August Kitzberg: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 36. rida: | 36. rida: | ||
* [[Villem Alttoa]], "August Kitzberg" (suur monograafia). [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]] [[1960]], 632 lk |
* [[Villem Alttoa]], "August Kitzberg" (suur monograafia). [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]] [[1960]], 632 lk |
||
* ""Libahunt" teatris ja kriitikas" (valimik väljavõtteid "Libahundi" kohta kirjutatud artiklitest). Koostanud ja kommenteerinud [[Ants Järv]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1979]] |
* ""Libahunt" teatris ja kriitikas" (valimik väljavõtteid "Libahundi" kohta kirjutatud artiklitest). Koostanud ja kommenteerinud [[Ants Järv]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1979]] |
||
* [[Luule Epner]], "Kitzbergist [[Hugo Raudsepp|Raudsepani]]: eesti näitekirjandus 1906–1940" (õpik). [[Koolibri]], [[Tallinn]] [[1997]]; 2. trükk [[2002]] |
* [[Luule Epner]], "Kitzbergist [[Hugo Raudsepp|Raudsepani]]: eesti näitekirjandus 1906–1940" (õpik). [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], [[Tallinn]] [[1997]]; 2. trükk [[2002]] |
||
* [[Ants Järv]], "August Kitzbergi "Tuulte pöörises" 100". [[Eesti Keele Sihtasutus]], [[Tallinn]] [[2006]] |
* [[Ants Järv]], "August Kitzbergi "Tuulte pöörises" 100". [[Eesti Keele Sihtasutus]], [[Tallinn]] [[2006]] |
||
Redaktsioon: 11. detsember 2006, kell 23:41
August Kitzberg (vestekirjanikuna kasutas varjunime Tiibuse Jaak; 29. detsember 1855 – 10. oktoober 1927) oli eesti kirjanik.
Lapsepõlv
August Kitzberg elas lapsena (1857–1871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli Kits. Kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku.
Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum.
Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele.
August Kitzbergi monument asub Karksi-Nuial.
Looming
Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid (tragöödia "Libahunt" 1912, ka filmitud; draama "Kauka jumal" 1915).
Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus).
Valik teoseid
- "Valitud näidendid" (1943)
- "Külajutud" (1971; 2002)
- "Libahunt" (1969)
- "Piibelehe-Neitsi" (1969)
- "Libahunt. Kauka jumal" (1976)
- "Lastejutte" (1979; 2002)
- "Kuri kuningatütar" (1986)
- "Valik lühijutte ja näidendeid" (1997)
- "Piibelehe-neitsi ja teisi jutte" (2001)
Vaata ka:
Kirjandus
- Villem Alttoa, "August Kitzberg" (lühimonograafia). Sari Eesti kirjamehi. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, 92 lk
- Villem Alttoa, "August Kitzberg" (suur monograafia). Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, 632 lk
- ""Libahunt" teatris ja kriitikas" (valimik väljavõtteid "Libahundi" kohta kirjutatud artiklitest). Koostanud ja kommenteerinud Ants Järv. Eesti Raamat, Tallinn 1979
- Luule Epner, "Kitzbergist Raudsepani: eesti näitekirjandus 1906–1940" (õpik). Koolibri, Tallinn 1997; 2. trükk 2002
- Ants Järv, "August Kitzbergi "Tuulte pöörises" 100". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2006