Virmalised: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel| on optilisest nähtusest; ansambli kohta vaata artiklit [[Virmalised (ansambel)]]; 1910. aastatel ilmunud ajalehe kohta vaata [[Virmalised (ajaleht)]]}}
{{See artikkel| on optilisest nähtusest; ansambli kohta vaata artiklit [[Virmalised (ansambel)]]; 1910. aastatel ilmunud ajalehe kohta vaata [[Virmalised (ajaleht)]].}}
[[Pilt:Polarlicht_2.jpg|thumb|Virmalised [[Kenai poolsaar]]el [[Alaska]]l]]

[[Pilt:Virmalised Väimelas 2015 10.jpg|pisi|Lõuna-Eestis on virmalised juba väga harv nähtus. Virmalised [[Väimela]]s 7. oktoobril 2015.]]
[[Pilt:AuroraB.jpg|thumb|Virmalised]]
[[Pilt:Polarlicht_2.jpg|thumb|Virmalised]]
[[Pilt:Virmalised Väimelas 2015 10.jpg|pisi|Lõuna-Eestis on virmalised juba väga harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015.]]
'''Virmalised''' ehk '''põhjavalgus''' ja ka '''lõunavalgus''' on [[atmosfäär]]i kõrgemates kihtides esinev [[optikanähtused|optiline nähtus]], mille põhjustajaks on [[Päike]]selt lähtuvate [[laetud osake|laetud osakeste]] (nn [[päikesetuul]]e) [[kokkupõrge|kokkupõrked]] [[Maa (planeet)|Maa]] [[atmosfäär]]i [[osake]]stega.
'''Virmalised''' ehk '''põhjavalgus''' ja ka '''lõunavalgus''' on [[atmosfäär]]i kõrgemates kihtides esinev [[optikanähtused|optiline nähtus]], mille põhjustajaks on [[Päike]]selt lähtuvate [[laetud osake|laetud osakeste]] (nn [[päikesetuul]]e) [[kokkupõrge|kokkupõrked]] [[Maa (planeet)|Maa]] [[atmosfäär]]i [[osake]]stega.


16. rida: 14. rida:
Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise [[tõenäosus]] on tihedas seoses [[magnettorm]]idega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus – [[päikesetuul]].
Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise [[tõenäosus]] on tihedas seoses [[magnettorm]]idega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus – [[päikesetuul]].


== Virmalised Eestis ==
<gallery>
<gallery>
Pilt:Virmalised 18.03.15.jpg|Virmalised Varbla vallas 18.03.15
Tilsi Kõrbjärv 2015 08.jpg|Virmalised [[Tilsi Kõrbjärv]]e kohal 2015. aastal
Pilt:Virmalised 18.03.15 (2).jpg|Virmalised Varbla vallas 18.03.15
Virmalised Murastes.jpg|Virmalised [[Muraste]]s 2013. aastal
Pilt:Virmalised 18.03.15 (3).jpg|Virmalised Varbla vallas 18.03.15
Virmalised, aurora borealis 2.jpg|Virmalised Lääne-Virumaal 2011. aastal
Pilt:Virmalised 07.10.15.jpg|Virmalised Varbla vallas 07.10.15
Virmalised 18.03.15.jpg|Virmalised [[Varbla vald|Varbla vallas]] 18.03.15
Pilt:Virmalised 07.10.15 (2).jpg|Virmalised Varbla vallas 07.10.15
Virmalised 18.03.15 (2).jpg|Virmalised Varbla vallas 18.03.15
Pilt:Virmalised 14.12.15.jpg|Virmalised Varbla vallas 14.12.15
Virmalised 18.03.15 (3).jpg|Virmalised Varbla vallas 18.03.15
Pilt:Virmalised 17.03.15.jpg|Virmalised Varbla vallas 17.03.15
Virmalised 07.10.15.jpg|Virmalised Varbla vallas 07.10.15
Pilt:Virmalised 18.03.15 (4).jpg|Virmalised Varbla vallas 18.03.15
Virmalised 07.10.15 (2).jpg|Virmalised Varbla vallas 07.10.15
Virmalised 14.12.15.jpg|Virmalised Varbla vallas 14.12.15
Virmalised 17.03.15.jpg|Virmalised Varbla vallas 17.03.15
Virmalised 18.03.15 (4).jpg|Virmalised Varbla vallas 18.03.15
</gallery>
</gallery>




==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 1. detsember 2016, kell 15:51

 See artikkel on optilisest nähtusest; ansambli kohta vaata artiklit Virmalised (ansambel); 1910. aastatel ilmunud ajalehe kohta vaata Virmalised (ajaleht).

Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal
Lõuna-Eestis on virmalised juba väga harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015.

Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.

Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt aurora borealis ja aurora australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on aurora polaris 'polaarkoit'.

Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Et magnetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere'i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi Floridas, samal laiusel asuvatel Kanaari saartel on see praktiliselt võimatu.

Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal.

Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest kas rohelist (100–150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka Eestis.

Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus – päikesetuul.

Virmalised Eestis

Välislingid