Tartu maantee: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
9. rida: 9. rida:


==Hooned ja kinnistud==
==Hooned ja kinnistud==
*Tartu maantee 1, (algselt Suur-Tartu maantee 1, mis suundus [[Vene turg|Vene turu]] sihist, [[Kalevi Aed|Kalevi aia]] suunast tänapäeva Tartu maantee suunas. Algne [[Gonsiori tänav]]a algus asus põhjapool ning selle algsel sihil asunud hoonetest tänava algues on säilinud Gonsiori 5a (algselt Gonsiori 17/[[Maneeži tänav]] 10)). Suur-Tartu maantee 1 krundile ehitati 1885. aastal Riikliku Tütarlaste Kroonugümnaasiumi hoone (arhitekt [[Rudolf Otto von Knüpffer]]), 1917. aastal kolis hoonesse [[Tallinna Kunsttööstuskool]]. Aastatel 1922–1923 lisati algselele hoonele arhitekt [[Tõnis Mihkelson]]i projekti järgi kolmas korrus ning [[mansard]]korrus. 1965–1974 läbis toonane [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|ERKI]] hoone järgmise uuenduskuuri, vana maja ümber ehitati [[Peeter Tarvas]]e projekti järgi ning selle tulemusena sai maja endale pika neljakorruselise põhikorpuse ning tiibkorpuse koos [[vestibüül]]i, [[aula]], [[võimla]] ja töökodadega. 2010. aastal lammutati [[Eesti Kunstiakadeemia]] hooned, EKA ise kolis mujale.
*Tartu maantee 1, (algselt Suur-Tartu maantee 1, mis suundus [[Vene turg|Vene turu]] sihist, [[Kalevi aed|Kalevi aia]] suunast tänapäeva Tartu maantee suunas. Algne [[Gonsiori tänav]]a algus asus põhjapool ning selle algsel sihil asunud hoonetest tänava algues on säilinud Gonsiori 5a (algselt Gonsiori 17/[[Maneeži tänav]] 10)). Suur-Tartu maantee 1 krundile ehitati 1885. aastal Riikliku Tütarlaste Kroonugümnaasiumi hoone (arhitekt [[Rudolf Otto von Knüpffer]]), 1917. aastal kolis hoonesse [[Tallinna Kunsttööstuskool]]. Aastatel 1922–1923 lisati algselele hoonele arhitekt [[Tõnis Mihkelson]]i projekti järgi kolmas korrus ning [[mansard]]korrus. 1965–1974 läbis toonane [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|ERKI]] hoone järgmise uuenduskuuri, vana maja ümber ehitati [[Peeter Tarvas]]e projekti järgi ning selle tulemusena sai maja endale pika neljakorruselise põhikorpuse ning tiibkorpuse koos [[vestibüül]]i, [[aula]], [[võimla]] ja töökodadega. 2010. aastal lammutati [[Eesti Kunstiakadeemia]] hooned, EKA ise kolis mujale.
*Tartu maantee 2, [[City Plaza]]. Hoone valmis 2004. aasta mais.
*Tartu maantee 2, [[City Plaza]]. Hoone valmis 2004. aasta mais.
*Tartu maantee 2, elumaja "Koch ja Ko maja", valmis 1936, arhitekt [[Robert Natus]]
*Tartu maantee 2, elumaja "Koch ja Ko maja", valmis 1936, arhitekt [[Robert Natus]]
*Tartu maantee 7 (algselt Tartu mnt 17/[[Villem Reimani tänav]] 28), endine Jaan Tedre maja, valmis 1936, arhitekt [[Boris Tšernov]]
*Tartu maantee 7 (algselt Tartu mnt 17/[[Villem Reimani tänav]] 28), endine Jaan Tedre maja, valmis 1936, arhitekt [[Boris Tšernov]]
*Tartu maantee 10, elu- ja ärihoone ([[DNB Pank]], Tornimäe [[Rimi Eesti Food|Mini-Rimi]]), valmis 2003
*Tartu maantee 10, elu- ja ärihoone ([[DNB Pank]], Tornimäe [[Rimi Eesti Food|Mini-Rimi]]), valmis 2003
*Tartu maantee ääres [[Tornimäe tänav|Tornimäe 2, [[SEB Pank|SEB Panga]] peahoone, arhitekt [[Raivo Puusepp]], valmmis 1999
*Tartu maantee ääres [[Tornimäe tänav|Tornimäe]] 2, [[SEB Pank|SEB Panga]] peahoone, arhitekt [[Raivo Puusepp]], valmmis 1999
*Tartu maantee 13, 1981. aastal arhitekt [[Vilen Künnapu]] projekteeritud büroohoone
*Tartu maantee 13, 1981. aastal arhitekt [[Vilen Künnapu]] projekteeritud büroohoone
*Tartu maantee 16A, [[Tallinna Jaani seegi kirik]]
*Tartu maantee 16A, [[Tallinna Jaani seegi kirik]]
32. rida: 32. rida:
*Tartu maantee 43/[[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|F.R.Kreutzwaldi]] 24, [[Scala City]]<ref>[http://scalacity.ee/et/ Scala City - büroo linna südames]</ref>
*Tartu maantee 43/[[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|F.R.Kreutzwaldi]] 24, [[Scala City]]<ref>[http://scalacity.ee/et/ Scala City - büroo linna südames]</ref>
*Tartu maantee 44, ''Seiklusjutte Maalt ja Merelt pubi ja klubi''
*Tartu maantee 44, ''Seiklusjutte Maalt ja Merelt pubi ja klubi''
*Tartu maantee 49, endine kino [[Eha (kino)|Eha]] hoone
*Tartu maantee 49, endine kino [[Eha (kino)|Eha]] hoone, praegu Eha keskus ([[Maxima]] X, Sidonas)
*Tartu maantee 50A, elu- ja ärihoone, valmis 2012
*Tartu maantee 50A, elu- ja ärihoone, valmis 2012
*Tartu maantee 51, endine [[Tallinna Garnisoni Komandantuur]]i hoone, hiljem ümberehitatud elumajaks
*Tartu maantee 51, endine [[Tallinna Garnisoni Komandantuur]]i hoone, hiljem ümberehitatud elumajaks
47. rida: 47. rida:
*Tartu maantee 83, ärihoone [[Büroo 83]], valmis 2016, arhitekt [[Raivo Kotov]]
*Tartu maantee 83, ärihoone [[Büroo 83]], valmis 2016, arhitekt [[Raivo Kotov]]
*Tartu maantee 84A, [[Fahle maja]]
*Tartu maantee 84A, [[Fahle maja]]
*Tartu maantee 85, endine [[Tallinna Karistusvangla]] ehk nn [[Tšernjagini vangla]] e Vana Lasnamäe vangla
*Tartu maantee 85, endine [[Tallinna Karistusvangla]] ehk nn [[Tšernjagini vangla]] e Vana Lasnamäe vangla, tänapäeval [[Harju Maakohus|Harju Maakohtu]] Tartu mnt kohtumaja ning [[Terviseamet]]i hoone
*Tartu maantee 87, [[Sikupilli keskus]]
*Tartu maantee 87, [[Sikupilli keskus]]
*Tartu maantee 87D, Auto Forte autosalong
*Tartu maantee 87D, Auto Forte autosalong
53. rida: 53. rida:
*Tartu maantee ääres [[Lennujaama tee]] 2, [[Ülemiste Hotell]], endine Tallinna lennujaama hotell "Aeroflot"
*Tartu maantee ääres [[Lennujaama tee]] 2, [[Ülemiste Hotell]], endine Tallinna lennujaama hotell "Aeroflot"
*Tartu maantee 101, [[Tallinna lennujaam]]
*Tartu maantee 101, [[Tallinna lennujaam]]
*Tartu maantee 113, [[Mõigu polder]] ja pumbamaja
*Tartu maantee ääres [[Veesaare tee]] 2, Peetri [[Selver]]
*Tartu maantee ääres [[Veesaare tee]] 2, Peetri [[Selver]]



Redaktsioon: 28. november 2016, kell 04:57

 See artikkel on Tallinnas asuvast Tartu maanteest; teiste Tartu maanteede kohta vaata lehekülge Tartu maantee (täpsustus).

Tartu maantee Tallinna bussijaama lähedal

Tartu maantee on tänav Tallinnas ja Rae vallas, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee algusosa.

Tänava kulg

City Plaza, Tartu maantee 2
Tallinna Jaani seegi kirik

Tartu maantee osa Tallinna linnas algab Kesklinnast Ants Laikmaa tänavalt jalgteena ning Kivisilla tänava piirkonnas muutub sõiduteeks, ristub Kivisilla tänava, Tornimäe tänava, Eduard Viiralti tänava, Pronksi tänava ning jätkub Rävala puiestee sihil kesklinnast välja viival suunal. Ristub Lastekodu ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänava, Carl Robert Jakobsoni tänava, Torupilli otsa, Jakob Kunderi põiktänava, Laulupeo tänava, Karl August Hermanni tänava, Konstantin Türnpu tänava ja Odra tänava, Johannes Kappeli tänava, Lubja tänava, Masina ja Lasnamäe tänava, Pallasti tänava, Peterburi tee, Tallinna–Lagedi tee, Suur-Sõjamäe tänava, Lennujaama tee, Järveküla–Jüri tee, Kanali tee, Kaabli tänava, Kuldala tee, Juhtme tänava, Raudkivi tee ja Lambi tänava, Vati tänava, Oomi tänava, Mõigu teega.

Hooned ja kinnistud

Tartu mnt 17
  • Tartu maantee 17, algne Kauplus Turisti hoone, arhitektid Peep Jänes, Henno Sepmann (1983). Kasutusel lõbustusasutuste hoonena. Algselt valuutapona ehitatud hoone näol on tegemist ainulaadse hoonetüübiga Eesti arhitektuuriajaloos. Hoone ehituskvaliteet oli ajastu kohta väga kõrge, ehitaja oli Soome firma Keskus-SATO. Klinkertellistest „müüridega” kindlusetaoline sümmeetriline hoone on siiski eksimatult modernistlik, meenutades nii väliselt kui ka lehvikukujulise plaani poolest Alvar Aalto ehitisi. Kolmekorruselises hoones oli läbi hoone kõrguse ulatuv kaldlaega müügisaal, kus müügipinnad paiknesid rõdudel. Hoone välisperimeetril külgnesid müügisaaliga laod. Kahte ülemist korrust läbis kunstimüügisalong koos väikese baariga.
Tartu maantee 23
Tartu maantee 26/Liivalaia tänav 44/Lastekodu tänav 1
Vaade Tartu maanteele, Konstantin Türnpu tänava ristmikult

Ajalugu

Tartu maantee 4,27 kilomeetri pikkusel lõigul oli 1817. aastal kuus silda.[3]

Tartu maanteed nimetati kuni 1938 nimetati Suur-Tartu maanteeks. 23. märtsil 1938 nimetati tänav ümber Tartu maanteeks.

1867. aasta üleujutus

5. juunil 1867 toimus Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks Ülemiste järve üleujutuste eest. Ülemiste mäel oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust Härjapea jõgi voolas Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi Juhkentalis (praegu asub sel kohal Tiigiveski park ja Kalevi spordihall), mis peagi üle ajas, ujutades üle Tartu maantee ja Maakri tänava lähikonna. Tartu maantee oli Mõigust kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli Tartu maantee kuni Kivisillani vee all. Pärast üleujutustest rikutud Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik. [3] [4]


Galerii

Vaata ka

Välislingid

Viited