Tartu maantee: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus sektsioon: Tänava kulg
Viimsi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
43. rida: 43. rida:
==Ajalugu==
==Ajalugu==


Tartu maantee 4,27 kilomeetri pikkusel lõigul oli [[1817]]. aastal kuus silda.<ref name="Nerman">Robert Nerman [http://tallinncity.postimees.ee/1630939/torupilli-piirkond-sai-omale-nime-sealkandis-asunud-kortsilt "Torupilli piirkond sai omale nime sealkandis asunud kõrtsilt"], 16.02.2007.</ref>
Tartu maantee on üks ajaloolistest Tallinna põhi[[magistraal]]idest, [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Eestimaa kubermang]]us, mida kuni 1938 nimetati ''Suur-Tartu maanteeks'' (vene keeles Большая Юрьевская ул.). [[23. märts]]il [[1938]] nimetati tänav '''Tartu maanteeks'''. Varem oli [[Tallinna kesklinn]]as olnud nii [[Väike-Tartu maantee]], kui ka Suur-Tartu maantee, kuid [[22. jaanuar]]il [[1936]] liideti Väike-Tartu maantee ja [[Väike-Pärnu maantee]] ning nimetati ümber [[Sakala maantee]]ks (hilisem [[Sakala tänav]]).

*Suur-Tartu maantee 1 krundile ehitati 1885. aastal Riikliku Tütarlaste Kroonugümnaasiumi hoone (arhitekt [[Rudolf Otto von Knüpffer]]), 1917. aastal kolis hoonesse [[Tallinna Kunsttööstuskool]]. Aastatel 1922–1923 lisati algselele hoonele arhitekt [[Tõnis Mihkelson]]i projekti järgi kolmas korrus ja [[mansard]]korrus.
Tartu maanteed nimetati kuni [[1938]] nimetati Suur-Tartu maanteeks. [[23. märts]]il [[1938]] nimetati tänav ümber Tartu maanteeks.
*Suur-Tartu maantee 7 krundil asus kaupmees Abram Gershanovitchi (Абрам Гершанович) kahekorruseline kivihoone.

===1867. aasta üleujutus===
5. juunil [[1867]] toimus Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks [[Ülemiste järv|Ülemiste järve]] üleujutuste eest. Ülemiste mäel oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust [[Härjapea jõgi]] voolas Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi [[Juhkentali|Juhkentalis]] (praegu asub sel kohal Tiigiveski park ja Kalevi spordihall), mis peagi üle ajas, ujutades üle Tartu maantee ja Maakri tänava lähikonna. Tartu maantee oli [[Mõigu|Mõigust]] kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli Tartu maantee kuni [[Kivisild|Kivisillani]] vee all. Pärast üleujutustest rikutud Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.
<ref name="Nerman">Robert Nerman [http://tallinncity.postimees.ee/1630939/torupilli-piirkond-sai-omale-nime-sealkandis-asunud-kortsilt "Torupilli piirkond sai omale nime sealkandis asunud kõrtsilt"], 16.02.2007.</ref> <ref name="suurkask">Heiki Suurkask [http://forte.delfi.ee/news/militaaria/kui-ulemiste-vanake-viimati-vihastas-suur-tallinna-uputus-1867-aastal?id=68431217 "Kui Ülemiste vanake viimati vihastas: Suur Tallinna uputus 1867. aastal"], Delfi. 13.04.2014.</ref>




==Galerii==
==Galerii==

Redaktsioon: 28. november 2016, kell 01:46

 See artikkel on Tallinnas asuvast Tartu maanteest; teiste Tartu maanteede kohta vaata lehekülge Tartu maantee (täpsustus).

Tartu maantee Tallinna bussijaama lähedal

Tartu maantee on tänav Tallinnas ja Rae vallas, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee algusosa.

Tänava kulg

City Plaza, Tartu maantee 2
Tallinna Jaani seegi kirik

Tartu maantee osa Tallinna linnas algab Kesklinnast Ants Laikmaa tänavalt jalgteena ning Kivisilla tänava piirkonnas muutub sõiduteeks, ristub Kivisilla tänava, Tornimäe tänava, Eduard Viiralti tänava, Pronksi tänava ning jätkub Rävala puiestee sihil kesklinnast välja viival suunal. Ristub Lastekodu ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänava, Carl Robert Jakobsoni tänava, Torupilli otsa, Jakob Kunderi põiktänava, Laulupeo tänava, Karl August Hermanni tänava, Konstantin Türnpu tänava ja Odra tänava, Johannes Kappeli tänava, Lubja tänava, Masina ja Lasnamäe tänava, Pallasti tänava, Peterburi tee, Tallinna–Lagedi tee, Suur-Sõjamäe tänava, Lennujaama tee, Järveküla–Jüri tee, Kanali tee, Kaabli tänava, Kuldala tee, Juhtme tänava, Raudkivi tee ja Lambi tänava, Vati tänava, Oomi tänava, Mõigu teega.

Hooned ja kinnistud

Tartu mnt 17
  • Tartu maantee 17, algne Kauplus Turisti hoone, arhitektid Peep Jänes, Henno Sepmann (1983). Kasutusel lõbustusasutuste hoonena. Algselt valuutapona ehitatud hoone näol on tegemist ainulaadse hoonetüübiga Eesti arhitektuuriajaloos. Hoone ehituskvaliteet oli ajastu kohta väga kõrge, ehitaja oli Soome firma Keskus-SATO. Klinkertellistest „müüridega” kindlusetaoline sümmeetriline hoone on siiski eksimatult modernistlik, meenutades nii väliselt kui ka lehvikukujulise plaani poolest Alvar Aalto ehitisi. Kolmekorruselises hoones oli läbi hoone kõrguse ulatuv kaldlaega müügisaal, kus müügipinnad paiknesid rõdudel. Hoone välisperimeetril külgnesid müügisaaliga laod. Kahte ülemist korrust läbis kunstimüügisalong koos väikese baariga.
Tartu maantee 23
Tartu maantee 26/Liivalaia tänav 44/Lastekodu tänav 1
Vaade Tartu maanteele, Konstantin Türnpu tänava ristmikult

Ajalugu

Tartu maantee 4,27 kilomeetri pikkusel lõigul oli 1817. aastal kuus silda.[2]

Tartu maanteed nimetati kuni 1938 nimetati Suur-Tartu maanteeks. 23. märtsil 1938 nimetati tänav ümber Tartu maanteeks.

1867. aasta üleujutus

5. juunil 1867 toimus Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks Ülemiste järve üleujutuste eest. Ülemiste mäel oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust Härjapea jõgi voolas Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi Juhkentalis (praegu asub sel kohal Tiigiveski park ja Kalevi spordihall), mis peagi üle ajas, ujutades üle Tartu maantee ja Maakri tänava lähikonna. Tartu maantee oli Mõigust kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli Tartu maantee kuni Kivisillani vee all. Pärast üleujutustest rikutud Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik. [2] [3]


Galerii

Vaata ka

Välislingid

Viited