta kirjutas ladina keeles. Koos Sven Aggeseniga koostas ta 13. sajandi alguses kroonika "Gesta Danorum".

Taanikeelset kirjasõna pärineb ka keskajast, kuid tõsine taani kirjandus algas valgustusajal Ludvig Holbergi komöödiatest, mis on tänini aktuaalsed. Romantismi eelkäijad olid Johannes Ewald ja Jens Baggesen. Kõige kuulsam taanlane on küllap Hans Christian Andersen, kes hakkas kirjutama romantismiajal ning kes on tuntud oma muinasjuttude "Väike merineitsi", "Inetu pardipoeg" jt järgi.

Steen Steensen Blicher kirjutas realistlikke novelle. Seoses Georg Brandese kirjanduskriitikaga ja "moodsa läbimurdega" said tooniandvateks kirjanikud Henrik Pontoppidan ja Jens Peter Jacobsen. Henrik Pontoppidan sai koos Karl Adolph Gjellerupiga 1917 Nobeli kirjandusauhinna (kaasaegse Taani elu autentsete kirjelduste eest). Pärast Teist maailmasõda sai sama au osaks ühele 20. sajandi tähtsamatest taani kirjanikest Johannes V. Jensenile.

Tuntud taani kirjanike seas on ka Søren Kierkegaard, Gustav Wied, Martin Andersen Nexø, Tom Kristensen, Karen Blixen, Peter Høeg, Herman Bang, Jens Christian Hostrup, Peter Høeg, Ole Lund Kirkegaard, Poul Martin Møller, Klaus Rifbjerg, Hans Scherfig, Johan Herman Wessel ja Christian Winter.

Kunst

 Pikemalt artiklis Taani kunst

Disain

 Pikemalt artiklis Taani disain
Arne Jacobseni tool "Ægget"
Maailmakuulus taani kirjanik Hans Christian Andersen

Disainer Georg Jensen lõi ehteid ja muud tarbekunsti.

Eriti pärast Teist maailmasõda sai taani disain maailmakuulsaks. Skandinaavia disain oli kvaliteedimärk ja Lunningi auhind oli selle üks kõrgemaid tunnustusi. Arhitekt Jørn Utzon on kõige tuntum Sydney ooperiteatri autorina. Arhitekt ja mööblidisainer Arne Jacobsen kavandas nii toole, lampe kui ka maju. Arhitekt ja filmirežissöör Poul Henningsen on loonud lampe, mida on kasutatud filmides.

Aastatel 1952–1970 anti Taanis välja Lunningi auhinda, mis aitas kaasa Skandinaavia disaini arengule.

Taani Disainikeskus (Dansk Design Center) edendab ja populariseerib disaini muu hulgas Taani ettevõtetes, et parandada Taani tööstuse konkurentsivõimet.

Disaini kasutamise poolest on rahvusvaheliselt tuntud ettevõte Bang & Olufsen.

Muusika

 Pikemalt artiklis Taani muusika

Helilooming

Esimesed tuntud Taani heliloojad olid sakslased C. E. F. Weyse ja Friedrich Kuhlau, kes hakkasid tegutsema alates 18. sajandi lõpust. 19. sajandi Taani muusikas olid tooniandvad Niels W. Gade, B. S. Ingemann ja J. P. E. Hartmann.

Carl Nielsen on alates 20. sajandi algusest ainus rahvusvaheliselt tuntud taani helilooja, kes kirjutas sümfooniaid, oopereid, kammermuusikat, laule ja klaverimuusikat. 20. sajandi heliloojad kirjutasid nii Põhjamaade traditsioonilises stiilis, Kesk-Euroopa avangardi võtmes kui ka sellele vastanduvas lihtsas stiilis. Else Marie Pade ja Jørgen Plaetner olid elektroakustilise muusika pioneerid. Elektroakustilist ja arvutimuusikat viljelesid sajandi lõpus Gunnar Møller Pedersen, Ivar Frounberg ja Wayne Siegel. Teised mõjukad uuema aja heliloojad on Bent Sørensen, Erik Højsgaard, Anders Nordentoft, Niels Rosing-Schow, Svend Hvidtfelt Nielsen ja Karsten Fundal.

Levimuusika

20. sajandi keskel said rahvusvaheliselt tuntuks Bent Fabricius-Bjerre ja Jørgen Ingmann.

1950ndatel tuli Taani levimuusikasse Ameerika filmide, plaatide ja tantsude mõjul rock'n'roll. Seda hakkasid viljelema džäss- ja tantsuorkestrid teiste seas Ib Glindemanni ja Peter Plejli juhatusel. solistide seas olid Ib Jensen ja Otto Brandenburg. 1950ndate lõpus loodi ansambleid ansambli The Shadows eeskujul. Tuntumad neist olid The Cliffters ja The Rocking Ghosts.

1960ndatel loodi rhythm & blues'i ansamblid The Beefeaters The Defenders. Biitmuusika läbimurre tuli ansambli Steppeulvene albumiga "Hip som ble"; neil olid taanikeelsed tekstid ning nende muusikat mõjutasid folkrock ja läänekalda rokk.

Rokkmuusikas oli üks menukamaid ansambleid 1970ndate Gasolin, mille eesotsas oli rahvusskald Kim Larsen. Sellest ajast on tuntud ka Shu-bi-dua, C. V. Jørgensen ja Århusi ansamblid Gnags ja Shit & Chanel. Sel ajal sai populaarseks Benny Anderseni laul "Svantes lykkelige dag" (1972), mida on pakutud Taani hümniks.

1980. aastatel tõusid esile pop-rock (Sneakers eesotsas Sanne Salomonseniga, Lis Sørensen, Anne Linnet, Sebastian) ning punkmuusika ja new wave (Kliché, Sods/Sort Sol, Miss B. Haven).

1990ndatel tõusid esile räpp ja hiphop (Østkyst Hustlers, Humleridderne ja Den Gale Pose. Oma laule laulsid Marie Frank, Tina Dickow ja Karen Busck. Eksperimentaalmuusikat tegid Sorten Muld, Under Byen ja Tobias Trier. Rahvusvaheliselt menukat popmuusikat tegid Aqua, Cartoons ja Michael Learns to Rock.

Uuemast ajast on tuntud veel Alphabeat, D-A-D, Infernal, Junior Senior, Nik & Jay, Kashmir, Mew, Nephew, Outlandish, Safri Duo, Saybia, S.O.A.P., Trentemøller, The Raveonettes, tv·2, VETO ja Volbeat.

Teater

 Pikemalt artiklis Taani teater

Suurim ja prestiižikaim teater on Kuninglik Teater (Det Kongelige Teater (asutatud 1748). See asub Kopenhaagenis Kongens Nytorvil ning seal etendatakse nii sõna- kui ka muusikalavastusi. Teiste tuntud teatrite seas on Uus Teater (Det ny Teater), Aarhus Teater ja Aalborg Teater.

Ooperiteater

Õukonnas hakati oopereid etendama 17. sajandil.

Aastal 1702 avati Bredgadel ooperiteater, kus etendati itaalia oopereid. Seal käis kõrgem seltskond. Ka Kuninglikus Teatris hakati oopereid lavastama. Johan Herman Wesseli ja Paolo Scalabrini "Kierlighed uden Strømper" (1773) oli Taani algupärane ooper.

Kuningliku Teatri ooperi- ja balletimaja Operaen på Holmen (Kopenhaageni ooperimaja) avati 2005. See mahutab olenevalt orkestriaugu suurusest 1492–1703 vaatajat. Kunstiline juht on Kasper Holten.

Tantsuteater

Esimest korda etendati Taani õukonnas balletti prints Christiani ja Magdalene Sibylle pulmas 1634. Õukonnaballeti õitseaeg oli kuningas Frederik III ajal. Tema abikaasa Sophie Amalie võttis balletietendustest ise osa näiteks amatsooni, talutüdruku, hispaania daami ja sõjajumalanna osas.

Kuningliku teatri balletitrupp loodi 1771. 1830. aastal sai Kuningliku Teatri ballettmeistriks kuulus August Bournonville, kes jäi sellesse ametisse väheste katkestustega kuni 1877. aastani. Oma hariduse ja reiside põhjal esitas ta trupile nii kõrgeid nõudmisi, et taani ballett tõusis maailmatasemele. 20. sajandil tõi ballettmeister ja koreograaf Harald Lander Bournonville'i traditsiooni kõrvale moodsa repertuaari. Priimabaleriin oli Margot Lander, kes tegi balleti väga populaarseks. Koos helilooja Knudåge Riisageri ja kirjanik Kjeld Abelliga tegi Harald Lander balletiteatrist Saksa okupatsiooni ajal 1940–1945 rahvusliku kogunemiskoha. Aastal 1966 sai ballettmeistriks Flemming Flindt, kes tõi lavale moderntantsu. Kuninglikust Teatrist välja kasvanud Taani Kuninglik Ballett (Den Kongelige Ballet) on üks maailma juhtivaid balletitruppe. Alates 2008. aastast on selle kunstiline juht Nikolaj Hübbe. Repertuaar ulatub Balanchine'ist Pjotr Tšaikovski "Luikede järve", "Uinuva kaunitari" ja "Pähklipurejani".

Tivoli Pantomiimiteater (Tivolis Pantomimeteater) viljeleb alates 1844. aastast pantomiimivormi, mis ühendab commedia dell'arte Taani balletitraditsiooniga.

Umbes 1980 tekkis Uus Taani Tantsuteater, mille koreograafid Randi Patterson, Warren Spears ja Anette Abildgaard on loonud kõrgetasemelise modernse tantsutrupi.

Suvel korraldatakse Kopenhaagenis rahvusvahelist tantsufestivali Festival of Fools og Dancin' City. Aastal 1985 rajati tantsutreeningumaja Dansens Hus, aastal 1992 käivitati moderntantsuharidus ja 1993 avati moderntantsuetenduste maja Dansescenen.

Taani film ja kino

 Pikemalt artiklis Taani filmikunst

Esimene kino asutati Kopenhaagenis 1904.

Aastal 1906 asutas Ole Olsen Nordisk Filmi (Nordisk Films Kompagni), mille toodang oli ulatuslik. Ajavahemik 1908–1916 oli Taani filmi esimene kuldajastu. Tehniline tase oli kõrge, Taani filme eksporditi. Toodeti kriminaalsarju, muinasjutufilme ja erootilisi melodraamasid. Režissöörid Urban Gad, Benjamin Christensen ja Viggo Larsen olid ekspressiivse ja innovatiivse stiili tõttu rahvusvaheliselt hinnatud. Asta Nielsen oli tummfilmi ajastu esimene suur taani filminäitleja. Rahvusvaheliselt tuntud oli ka Valdemar Psilander.

Sõdadevahelise aja suured näitlejad olid Liva Weel, Ib Schønberg ja Poul Reichhardt. Selle aja kuulus filmirežissöör on Carl Dreyer, kelle filmid käsitlevad eriti religiooni ja inimhinge.

Theodor Christensen tegi dokumentaalfilmi Taani vastupanuvõitlusest "Det gælder din frihed" (1946). 1940. ja 1950. aastate väljapaistvamad režissöörid olid peale Dreyeri Astrid Henning-Jensen ja Bjarne Henning-Jensen, kelle "Ditte Menneskebarn" (1946) esindas angažeeritud realismi.

1960ndate põlvkonna režissööride seas tõusid esile Palle Kiærulff-Schmidt ("Weekend", 1962) ja Henning Carlsen ("Sult", 1966; "Mennesker mødes og sød musik opstår i hjertet", 1967). Erik Balling ja Henning Bahs lõid kõigi aegade kõige populaarsema filmisarja, mille esimene film oli "Olsenbanden" (1968).

Taani riik institutsionaliseeris 1964 riikliku toetuse filmitegemisele. Aastast 1972 suunab seda Taani Filmiinstituut (Det Danske Filminstitut). Alates 1966. aastast tegutseb Taani Filmikool.

1970ndatel said tuntuks Søren Kragh-Jacobsen ("Vil du se min smukke navle?", 1978) ja Morten Arnfred ("Johnny Larsen" (1979). 1980ndatel saavutasid rahvusvahelist edu Gabriel Axel filmiga "Babettes gæstebud" (Oscar 1987) ja Bille August filmiga "Pelle Erobreren" (Vallutaja Pelle, 1987). 1990ndatel sai maailmakuulsaks Lars von Trier, kes alustas 1984 ning pani aluse liikumisele Dogma 95 (Dogme95). Tema filmide seas on "Laineid murdes" (Breaking the Waves, 1996) ja "Dogville" (2003). 2000ndatel sai tuntuks Niels Arden ("Oplev med Drømmen", 2006).

Juhtivate filmirežissööride seas on veel Thomas Vinterberg, Lone Scherfig, Susanne Bier ja Ole Bornedal ja animaator Jannik Hastrup. Tuntud filmiinimesed on veel Mads Mikkelsen, Iben Hjejle, Connie Nielsen, Jesper Christensen, Brigitte Nielsen, Sven-Ole Thorsen ja Viggo Mortensen.

Æbleskiver on traditsioonilised kerakujulised taani pannkoogid.

Taani köök

 Pikemalt artiklis Taani köök

Taani köögis on esindatud põhjamaised traditsioonid, kuid teistest piirkonna riikidest rohkem on tunda ka Kesk- ja Ida-Euroopa mõju.

Saareriigina on Taani toidukultuuris tähtsal kohal kala (Atlandi heeringas, merilest, tursk). Kõrgelt arenenud põllumajandus on andnud laia piimatoodete valiku (juustusordid Havarti ja Esrom, jogurt, hapupiim (kærnemælk).

Taani kööki iseloomustab küpsetiste ja kookide rohkus, näiteks magusad saiakased (boller), friteeritud pannkoogid (Æbleskiver) ja pehmed jõuluküpsised (honningkager). Magustoitudest on laialt levinud punane tarretis rõõskkoorega (rødgrød med fløde).

Tüüpiline roog on rikkalikult liha, kala või munaga kaetud võileivad ehk smørrebrød ja punased vorstid ehk rød pølse.

Rahvusvaheliselt on kuulsad Taani õlled, teiste seas Carlsberg, Tuborg ja Faxe.

Taani jalgpallikoondis (valges) mängimas Hollandi jalgpallikoondise vastu 2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel.

Taani sport

 Pikemalt artiklis Taani sport

Riigi rahvusspordiala on jalgpall. Palju tegeletakse veel käsipalli, jalgrattasõidu, purjetamise, sulgpalli, jäähoki, ujumise ja viimasel ajal ka golfiga. Samuti mängivad paljud noored korvpalli.[30]

Tuntud vaatamisväärsusi

Suur-Beldi silla idaosa.

Taani ja Eesti

Vaata ka

Viited

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 cia factbook välja otsitud 14.11.10
  2. Indo-European Lexicon, Pokorny Master PIE Etyma, lk 249, Linguistics Research Center, College of Liberal Arts, The University of Texas at Austin, raamatust: Julius Pokorny. Indogermanisches etymologisches Wörterbuch, Bern: Francke, 1959, 1989.
  3. Niels Åge Nielsen (1969). Daner. – Dansk etymologisk ordbog, Gyldendal: København.
  4. Scriptores rerum Germaniaarum in usum scholarum, kd I, lk 213 1.45
  5. Scriptores rerum Germaniaarum in usum scholarum, kd I, lk 217 1.25
  6. Paulus Orosius (trükkitoimetaja Henry Sweet, M.A.): Extracts from Alfred's Orosius, Oxford Clarendon Press, London, september 1885, kd 2, lk 16
  7. Erik Christiansen. The Norsemen in the Viking Age (The Peoples of Europe), WileyBlackwell, 15. november 2001, ISBN 0631216774, ISBN 978-0631216773, lk 119
  8. Niels Refskou. In marca vel regno Danorum. En diplomatarisk analyse af forholdet mellem Danmark og Tyskland under Harald Blåtand. – Kirkehistoriske Samlinger, 1985, lk 19–33
  9. Niels Refskou. Det retlige indhold af de ottonske diplomer til de danske bispedømmer. – Scandia 52, 1986, lk 173
  10. "Rahvuslinnu lugu" Eesti Loodus, 2011/12
  11. CIA Factbook, 2013.
  12. 12,0 12,1 Facts & Figures forsvaret.dk
  13. CIA Factbook
  14. Normaler for Danmark, Dmi.
  15. The Danish Royal Family Most Popular in Europe Says a New Poll. Plus, News About H.R.H. Princess Marie of Denmark
  16. Üldinfo: kohtusüsteem Eesti Suursaatkond Kopenhaagenis
  17. statistikbanken.dk
  18. Üldinfo: rahvastik Eesti Suursaatkond Kopenhaagenis
  19. http://www.statistikbanken.dk/FT
  20. Jens Cramer, Peter Kirkegaard (1993), Dansk sproglære for nordmænd, Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 13–27.
  21. Jens Cramer, Peter Kirkegaard (1993), Dansk sproglære for nordmænd, Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 29–37.
  22. Jens Cramer, Peter Kirkegaard (1993), Dansk sproglære for nordmænd, Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 39–44.
  23. Språk, norden.org
  24. I første rekke, regjeringen.no
  25. 25,0 25,1 2009 Report on International Religious Freedom – Denmark, refworld.org
  26. 26,0 26,1 2009. aasta seisuga
  27. 2007. aasta seisuga
  28. Higher Education Institutions Study in Denmark
  29. Donald Haase (2008). The Greenwood Encyclopedia of Folktales and Fairy Tales, lk 833, Greenwood Publishing Group, ISBN 9780313334412.
  30. Sport denmark.dk

Välislingid