Tartu maantee: erinevus redaktsioonide vahel
Uus sektsioon: Tänava kulg |
Resümee puudub |
||
43. rida: | 43. rida: | ||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Tartu maantee 4,27 kilomeetri pikkusel lõigul oli [[1817]]. aastal kuus silda.<ref name="Nerman">Robert Nerman [http://tallinncity.postimees.ee/1630939/torupilli-piirkond-sai-omale-nime-sealkandis-asunud-kortsilt "Torupilli piirkond sai omale nime sealkandis asunud kõrtsilt"], 16.02.2007.</ref> |
|||
Tartu maantee on üks ajaloolistest Tallinna põhi[[magistraal]]idest, [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Eestimaa kubermang]]us, mida kuni 1938 nimetati ''Suur-Tartu maanteeks'' (vene keeles Большая Юрьевская ул.). [[23. märts]]il [[1938]] nimetati tänav '''Tartu maanteeks'''. Varem oli [[Tallinna kesklinn]]as olnud nii [[Väike-Tartu maantee]], kui ka Suur-Tartu maantee, kuid [[22. jaanuar]]il [[1936]] liideti Väike-Tartu maantee ja [[Väike-Pärnu maantee]] ning nimetati ümber [[Sakala maantee]]ks (hilisem [[Sakala tänav]]). |
|||
*Suur-Tartu maantee 1 krundile ehitati 1885. aastal Riikliku Tütarlaste Kroonugümnaasiumi hoone (arhitekt [[Rudolf Otto von Knüpffer]]), 1917. aastal kolis hoonesse [[Tallinna Kunsttööstuskool]]. Aastatel 1922–1923 lisati algselele hoonele arhitekt [[Tõnis Mihkelson]]i projekti järgi kolmas korrus ja [[mansard]]korrus. |
|||
Tartu maanteed nimetati kuni [[1938]] nimetati Suur-Tartu maanteeks. [[23. märts]]il [[1938]] nimetati tänav ümber Tartu maanteeks. |
|||
*Suur-Tartu maantee 7 krundil asus kaupmees Abram Gershanovitchi (Абрам Гершанович) kahekorruseline kivihoone. |
|||
===1867. aasta üleujutus=== |
|||
5. juunil [[1867]] toimus Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks [[Ülemiste järv|Ülemiste järve]] üleujutuste eest. Ülemiste mäel oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust [[Härjapea jõgi]] voolas Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi [[Juhkentali|Juhkentalis]] (praegu asub sel kohal Tiigiveski park ja Kalevi spordihall), mis peagi üle ajas, ujutades üle Tartu maantee ja Maakri tänava lähikonna. Tartu maantee oli [[Mõigu|Mõigust]] kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli Tartu maantee kuni [[Kivisild|Kivisillani]] vee all. Pärast üleujutustest rikutud Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik. |
|||
<ref name="Nerman">Robert Nerman [http://tallinncity.postimees.ee/1630939/torupilli-piirkond-sai-omale-nime-sealkandis-asunud-kortsilt "Torupilli piirkond sai omale nime sealkandis asunud kõrtsilt"], 16.02.2007.</ref> <ref name="suurkask">Heiki Suurkask [http://forte.delfi.ee/news/militaaria/kui-ulemiste-vanake-viimati-vihastas-suur-tallinna-uputus-1867-aastal?id=68431217 "Kui Ülemiste vanake viimati vihastas: Suur Tallinna uputus 1867. aastal"], Delfi. 13.04.2014.</ref> |
|||
==Galerii== |
==Galerii== |
Redaktsioon: 28. november 2016, kell 01:46
See artikkel on Tallinnas asuvast Tartu maanteest; teiste Tartu maanteede kohta vaata lehekülge Tartu maantee (täpsustus). |
Tartu maantee on tänav Tallinnas ja Rae vallas, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee algusosa.
Tartu maantee osa Tallinna linnas algab Kesklinnast Ants Laikmaa tänavalt jalgteena ning Kivisilla tänava piirkonnas muutub sõiduteeks, ristub Kivisilla tänava, Tornimäe tänava, Eduard Viiralti tänava, Pronksi tänava ning jätkub Rävala puiestee sihil kesklinnast välja viival suunal. Ristub Lastekodu ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänava, Carl Robert Jakobsoni tänava, Torupilli otsa, Jakob Kunderi põiktänava, Laulupeo tänava, Karl August Hermanni tänava, Konstantin Türnpu tänava ja Odra tänava, Johannes Kappeli tänava, Lubja tänava, Masina ja Lasnamäe tänava, Pallasti tänava, Peterburi tee, Tallinna–Lagedi tee, Suur-Sõjamäe tänava, Lennujaama tee, Järveküla–Jüri tee, Kanali tee, Kaabli tänava, Kuldala tee, Juhtme tänava, Raudkivi tee ja Lambi tänava, Vati tänava, Oomi tänava, Mõigu teega.
Hooned ja kinnistud
- Tartu maantee 1, (algselt Suur-Tartu maantee 1, mis suundus Vene turu sihist, Kalevi aia suunast tänapäeva Tartu maantee suunas. Algne Gonsiori tänava algus asus põhjapool ning selle algsel sihil asunud hoonetest tänava algues on säilinud Gonsiori 5a (algselt Gonsiori 17/Maneeži tänav 10)). Suur-Tartu maantee 1 krundile ehitati 1885. aastal Riikliku Tütarlaste Kroonugümnaasiumi hoone (arhitekt Rudolf Otto von Knüpffer), 1917. aastal kolis hoonesse Tallinna Kunsttööstuskool. Aastatel 1922–1923 lisati algselele hoonele arhitekt Tõnis Mihkelsoni projekti järgi kolmas korrus ning mansardkorrus. 1965–1974 läbis toonane ERKI hoone järgmise uuenduskuuri, vana maja ümber ehitati Peeter Tarvase projekti järgi ning selle tulemusena sai maja endale pika neljakorruselise põhikorpuse ning tiibkorpuse koos vestibüüli, aula, võimla ja töökodadega. 2010. aastal lammutati Eesti Kunstiakadeemia hooned, EKA ise kolis mujale.
- Tartu maantee 2, City Plaza. Hoone valmis 2004. aasta mais.
- Tartu maantee 7 (algselt Tartu mnt 17/Villem Reimani tänav 28), endine Jaan Tedre maja, valmis 1936, arhitekt Boris Tšernov
- Tartu maantee 13, 1981. aastal arhitekt Vilen Künnapu projekteeritud büroohoone
- Tartu maantee 16a, Tallinna Jaani seegi kirik
- Tartu maantee 16B, äri ja eluhoone
- Tartu maantee 17, algne Kauplus Turisti hoone, arhitektid Peep Jänes, Henno Sepmann (1983). Kasutusel lõbustusasutuste hoonena. Algselt valuutapona ehitatud hoone näol on tegemist ainulaadse hoonetüübiga Eesti arhitektuuriajaloos. Hoone ehituskvaliteet oli ajastu kohta väga kõrge, ehitaja oli Soome firma Keskus-SATO. Klinkertellistest „müüridega” kindlusetaoline sümmeetriline hoone on siiski eksimatult modernistlik, meenutades nii väliselt kui ka lehvikukujulise plaani poolest Alvar Aalto ehitisi. Kolmekorruselises hoones oli läbi hoone kõrguse ulatuv kaldlaega müügisaal, kus müügipinnad paiknesid rõdudel. Hoone välisperimeetril külgnesid müügisaaliga laod. Kahte ülemist korrust läbis kunstimüügisalong koos väikese baariga.
- Tartu maantee 23, endine Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium
- Tartu maantee ääres Tornimäe tänav 3, Swissôtel Tallinn
- Tartu maantee ja Liivalaia tänav 53, Tallinna Stockmanni kaubamaja hoone
- Tartu maantee 26/Liivalaia tänav 44/Lastekodu tänav 1, "Stalini maja". Dvigateli tehase töötajatele ehitatud korterelamute kvartali Tartu mnt 24-32, Lastekodu 3 ja 5 on projekteerinud aastatel 1947–1956 arhitekt A. Vlassov.
- Tartu maantee 28,
- Tartu maantee 30,
- Tartu maantee 43/F.R.Kreutzwaldi 24, Scala City[1]
- Tartu maantee 44, Seiklusjutte Maalt ja Merelt pubi ja klubi
- Tartu maantee 49, endine kino Eha hoone
- Tartu maantee 51, endine Tallinna Garnisoni Komandantuuri hoone, hiljem ümberehitatud elumajaks
- Tartu maantee 55/59, Vana Baskini Teater
- Tartu maantee 62, arhitekt Wilhelm Freiman, valmis 1910. aastal
- Tartu maantee 63/Hermanni tänav 1, endine Marati kvartal – Valge maja (Ööklubi "Marat")
- Tartu maantee 64/Odra tänav 1, arhitekt: Otto Schott, valmis 1902. aastal
- Tartu maantee 69
- Tartu maantee 76, Tallinna Viinavabriku – Tallinna Likööri- ja Viinatehase – Tootmiskoondis Liviko – AS Liviko tootmishooned
- Tartu maantee 80, Zelluloosi kvartal, Tartu mnt 80; 80A; 80B; 80C; 80D; 80E; 80J endine Tallinna paberi- ja tselluloosivabrik
- Tartu maantee 84a Fahle maja
- Tartu maantee 85, endine Tallinna Karistusvangla ehk nn Tšernjagini vangla e Vana Lasnamäe vangla
- Tartu maantee 87 Sikupilli keskus
Ajalugu
Tartu maantee 4,27 kilomeetri pikkusel lõigul oli 1817. aastal kuus silda.[2]
Tartu maanteed nimetati kuni 1938 nimetati Suur-Tartu maanteeks. 23. märtsil 1938 nimetati tänav ümber Tartu maanteeks.
1867. aasta üleujutus
5. juunil 1867 toimus Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks Ülemiste järve üleujutuste eest. Ülemiste mäel oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust Härjapea jõgi voolas Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi Juhkentalis (praegu asub sel kohal Tiigiveski park ja Kalevi spordihall), mis peagi üle ajas, ujutades üle Tartu maantee ja Maakri tänava lähikonna. Tartu maantee oli Mõigust kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli Tartu maantee kuni Kivisillani vee all. Pärast üleujutustest rikutud Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik. [2] [3]
Galerii
-
Tartu mnt 16A, taustal Tornimäe tänav 2, SEB Panga hoone
-
Tartu mnt 16B
-
Tartu mnt 31
-
Tartu mnt 33
-
Scala City Tartu maantee 43/F.R.Kreutzwaldi 24
-
Tartu mnt. 45
-
Tartu mnt. 47
-
Tartu maantee 49 ja 51
-
Tartu maantee 76
Vaata ka
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tartu maantee |
Välislingid
- Kurikuulus põlengute ja kuritegude pesa, Tartu mnt. 79 läks lammutamisele, Delfi.ee, 18. september 2012
Viited
- ↑ Scala City - büroo linna südames
- ↑ 2,0 2,1 Robert Nerman "Torupilli piirkond sai omale nime sealkandis asunud kõrtsilt", 16.02.2007.
- ↑ Heiki Suurkask "Kui Ülemiste vanake viimati vihastas: Suur Tallinna uputus 1867. aastal", Delfi. 13.04.2014.